Iá, 2019 jyldyń sońy jáne 2020 jyldyń basy boıynsha jasalǵan bul reıtıń qorytyndysyna sáıkes, Qazaqstan halqy úshin belgilegen gaz baǵasy eń arzan memleketke jatady.
Ortasha jalaqy alatyn bizdiń el azamaty aıyna 8,8 myń tekshe metr gaz satyp alýǵa múmkindigi bar.
«Jalaqy munda az, biraq esesine reıtıńige kirgen elder ishindegi eń arzan gaz osy memleketke tıesili. Qazaqstanda tabıǵı gazdyń bir myń tekshe metrin 44,7 dollarǵa satyp alýǵa bolady» dep jazypty RIA Reıtıń.
Gazy halqyna qoljetimdi ekinshi memleket – Lúksembýrg. Bir adamnyń munda 8,3 myń tekshe metr gaz satyp alýǵa múmkindigi bar. Onyń ústine bul elde gaz quny Qazaqstanǵa qaraǵanda halqy úshin 10 ese qymbat: 1 myń tekshe metr úshin 467,8 dollar tóleıdi. Degenmen, bul Eýropadaǵy azamattary eń joǵary jalaqy alatyn memlekettiń biri.
Sodan keıin baryp, İİİ-orynda Reseı (1 myń tekshe metrine 87,9 dollar) tur. Soltústik kórshiniń ortasha jalaqy alatyn turǵyndary aqshasyna shamamen 6,5 myń tekshe metrge jýyq gaz satyp ala alady.
Eń qymbat gazdy Shvesıa turǵyndary tutynady. Ulttyq valútaǵa shaqqanda bir tekshe metr kógildir otynǵa jergilikti tutynýshylar shamamen 575 teńge (Qazaqstanda 18,5 teńge) tóleıdi. Alaıda Shvesıa jańartylatyn energıa kózderin barynsha paıdalanýǵa tyrysady, sondyqtan bul elde tabıǵı gazdy tutyný kólemi shamaly kólemdi quraıdy. Bul - salystyrý úshin mysalǵa keltirilgen sıfrlar.
«QazTransGaz Aımaq» AQ-tyń tutynýshylar úshin bólshek saýdadaǵy bekitilgen baǵasy
| Óńirler | Tutynýshy | 1 m3 gazdyń quny
(QQS qosa eseptegende) |
| Túrkistan oblysy,
Shymkent q. |
Eldi-mekender | 31,59 |
| Zańdy tulǵa | 28,27 - 35,79 | |
| Almaty oblysy | Eldi-mekender | 29, 55 |
| Zańdy tulǵa | 29, 55 | |
| Almaty q.
|
Eldi-mekender | 29, 44 |
| Zańdy tulǵa | 22,04 - 30,65 | |
| Jambyl oblysy | Eldi-mekender | 25,55 |
| Zańdy tulǵa | 20,08 - 35,26 | |
| Kostanaı oblysy | Eldi-mekender | 23,41 |
| Zańdy tulǵa | 21,40 - 30,05 | |
| Kyzylorda oblysy | Eldi-mekender | 20, 90 |
| Zańdy tulǵa | 18,61 - 21,18 | |
| BQO | Eldi-mekender | 17,24 |
| Zańdy tulǵa | 11,85 - 17,87 | |
| SHQO (Zaısan q.) | Eldi-mekender | 11,22 |
| Zańdy tulǵa | 11,22 | |
| Mańǵystaý oblysy | Eldi-mekender | 9,96 |
| Zańdy tulǵa | 6,59 - 21,42 | |
| Aqtóbe oblysy | Eldi-mekender | 9,73 |
| Zańdy tulǵa | 7,49 - 14,54 | |
| Atyraý oblysy | Eldi-mekender | 8,14 |
| Zańdy tulǵa | 8,14- 19,80 |
Jergilikti halyq úshin ortasha baǵa – 1 tekshe metri 19,7 teńge
Zańdy tulǵalar úshin ortasha baǵa – 1 tekshe metri 16,84 teńgeden bastap 24,30 teńgege deıin.
Sıfr demekshi, QR Parlamenti Senatynyń janyndaǵy Senatorlar keńesiniń múshesi, tehnıka ǵylymdarynyń doktory Lázzat Qıynov «Qazpravda» gazetine bergen suqbatynda mynandaı salystymaly statısıkany da alǵa tartady:
- Búginderi gaz elimizdiń kóptegen úılerinde qoljetimdi, al aımaqtardy gazdandyrý el basshylyǵy ustanatyn basty basymdyqtarynyń biri bolyp tabylady. Memleket árdaıym halyq úshin gazdyń baǵasyn tómen ustaý saıasatyna júginip keledi.
Aıta ketý kerek, TMD-daǵy eń tómengi gaz baǵasy –bizdiń elimizge tıesili. Máselen, Qazaqstanda kógildir otynnyń 1 tekshe metriniń ortasha baǵasy 18,5 teńgeni quraıdy.
Bul - Reseıdegiden eki ese arzan jáne Qyrǵyz eline qaraǵanda 5 ese arzan baǵa. Búginderi páteri bar turǵynnyń aı saıynǵy gazǵa ketetin shyǵynynyń quny orta eseppen 1,7% nemese komýnaldyq qyzmet qunynyń shamamen 600 teńgesin quraıdy. Al bul jylý shyǵyndarynan 16 ese, ınternet pen telefonnan 12 ese, elektr energıasynan 6 ese az, tipti qoqys shyǵarýǵa ketetin shyǵyn gazdan eki ese qymbat.
Mamandar arzan baǵamen osylaısha ishki naryqty molynan gazben qamtamasyz etý gaz salasyna paıdadan góri, kóbirek shyǵyn ákeletinin basa aıtady. Mine, bul shyǵyndar osy kúnge deıin árdaıym gaz eksportymen jabylyp, salaǵa kóp aýyrtpalyq salmaı kelgen. Alaıda qazir munyń ózi múmkin bolmaı barady.
Eń bastysy – saýatty tarıftik reforma kerek
Qıynov «Qazpravdadaǵy» maqalasynda bul másele sheshimine qatysty bylaı toqtalady:
«Búgingi tańda munaı-gaz salasy pandemıaǵa baılanysty «kúızeliske» ushyraýda. Munaı óndirýshi elder óndiretin munaı kólemin azaıta bastady. Sondyqtan gaz tapshy taýarlar qataryna bir-aq shyqty. Mundaıda úkimetke jedel birnárse oılastyryp, shuǵyl sheshim qabyldamasa, erteń sýyq kúnderi qarapaıym halyqqa qıyn bolyp qalýy múmkin.
Qylyshyn súırep qys kelgende Qazaqstan aýmaǵynda kógildir otyn jetispeýshiligi oryn almas úshin qazirden gaz salasynyń jumysshylaryna qandaı qoldaý kórsetýge bolatynyn oılastyrý qajet.
Úzdiksiz gazben qamtamasyz etý, aıaq-astynan bizdiń elimizdiń bas aýrýyna aınalýy ábden yqtımal. Negizinen, osy saladaǵy baǵany belgileý tásilderi qaıta qarastyrýǵa suranyp tur. Sondyqtan mamandar men sheneýnikter ýaqytty kóp sozbaı barlyǵyna qolaıly baǵany tańdaý kerek.
Árıne, baǵany ósirý degende ol qarapaıym halyqtyń qaltasyn qaǵyp, qınap qoıý degendi bildirmeýi tıis. Baǵa halyqtyń aı saıynǵy tólem qabiletin eskerip rettelýi kerek», - deıdi tehnıka ǵylymdarynyń doktory Lázzat Qıynov.
