Onsyz da shekteýli ýaqyttyń áýelgi kezeńinde ıgerilýge tıis, eń úzdik nusqalar - alǵashqy basqy emes, eń sońǵy basqy der edik, óıtkeni ónerde úırený, ósý jamannan emes, jaqsydan óris alady, jáne shyn úzdik shyǵarmalardyń úlgili dárisi jas kezdegi alǵashqy oqýmen shektelmeıdi, qarymdy qalamger bolǵan shaqtyń ózin de qaıtyp oralasyz, taǵy qanshama qasıetin tanısyz, jetken bıigińizdi baǵamdap, aldaǵy mejeni aıqyndaı túsesiz.
Úlken jazýshy bolýdy ómirlik murat sanaǵan talapkerge eń aldymen usynarym: Abaıdyń «Ǵaqylıasy», Muhtar Áýezovtyń alǵashqy áńgimeleri, «Qarash-Qarash» pen «Qıly zaman» jáne «Abaı joly», Sábıt Muqanovtyń «Ómir mektebiniń» birinshi kitaby, Gogol - «Mırgorod» pen «Peterbýrg povesteri», Stendal - «Qyzyl men qara», «Parm monastyri», Balzak -«Adamzat komedıasy», ýaqyt jetkenshe, Týrgenev - túgel, Tolstoı - Qapqaz áńgimeleri, «Kazaktar», «Kreıser sonatasy», «Ivan Ilıchtiń ólimi», «Hajy-Murat», «Soǵys jáne beıbitshilik», Dostoevskıı - «Óli úıden shyqqan jazbalar», «Qumarpaz», taǵy eki-úsh romany, Pasternak - «Doktor Jıvago», Kobo Abe -«Qumdaǵy áıel», «Bótenniń túri» jáne burynǵy-sońǵy japon ádebıetinen kózge ilingenniń bárin, Merıme, Edgar Po, Mopassan, Mamın-Sıbırák, Chehov, Kıplıng, Djek London, Knýt Gamsýn, Býnın, Akýtagava, Moem, Nabokov, Ivo Andrıch, Koldýell, Hemıngýeı, Shalamov áńgimeleri, nemese qolǵa túsken kez-kelgen shyǵarmasy, sodan soń... Stefan Sveıg jazǵan «Balzak». Tipti, eń áýeli osy kitapty oqyǵan jón bolar. Taǵylymy - bizben salystyrǵanda qolaıly jaǵdaıda, keń zamanda ómir súrgen uly jazýshylardyń óziniń taǵdyry qıyn, joly aýyr bolǵanyn kóresiz, eń úlken daryndardyń ózi tynymsyz eńbek arqasynda ǵana áldenendeı nátıjege jetkenin ańdaısyz. Biraq qalamyna eshkim jarmaspaǵan, jazǵanymdy qalaı jarıalaımyn dep qınalmaǵan, - ıaǵnı, sizdiń aǵalaryńyzdyń joly budan áldeqaıda aýyr boldy degen sóz.
Sizdiń ózińizdi de ne kútip turǵany belgisiz. Endeshe... ýaqytynda toqtaı bilý de kisilik. Batyl jetpegennen emes, kóńil soqpaǵannan... Dál osy arada oqyrman - kitap ataýlydan qaýip-qater, ýaıym men dert qana kútetin, biraq báribir úırengen ádetin qoıa almaı, jaza beretin Jazýshy qamytynan qutylyp, árbir jaqsy shyǵarmadan ıgilik izdeıtin, qýanysh taýyp, kúsh-qýat alatyn, osy kitappen ómirin uzartyp, densaýlyǵyn arttyratyn oqyrman mártebesin ıelenesiz. Qutty bolsyn. Kitap basqa emes, osy Siz úshin. Meniń, menen burynǵy-sońǵy barlyq qalamgerdiń dem-tynysyn aıqyndaǵan - osy Siz. Sizdiń arqańyzda uly ádebıetter jasaldy. Oqı berińiz. Tek... bizdi ádil baǵalaý úshin jańaǵy tizimdi umytpaǵanyńyz jón.
Múıizin shaıqap tastap, áýelgi betinen aınymaı, azapqa qaraı umtylǵan baýyryma batadan basqa bererim joq. Áýelgi bata - taǵy da sol shaǵyn tizim. Osy nusqaýdy birer jyl oraıynda túgendep shyqqan talapker kórkem proza tabıǵaty týraly birshama maǵlumat alady. Biraq bar oqý osymen bitpeıdi. Keńeıtý kerek bolady. Ol - «Mahabharatadan» bastap túsesiz degen sóz. Ellada ádebıeti, Rım ádebıeti, Ejelgi Shyǵys, musylman álemi, ortaǵasyrlyq Dante men Rable, Servantesten bastap, ótken ǵasyrdaǵy Strındberg, Ibsen, Meterlınkke deıin, XX qandy yqylymda jasaǵan Djoıs, Prýst, Kafkadan bastap, Kendzabýro Oe men Iýkıo Mısımaǵa deıin túgel qarap shyǵý kerek degen sóz. Júz san jazýshy arasynda janǵa týys eń jaqsysy tabylýy, jáne ol eshbir resmı tizimde joq, ózgeshe qalamger bolyp shyǵýy taǵy ǵajap emes.
Meniń ózimniń bolashaq jazýshy retindegi baǵyt-baǵdarym aıqyndalǵan, kórkemdik muratym birshama qalyptasqan jıyrma-jıyrma eki jasymda úlgi-ónege tutqan, janyma jaqyn sanaǵan jazýshylarym: Týrgenev, Tolstoı, Stendal, Balzak, Djek London, Chehov, Mopassan jáne Hemıngýeı boldy.
Búkil álem ádebıetin adaqtap ótip, ózińizdiń eń súıikti jazýshylaryńyzdy belgiledińiz. Endi solardy qaıyra oqý, ekinshi, úshinshi, besinshi márte ejikteı tekserý qajet bolady. Tutasymen oqısyz, jeke taraýlaryn qaraısyz, aıaǵynan basyna qaıta túsesiz... Qalaı bastaǵan, qalaı aıaqtaǵan. Qalaı jalǵaǵan, qalaı quraǵan. Kimdi, neni qalaı jáne qaıtip sýrettegen, beınelegen. Bir sózben aıtqanda, úlgili shyǵarmanyń bitis-bolmysyn, ishki qurylymyn, qan aınalysy men jan tetikterin ańdaý qajettigi týady. Tutasty taný úshin aldymen jekelegen bólshekterdiń qyzmetin bilý kerek bolady.
Shyǵarmadaǵy kishkentaı tetik, kez kelgen bir kórinisti jobalaıyq. Tabıǵat sýreti delik. Jańbyr. Endi qaraımyz. Týrgenev-ańshy qus atýǵa shyqty - áldeneshe ret jaýyn jaýdy. Qandaı jaǵdaıda qalaı jaýdy? Abaı - Áýezov Shilikti kezeńge ilingende nóser boldy. Qaıtip? Chehov «dalada» júr - qalyń jańbyrmen qosa, naızaǵaı oınady, kún kúrkiredi. Jańbyr qalaı bastaldy, kún qalaı kúrkiredi? Osy jańbyrlardyń bári bir jańbyr ma, ártúrli jańbyr ma? Óziń biletin jańbyrdan qandaı aıyrmasy bar? Nege kózge elesteıdi, nege dene titirkenedi. Kitap betindegi kún kúrkiriniń qulaq jarýy qalaı? Jeke-jeke qaraý kerek, salystyrý kerek, oılaný, kóńilge túıý kerek.
Qyzaryp kún shyqty, salbyrap bult tústi, qarańǵy tún boldy, jaryq aı týdy, sarqyrap ózen aqty, daýyldap darıa tolqydy, taý kógerdi, dala munartty - osynyń bári jazylǵan, júz túrli boıaýmen myń márte beınelengen; qaıtalanbas, ǵalamat sýretter bar - qas sheberler qaldyrǵan osyndaı kórinisterdi bajaılaı tekserý qajet bolady. Úlgili dáristiń eń ońaıy - osy.
Boran - Abaı - Áýezov Shyńǵystaýdyń ishinde, qarly daýylda adasty, shanaly Grınev-Pýshkın Or dalasynda aqtútek ishinde qaldy - siz qalaı sezinesiz? Ajal - knáz Andreı qalaı óledi, Hajy-Murat qalaı óledi, Ivan Ilıch qalaı óledi, Gorıo ákeı qalaı kóz jumady, Abaı qalaı dúnıeden kóshedi? Bireý áldeneden qoryqty-qorqynysh qalaı sypattalypty? Qýandy, - qýanysh qalaı kórinis tapty? Ǵashyq boldy - bizdi eljireter kiltıpany nede? Qyzǵandy, - qalaı bildik? Qaıǵyǵa ushyrady - nege jabyrqaımyz?
Kitap betindegi, bizge tikeleı qatysy joq, ótipti-mis ómirdi qalaısha qaz-qalpynda qabyldaımyz; qýanýymyz, tolqýymyz, taǵdyrlas aǵaıyn, týystas baýyr tabatynymyz neden? Álbette, bir-aq aýyz sóz - bar kiltıpan tabıǵı shynaıylyqta. Al osy tabıǵı keıip qalaı jasalady - onyń jaýaby tek sol shyǵarmalardyń ózinde tur. Jazýshylyq ónerdegi eń qıyn mashaqat - jan tolqynystaryn beıneleý bolsa kerek. Bul joldaǵy alǵashqy dáris te ulylardyń ónegesin baıyptaýdan bastalady.
Jandy kisiden jansyz qara tasqa deıingi aralyqta myńdaǵan zattyq tulǵa bar, jazý barysynda solardyń keıbiriniń túr-bitimin sıpattaý kerek bolady - bul másele klasıkterde qalaı sheshilipti - zerdelep qarańyz. Osy jekelegen zat tirkese, tutasa kele úlken kóriniske aınalady. Máselen, keń dala. Nemese, shaǵyn ǵana bólmeniń ıntereri. Qalaı jasalypty, qandaı negizde iriktelip, quralyp, úılese jarasym taýypty, - kóńilmen uǵasyz, kózben kóresiz, kórkem shyǵarmaǵa tıesili zattyq álemniń negizgi júıesin aıqyndaısyz.
Mopassannyń nemese Chehovtyń kishkentaı bir áńgimesi. Zaty derekti, sezimi tolyq, oqıǵasy qanyq. Bólshek emes, bútin. Áserli, áleýetti shyǵarma. Endi osy shaǵyn ǵana týyndynyń qalaı jasalǵanyna nazar aýdaryńyz. Neden bastalǵan, qalaı aıaqtalǵan. Fabýla, ıaǵnı oqıǵanyń jıyntyq bolmysymen sújettik, kompozısıalyq júıe qalaı qabysyp tur. «Baıaǵy ótken zamanda» dep bastap, «muratyna jetipti» dep aıaqtaı ma, álde muratyna jetkeninen bastap, baıaǵyǵa kóshe me, álde basy da, aıaǵy da joq, qaq ortasy ma, sol ortasynyń ózi neshe búktelip, neshe qaıyrylǵan - myna áńgimede bylaı, kelesi áńgimede qalaı? Oqylǵan on áńgime, júz áńgime bir úlgide jasalyp pa? Chehovtyń, Mopassannyń deńgeıine az-maz jaqyndaıtyn eki-aq bettik, tórt-aq bettik bir áńgime jazý úshin eki dúnıeniń syryn, tórt taraptyń danalyǵyn ıgerý keregine kózińiz jetse - bolashaǵyńyzdyń asa zor bolǵany.
Biraq osydan soń, Akýtagavany oqyǵanda jannan túńilip júrmeńiz. Bul - áńgimeniń artyq emes, joǵary emes, jańa bir deńgeıi. Akýtagavanyń kezkelgen áńgimesi týrasynda tutas bir dáris oqýǵa bolar edi. Biraq biz jas jazýshylarǵa arnalǵan ádebı saýat sabaǵyn júrgizip otyrǵamyz joq, áýelgi keńesimizdi ǵana aıtyp otyrmyz. Sonymen qatar bul - Oqyrmanmen de syrlasý. Ańshy áńgime aıtpaı ma, túlkini bylaı soqtym, qasqyrdy bylaı attym dep. Alǵany, atqany ras, tek azdap ásireleýi múmkin. Bizdiki ásiresiz shyndyq. Tilektes oqyrman kórsin, bilsin, al nıeti túzý talapker bulyńǵyrda adaspaı, qumartqan ańynyń izine birden tússe deımiz...
Áńgimeden ozdyq, kólemdirek hıkaıat qalaı qurylǵan - oılanyp, saralap qarasańyz, bári de daıyn tur, úırenińiz, úlgisin alyńyz.
Baıaǵyda, stýdent kezimizde kýrstas, qalamdas bir dosym maǵan: «Sende daryn joq, sondyqtan kóp oqısyń», - dep edi. «Sende sana joq, sondyqtan oqý qonbaıdy», - dedim men. Ol: «Qaljyńdap edim»,-dedi. Men: «Shynymdy aıttym, - dedim. - Nadan jazarmannan bilimdi oqyrman artyq!»- dedim toqtaı almaı. Bul arada másele meniń shamdanyp, beriden qaıyrǵanymda emes, dosymnyń qyjyrta keketip, kókeıindegi adalyn aıtýynda - ol rasynda da oqýdy qajetsiz sanaıtyn. Sonymen, darynyna senip ol ketti, oqýyma senip men kettim, ol tópelep jazyp jatyr, men malshylap jazyp jatyrmyn; áýelgi kitaptaryn kórdim - kúldim, keıingi kitaptaryn kórdim - janym ashydy, al meniń kitaptarymdy qaraǵanda ol... ol da kúldi, árıne, áýelde; sodan soń... ashýlanǵan shyǵar dep oılaımyn. Óıtkeni, sonshama danyshpan bola tura, sonshama darynsyz menen qara úzip, uzap kete almap edi. Múmkin, kerisinshe shyǵar. Ashýlandy dep bilýim sodan. Al meniń anyq janym ashyǵan sebebi, - eger ol ózi aıtqan darynynyń ústine aıanbaı oqyp, úzdiksiz izdense, Keremet degen jazýshy bolyp, Biz qaıda, Qazaq qaıda, Jerden ozyp, Aspanǵa asyp, Kosmosqa ketip qalatyn edi. Olaı bolmady. Darynyna ǵana sendi de, dalada qaldy. Shynynda, daryn joq, qabilet qana bar edi. Sol qabiletine qosymsha az ǵana oqýy bolsa, táp-táýir jazýshy shyǵatyn edi...
Sol sıaqty, ózin týa bitken talant dep esepteıtin jigitterdiń Tolstoıdy da, Týrgenevti de oqymaı: «Aıt shúý, ógizim!» dep júre berýine bolady, al osy kezde oqýyna súıenip, atqa, at emes, odan da júırik kólikke minip ketken áldekim bizdiń ógizdiń on jyldan soń da jete almaıtyn qonysynda úı tigip, qazan asyp otyrýy ǵajap emes. Aıryqsha ejikteýimiz - bıikten úmiti bar árbir qalamger óz múmkindiginiń úddesinen shyǵýy úshin arǵy-bergi ozyq ádebı nusqalardy túgese oqyp, zerdeleı tanýy qajet, óner muraty - tanym aımaǵyn keńeıtetin izdenissiz, ótkenniń dáris, úlgisin toqyǵan eńbeksiz júzege aspaıdy.
Sýretkerlik sabaǵy - klasık jazýshylardy oqýmen ǵana shektelmeıdi. Adamnyń qımyly, qozǵalysy, bet qubylysy, renish, qaıǵy, qýanysh, tolǵanys, kúmán men qater, bıazylyq pen qataldyq, úreı men sheshimtaldyq, erlik pen aıarlyq - renesans dáýirinen ımpressıonızm kezeńine deıingi uly sýretshilerdiń rásim murasynda naqty tańbalanǵan.Eń aıaǵy jaqsy peızaj jasaǵyńyz kelse, ótken dáýirdegi uly sýretshilerdiń qyl qalammen beınelengen tabıǵatyn tanyp bilýińiz kerek. Bul taraptaǵy eń bederli kórinis qana emes, kórkemdeý salasyndaǵy utymdy jańalyqtar da osy sýretshiler úlesinde. Máselen sonyń eń qarapaıym bir úlgisi - reń, sáýle oıyny. Al bizden burynǵy qazaq qalamgerleri ishinde ozyq oqý, tereń ári jan-jaqty bilim arqasynda osy, sýret, sáýle tásilin meńgergen - jalǵyz Muhtar Áýezov qana bolatyn. Jalpy, bizdiń Muhań álemdik prozadaǵy eń uly peızajıserdiń qatarynda tur.
Sezim tolqynystaryn ústemeleı ıgerýde mýzykanyń úni aıryqsha taǵylym úıretse kerek. Óz shańyraǵymyzdaǵy Baıjigit, Qurmanǵazy, Táttimbet, Súgir kúıleri, Birjan, Aqan, Muhıt, Áset, Estaı ánderi ulttyq sezim pernesine nár berse, Eýropa, onyń ishinde nemis pen orystyń klasıkalyq mýzykasy jan tolqynynyń kókjıegin keńeıte túsedi. İshki ıirim ǵana emes, syrtqy túrge de ıgi áseri aıryqsha. Sonyń jupyny bir ǵana kórinisi - úlgili ádebıettegi keıbir úzdik jazýshylarda sóılemniń yrǵaq, áýenine aıryqsha mán beriledi. Qazaq prozasyna kelsek, sazdyq (uıqastyq emes, úılestik) qurylymnyń eń kóne úlgisi - Abaı prozasynyń, keıbir úzikteri. Men sóılemniń sazdyq qurylymyna alǵash ret«Kók munarda» nazar aýdarsam kerek, keıin, kúı men kúıshi týraly jazylǵan «Kókbalaqta» biraz jerge baryp qaıttyq; bul júıe «Alasapyranda» jáne basqa shyǵarmalarda da kórinis tapqan. Seılemniń sazdyq qurylymy - artyqshylyq emes, erekshelik qana, bul jaǵyna múlde mán bermegen prozanyń esesi kemimepti. Al, jazýshynyń mýzykalyq dárisi - yrǵaq úshin emes, sulýlyqty seziný úshin, adamnyń jan álemine tereńirek boılap, rýhanı tanymdy keńeıtý, ári tereńdetý úshin; ony az deseńiz - jarasty kelisim, kompozısıalyq úlgi retinde de paıdaly.
Syrly sezimniń jan júıege shymyrlap enetin, názik, tereń tolǵanystarǵa nusqaıtyn asa bir úlgili sabaǵy - álemdik klasıkalyq poezıada jatyr. Ózimizdiń Abaıdy, uly jyraýlar murasyn áýelgi tuma- bastaý dep sanańyz. Sonymen qatar, ortaǵasyrlyq parsy poezıasyn, ıslamǵa deıingi jáne onyń alǵashqy kezeńindegi arab poezıasyn jete bilý - jan ıiriminiń adamgershilik negizdegi eń ıgi, eń asqaq bolmysyna nár beredi. Jańa dáýirde sóz ónerin kórkeıtken Eýropanyń poezıasy, ásirese Gete men Shıller, Háıne men Pýshkın, Baıron men Lermontov, Mıskevıch pen Pótefı - kisi uǵlynyń ishki álemin tanýǵa týra jol ashady, aldymen ózińizdi baıyptaısyz, sodan soń dúnıeniń syrly qaqpasynyń qupıa kilti qaıda jatqanyn ańdaısyz. Men jas kezimde osy uly aqyndardyń bárin de qanshama qaıtara, súıinip, syrlasyp, tolqyp oqydym, kúni búginge deıin, kóńil aýǵanyna oraı, qolǵa alyp turam, ár kezde árqaısysyn janyma jaqynyraq tutqanym boldy, biraq muńy bir, tilegi ortaq Pótefı men Mıskevıchten artyq týys tappadym.
Ádebı oqýdyń syrtynda tarıhı taǵylym bar. Halqyńnyń qasıetin baǵamdaý úshin áýeli óz tarıhyńdy bilýiń kerek. Bizdiń jurtymyzdyń tarıhı qujattarda naqty tańbalanǵan jıyrma bes ǵasyrlyq baı tarıhy bar. Sonyń keıingi myń jarym jylynyń deregi tipti mol, aıryqsha bederli. Biz - ozyq mádenıet jasaǵan uly halyqtyń perzentimiz. Orys otarshyldyǵy janyshtaǵan sońǵy júz elý jyl bolmasa, tarıhqa málim eki jarym myń jyldyq adamzat sherýinde meniń babamnyń keýdesi bıik boldy, turmys-tirshilikte ǵana emes, oı men sanada, óner men sózde erkin ǵumyr keshti, batystyń, shyǵystyń eshbir násili jetpegen azattyq aıasynda ósip-órkendedi. Meniń jazýymdaǵy barlyq jaqsy qasıet - sol Babamnyń tikeleı murasy. Tarıhty bilýdiń, Atanyń Arýaǵyn tanýdyń arqasy, Ózimniń artyqshylyǵymdy seziný nátıjesi: «Meniń boıymda Elteris, Estemıler, Kúl-Teginder zamanyndaǵy kóshpendilerdiń qany bar!» - degen edi meniń zildi qapas zamanda kitapqa túsken tiri sýretim - Edige degen jas qazaq «Kók munar» romanynda, sonaý 1971 jyly. Bizge kúsh bergen - sol qýatty Qan, bizdi súıregen - sol qudiretti Arýaq.
Tarıhty bilmegen, atasyn tanymaǵan jazarman Táńirimen tildese almaıdy, tabany qara jerden ajyramaǵan soń, tabıǵatynda qansha qabiletti bolsa da, ózin kemshin sanaıdy, búgejektep turady, nátıjesinde, nazary tómen, jazary pás shyǵady. Jazýy ǵana emes, ózi de tómenshik bolady, syrttaı qansha arqyrap tursa da, jan túpkirinde teksizdiktiń jegi qurty jatady. Jamandyǵy - zamannyń tarlyǵynan ǵana emes, óziniń talapsyz tasyrlyǵynan.
Ol da ras, tarıhı tanym tarabynda az-maz saýat ashý, túbegeıli dáris bolmasa da, negizgi turǵylardy taný ilkide - orys-sovet otarlyq zamanynda óte qıynǵa tústi. Qazaq zıalylarynyń sońǵy eki-úsh býyny babalarynyń tarıhyn bilmeı ósti. Bul rette qabiletti jazýshylarymyzdyń ózi aıryqsha japa shekti - tarıhı tanymnyń taıyzdyǵy tabıǵı múmkindikti tejedi. Jappaı rýhanı zárýlik tusynda bul taraptaǵy az ǵana, ústirt bilimniń ózi alashtyń kádesine jarady, ótpeli kezeń úshin eleýli, túpkilikti ádebı sherýden de ózindik oryn alatyn tarıhı shyǵarmalardyń jazylýyna negiz boldy. Sol shala saýatpen-aq kóp jurttyń kózi ashylsa kerek. Óıtkeni tarıhty bilý - tarıhı shyǵarmalar jazý úshin emes, ózińniń adamdyq beıneńdi taný úshin keregirek, ıaǵnı, zamandyq taqyrypqa tikeleı qatysty. Tarıhı bilim - oı óristiń, dúnıe tanymnyń eń negizgi ustyny, bir emes, qos qabyrǵa, bolmysyńyzdyń teń jarymy; eki qabyrǵaly úı bolmaıtyny sıaqty, tarıhı tanymnan tys táýir shyǵarma da týmaıdy.
Qazir bul tarapta jol ashyldy, qazaq tarıhyn zertteýge, oqyp-bilýge tyıym joq, biraq ázirshe halqymyzdyń ótkenin jan-jaqty qamtyǵan, eskini qazaq kózqarasy ǵana emes, ádildik, adaldyq, adamdyq turǵysynan qarap baǵalaǵan tarıh oqýlyǵy joq. Aldaǵy zamanda ártúrli sypattaǵy, bir emes, talaı kitap jazylary kúmánsiz. Ázirshe jas talapkerge men ózim «saýat ashý sabaǵy» dep baǵalaǵan «Qazaq tarıhynyń álippesin» usynamyn. Al arǵy dáýirimiz - Kóne Túrik zamanynan Altyn Ordanyń ydyraýyna deıingi on ǵasyrdy taný úshin Gýmılevten bastap, birtalaı ádebıet aqtarýǵa, kóbisin turǵan qalpynda qabyldaı salmaı, oımen ekshep, ózara salǵastyryp, osy ulttyń ókili retinde jańasha qorytýǵa týra keledi.
Álbette, qazaqtyń ótkenin bilý - tarıhı tanymnyń bir tarmaǵy ǵana. Kez-kelgen saýatty qalamgerdiń adamzattyń tarıhı damý joly týraly tym qursa jalpy túsinigi bolýy kerek. Ejelgi Qytaı, Mesopotamıa jáne Egıpet, odan sońǵy Ellada, Rım tarıhtary, Vızantıa men Ortaǵasyrlyq Eýropa, Batystaǵy jańa tarıh dáýiri týraly mol bilim alýǵa tolyq múmkindik bar.
Meniń ózimniń álem tarıhymen áýelgi tanystyǵym tym erte, kitap oqýǵa qunyqqan toǵyz-on jasymda bastaldy. Bizdiń úıde ósip-tárbıelengen shóbere aǵam Muratqan menen tórt synyp joǵary oqıtyn, al ol kezdegi mektep tarıh oqýlyqtary baıaǵy patshalyq gımnazıa úlgisine jaqyn, mol derekti, ári jan-jaqty bolypty. Men sol, úshinshi klasta júrgen qysta áýeli 5-synypqa arnalǵan «Erte dúnıe tarıhyn», sodan soń 6-7 synyptyń «Orta ǵasyrlar tarıhyn», budan soń izdettirip taýyp, 8-synyptyń «Jańa tarıhyn» oqyp shyqtym. Sol jyly, Iannyń qazaq tiline jaqynda ǵana aýdarylǵan «Shyńǵys han» romanyn yntyzar qumarlyqpen qarpyp, eki-úsh qaıyra aýdaryp, tóńkergen soń, asaý, bula babalarymnyń Sovet teriske shyǵaryp otyrǵan shejiresiniń de bir kezeńin kózben kórgendeı boldym. Sóıtip, ózim jańa ǵana qadam basqan ejelgi kári dúnıeniń ótken ǵumyry týraly eń negizgi, qajetti maǵlumattardy zerdeme túıippin. Saýat ashqaly - elý jyl boıy oqyǵan sansyz kitap ishinde meniń oı-sanamnyń órkendeýine aıryqsha zor áser etken - osy, toǵyz-on jasymda ushyratqan, áýelgi tarıh kitaptary bolar. Kórkemdik tanym Abaı men Áýezovten óris alsa, tarıhı tanym - búkil álemdik adamzat sherýiniń negizgi kezeńderin óz dárejesinde ústirt te bolsa, birshama tolyq qamtyǵan osy tórt kitaptan bastalady. Adamzattyń damý joly, ótken, óshken halyqtar, álemdi tóńkergen oqıǵalar men dúnıeni dúbirletken túlǵalar týrasynda túıgen az ǵana, biraq júıeli maǵlumat jas balanyń budan sońǵy tanymyna, uǵym, kózqarasyna berik arqaý bolypty.
