Bul týraly partıanyń baspasóz qyzmeti habarlady.
2008 jyly qurylǵan «Aıbek» aýyl sharýashylyǵy kooperatıvi keshendi jumys isteıdi. Kásiporyn quramynda mal ósirý, bordaqylaý, soıý, et kombınaty, et buqtyrý, qalbyrlaý zaýyty bar. Et baǵytyndaǵy maldy 4 sharýashylyq ósirse, bordaqylaý alańynda jylyna 600 basqa deıin iri qara bordaqylanyp, soıylady. Et buqtyrý zaýytynda ony qalbyrlaýmen qatar, tushpara tárizdi jartylaı fabrıkattyń 6-7 túri shyǵarylady. Atalǵan zaýyttyń óz múmkindigi táýligine 48 myń bank shyǵarýyna shıkizat jetimsizdigi qolbaılaý bolýda. Kásiporyn búginde 80-ge jýyq adamdy jumyspen qamtyp otyr.
"Aýyl sharýashylyǵynyń úlken kólemdegi aýmaǵy elimizdiń batys óńirinde. Biraq olar shashyrańqy ornalasqandyqtan ónimderin óńdeý oryndaryna jetkizý óte qıyn. Elimizdiń aýyl sharýashylyǵy ónimi shıkizatyn óńdeýdi áli tolyq ıegere almaı jatqanynyń bir sebebi – osy.
Ár aýdanda kem degende bir óńdeý mekemesi bolý kerek. «Aýyl» partıasynyń maqsaty – sharýashylyq ónimderin óńdep, saýda-sattyq oryndaryna deldalsyz jetkizý. Ol degenimiz – qosymsha paıda. Ónim shıkizat kúıinde satylsa ol bolmaıdy.
Qaıda óńdeý kásiporyndary sol úshin kerek. «Aýyl» partıasynyń maqsaty – osy salanyń tamyryna qan júgirtý. Qaıta óńdeý mekemelerin memleket tarapynan qoldaý deńgeıi suranysqa saı emes. Olar oıdaǵydaı jumys istep, nátıje kórsetýi úshin memleket oǵan aıamaı qarjy salyp, kóp kólemde ınvestısıa quıý qajet. Bárin bıznes ókilderiniń moınyna artyp, qarap otyrýǵa bolmaıdy.
Memleket qoldaý tetikterin jetildirip, qaıta óńdeý mekemelerin qamtamasyz etý tıis. Sol kezde ǵana ekonomıkalyq tıimdilik bolady. Qaıta óńdeýshi kásiporyndardy qoldap, olardyń ónimderiniń shetelge saýdalanýyna jaǵdaı jasaý kerek. Shetelge shyqqan taýar valúta ákeledi. Valúta kóbeıgen saıyn kásiporynnyń da áleýeti artyp, qosymsha jumys ornyn ashady.
«Aýyl» partıasy Májiliske barǵanda aýyl sharýashylyǵy ónimin óndirýshiler úshin áleýmettik aýdarymdardan basqa salyqtardyń barlyq túrin tolyq joıýdy, eńbek adamynyń mártebesin kóterýdi birinshi kezekte másele retinde kóteretin bolady.
Jalpy, Aqtóbe óńirinde sońǵy jyldary qýańshylyq qatty sezilip jatyr. Sý tapshy, jaıylymdar jutap barady. Osynyń bári partıa nazarynda, — dedi kásiporyn ujymy aldynda sóz alǵan Májilis kandıdaty Erbolat Saýryqov.
«Aıbek» kásipornynan keıin kandıdattar un jáne un ónimderin elimizben qatar Ózbek, Reseı, Túrkimen, Gúrji, Aýǵan elderi naryǵyna shyǵaratyn «Novoaldjan» un kombınatynyń ujymymen kezdesti.
"Qazaqstannyń agroónerkásiptik kesheni ekonomıkany damytý úshin ǵana emes, jalpy memleket úshin de mańyzdy strategıalyq mánge ıe. «Aýyl» partıasy aýyl sharýashylyǵy salalaryndaǵy problemalardy jáne olardy sheshý joldaryn óte jaqsy biledi. Búginde bizde aýyl sharýashylyǵy shıkizatyn óndirýshi men qaıta óńdeýshiler arasyndaǵy qarym-qatynas naqty rettelmegen. Sol jaǵdaıdy durys jolǵa qoıý kerek. Qaıta óńdeý kásipornynda aınalymdyq qarajat joq.
Mundaı kásiporyn qurýǵa úlken ınvestısıa kerek. Qaıta óńdeýshilerdiń tabatyn paıdasy óte az bolǵandyqtan oǵan árkim kele bermeıdi. Sondyqtan buǵan memlekettik qoldaý, ıaǵnı sýbsıdıa kerek. Eń ózekti másele osy. Batys óńirindegi mal sharýashylyǵyn kebek tárizdi qaıta óńdeýden shyǵatyn mal azyǵymen qamtamasyz etý kerek.
Ol úshin óńirde ósimdik sharýashylyǵy ónimderin qaıta óńdeıtin kásiporyndar óte qajet. Osy aıtylǵan máseleniń bári «Aýyl» basty nazarynda.
Biz májiliske barǵan bette agrarııler men otandyq azyq-túlik óndirýshilerin sózsiz memlekettik qoldaýǵa berik kepildikter beretin «Azyq-túlik qaýipsizdigi týraly» Konstıtýsıalyq zań qabyldaýdy, otandyq bıznesti ımport qysymynan qorǵaıtyn jańa kedendik-tarıftik saıasatty ázirleýdi qolǵa alamyz, — dedi ujymǵa «Aýyl» partıasynan QR parlamenti májilisine kandıdat Serik Egizbaev.
Odan keıin kandıdattar Aqtóbe oblysy Qobda aýdany turǵyndarymen kezdesti. Kezdesýde partıanyń halyq qoldaýymen Májiliske barǵanda aýyl sharýashylyǵy jerlerin latıfýndıserdiń emes, halyqtyń paıdasyna ádil túrde qaıta bólý maqsatynda Qazaqstan Respýblıkasynyń Jer kodeksin qaıta qaraýdy, aýyl halqyna, ıaǵnı eńbek adamyna «el asyraýshysy» retinde erekshe quqyqtyq mártebe berý másele retinde kóteretini jáne soǵan qol jetkizetini aıtyldy.
