Ǵylymı eńbek tórt taraýdan turady. Birinshi taraýda 1991-1997 jyldar aralyǵynda eldegi saıası-ekonomıkalyq jaǵdaı, áleýmettik máseleler jáne KSRO ekonomıkalyq qırandysynan yrǵaqty damý arnasyna túsken Qazaqstan ekonomıkasyn túzetýdiń erekshelikteri, Elbasynyń tarıhı ári parasatty bastamalary elimizdiń qalyptasýy men bolashaqta tabysty damýynyń aıqyndaýshy faktoryna aınalǵany tıanaqty ǵylymı saraptan ótkiziledi.
Ekinshi taraýda 1997-2007 jyldar aralyǵy qarastyrylady. Bul taraý «Qazaqstan-2030» damý baǵdarlamasyn júzege asyrý barysyndaǵy on jyldyq tynymsyz eńbekti taldaýǵa arnalǵan.
Úshinshi taraýda 2007-2013 jyldar aralyǵyndaǵy Elbasynyń jekelegen memleketter arasyndaǵy saıası qyrǵıqabaqtyq pen ekonomıkalyq básekelestik saldarynan týyndaǵan máselelerdiń jigin jatqyzyp, syzyn jibitip jibergen bitimgershilik áleýeti týraly jan-jaqty aıtylady.
Sońǵy, tórtinshi taraýda «2050 strategıasy», «Nurly jol» baǵdarlamasy, «100 naqty qadam» – ult jospary, sondaı-aq «Máńgilik el muraty» sekildi aýqymdy reformalyq baǵdarlamalar taldanyp, olardyń TMD, Eýrazıa qurlyǵy jáne álem keńistigi aýmaǵyna konsensýsqa ózek, tin, altyn kópir bolatyn tustary baıandalady. Sonymen birge Kóshbasshymyzdyń 2016 jyldyń sáýir aıynda ótken Búkilálemdik ıadrolyq qarýǵa qarsylardyń Vashıngtondaǵy samıtinde jarıalaǵan «Álem. HHİ ǵasyr» manıfesi men Ystambuldaǵy Islam yntymaqtastyǵy uıymynyń samıtinde Túrkıa prezıdenti Redjep Taıp Erdoǵanmen birlesken deklarasıasy taldanady.
Bul ǵylymı eńbekte naqty derekter arqyly Táýelsiz Qazaqstannyń keshegisi men búginine salystyrmaly taldaý júrgizilgen. Elimizdiń ishki jáne syrtqy saıasaty táýelsiz memlekettiń áleýmettik jáne ekonomıkalyq jaǵdaılarymen, sondaı-aq, burynǵynyń tarıhı aqıqattarymen bir keńistikte qarastyrylǵan. Avtor táýelsiz memlekettiń quraýshysy – Tuńǵysh Prezıdentimiz Nursultan Ábishuly Nazarbaevtyń uzaq jylǵy dáıekti jasampazdyq qyzmetiniń nátıjesi qazaqstandyqtardy bolashaqqa jeteleıtin «Máńgilik El» ıdeıasynyń aıryqsha baǵdaryn oqyrmanǵa oı salar dáıektermen jetkize bilgen. Avtordyń aıtýynsha, «Bul monografıany shyǵarýdaǵy maqsat – memlekettik Táýelsizdigimizdiń qundylyqtaryn nasıhattaý, «Máńgilik el muraty» ıdeıalarynyń mánin jan-jaqty jáne júıeli ashyp kórsetý, Elbasy kórsetip bergen qazaq halqynyń bolashaqqa bastaǵan jolyn mańyzdy mindet sanap, pash etý».
Búgingi tańda Uly Dalanyń murageri sanatyndaǵy Qazaqstannyń ótken jolyn, rýhanı mol murasyn, mádenı baılyǵyn, el úshin qan keshken uly babalardyń halyqqa jasaǵan qyzmetin óskeleń urpaqqa úlgi-ónege qylý – mańyzdy mindet. «Máńgilik el muraty» ıdeıalaryn jan-jaqty zertteý, memleketimizdiń qalyptasýyndaǵy tarıhı oqıǵalardyń mán-mańyzyn ashyp kórsetý jastardy ulttyq rýhta tárbıeleý, jańa Qazaqstannyń strategıalyq josparyn iske asyrý mindetterine tolyq sáıkes keledi.
Osy raıda aıta ketý kerek, monografıa avtory ózi bastama kóterip, ótken jyldyń qarasha aıynda Qazaqstan Respýblıkasynyń Tuńǵysh Prezıdenti – Elbasy kitaphanasyna atalǵan kitabynyń birneshe danasyn tartý retinde jibergen bolatyn. Kóp keshikpeı Elbasy kitaphanasy qorynyń atqarýshy dırektory B.Jumabekovten hat keldi. Onda avtorǵa shyn júrekten alǵys aıtyp: «Syıǵa bergen «Máńgilik el osylaısha somdalǵan» atty monografıańyz Qazaqstan Respýblıkasynyń Tuńǵysh Prezıdenti – Elbasy kitaphanasynyń qorynan laıyqty oryn alatynyn habarlaımyz», – dep atap kórsetipti.
Olaı bolsa, el ómiriniń naqty derekterine súıene otyryp jan-jaqty zerttep, taldap, zerdeleı kele Elbasy tulǵasynyń ósý, kemeldený jolyn somdaǵan bul qundy eńbek tek búginginiń ǵana emes, ókshe basar urpaqtyń da úlgi alý úshin oqıtyn kitaby bolatynyna senemiz, soǵan úmit artamyz.
Bolat JUMYNULY
