Basqosýda halyqtyń nesıesin keshirý týraly másele sóz boldy. Álemdik tájirıbede Grýzıada, Armenıa sıaqty memleketterde eldiń kredıti keshirilgeni aıtyldy.
Alaıda «Kıprdiń» alańynda bas qosqan sarapshylardyń pikirinshe dál qazirgi halyqtyń kredıtin keshirgennen góri aılyǵyn kóterýdi kóbirek oılaý kerek.
Sebebi turaqty jumysy bolǵan kúnniń ózinde kedeılik qamytyna qutyla almaı júrgender jeterlik.
"Kıpr" analıtıkalyq tobynyń jetekshisi Erlan Smaılovtyń baǵalaýy boıynsha eldegi jumyspen qamtylǵan halyqtyń 33 paıyzyn, ıaǵnı shamamen 3 mln adamdy osy «jumysy bar kedeıler» tobyna jatqyzýǵa bolady.
«Eýroodaqta bul kórsetkish — 9,5 paıyzdy qurap otyr» – dep salystyrdy sarapshy.
Halyqaralyq Eńbek uıymynyń anyqtamasyna sáıkes kiristeri ortasha jalaqynyń úshten eki bóliginen tómen adamdar resmı ne beıresmı sektorda turaqty jumysy bolsa da "jumysy bar kedeıler" sanatyna kiredi.
Qazaqstandaǵy ortasha jalaqy shamamen 75 myń teńge.
Ekonomıs Sergeı Domnınniń dereginshe Qazaqstanda resmı túrde jumys isteıtinderdiń sany - 2,8 mln adam. Bulardyń 46 paıyzy aıyna 105 myń teńgeden tómen tabys tabady. Munyń 65 paıyzy - aýyl sharýashylyǵy, 27 paıyzy - óńdeý ónerkásibi salalarynda.
«Nur-Sultanda mundaı adamdardyń úlesi 28 paıyz, al Soltústik Qazaqstan oblysynda 57 paıyz», – dedi ekonomıs.
Áleýmettanýshy Gúlmıra Ileýova «isher asqa aqshasy joq», nemese «iship-jemi bolsa da kıim-keshekke jetkize almaıtyn» otbasylar týraly aıtty.
Onyń atap ótkenindeı mundaı otbasylardyń tabysy aıyna 100-120 myń teńgeden aspaıdy. Sáıkesinshe otbasynda 4 adam bar dep eseptesek, bir adam aıyna 25-30 myń teńgege kún kórýge májbúr.
- Jumysy bar bola tura jarly-jaqybaıdyń kúıin keship júrgender kóbinese memlekettik sektorda jumys isteıdi. Al ol jerde jalaqyny kóterýdi tipti de oıǵa da almaıdy. Úkimet úshin bul naǵyz ınflásıa, baǵanyń ósýi jáne ekonomıkalyq kórsetkishterdiń nasharlaýy sıaqty qara bulttardy tóndiretini aıtpasa da túsinikti, - dep jalǵady Gúlmıra Ileýova.
«Alysqa uzamaı aq áleýmettik sala mamandary: pedagogtar, dárigerler, mádenıet, TKSH qyzmetkerleri, ǵylymı qyzmetkerlerdi alaıyqshy olardyń bilimi de, biliktilik deńgeıi de óte joǵary.
Qansha jyl oqyp, bilim alady óz-ózderiniń bolashaq damýyn qarjylandyrady. Biraq olardyń jumysyn baǵalaý basqa sanattarmen salystyrǵanda óte tómen. Saý aqylmen qarasań olar joǵary tabysqa ıe bolýǵa ábden laıyq,- deıdi ol.
[perfectpullquote align="full" bordertop="false" cite="" link="" color="" class="" size=""]
Onyń pikirinshe bizde naryq bárin retke keltirip beredi degen qasań túsinik qalyptasqan. Ǵaıyptan taıyp jalaqyny ádil esepteý ózdiginen qalyptasady oılaıtyndar kóp.[/perfectpullquote]
«Qazir jalaqy eseptelip kelgen burynǵy negizderdiń bári joǵaldy. Osy sátte jalaqy jóninde «zań shyǵarýshy» – memleket qana bolyp otyr. Jeke menshikte jumys berýshiler eńbekaqy taǵaıyndaǵanda eriksiz memlekettik sektorǵa jaltaqtaıdy. Ol jerde baıaǵy tıyn-teben. Osydan keıin basqa salalarda kúrt serpilis qaıdan bolsyn?
Memleket aıaq astynan tarıftik kestelerdi qaıta qaraıdy dep boljasaq ta, báribir jumys berýshiler óz qyzmetkerleriniń eńbegin baǵalaýdy neden bastaryn bilmeı dal bolady - dep paıymdady Gúlmıra Ileýova.
...
Ekonomıs Sholpan Aıtenova bul kedeılikten balalardyń janama túrde zardap shegetinin, memlekettik járdemaqylar balalardyń jaǵdaıyn jaqsartpaıtynyn jáne jalpy kedeıliktiń tómendeýine ákelmeıtinin alǵa tartty.
Qazaqstanda búgingi tańda 6 mln bala bar, bul halyqtyń 31paıyzy. Onyń ishinde 15,6 paıyzy nemese 1 mln bala tabysy tómen otbasylarda turady. Barlyq kópbalaly otbasylardyń 90 paıyzynyń tabysy tómen.
– Jastaıynan jetispeýshilik kórip ósken urpaq básekege qabiletsiz bolyp qalady – dedi Aıtenova.
Áriptesiniń sózin jalǵaǵan Gúlmıra Ileýova bolsa áleýmettik turǵydan alǵanda, kedeılik jaǵdaıynda týylǵan adamdardyń kópshiligi joǵary deńgeıge kóterile almaıdy, bul balalar óz aldyna joǵary maqsattar qoımaıdy, qoǵam tutastaı energıany joǵaltady, el batpaqqa batyp ketedi -dep ókinishin bildirdi.
Zertteýshi Sholpan Aıtenova — muǵalimderdiń jalaqysyn arttyrý- balalardyń kedeıligin azaıtýǵa áser etedi degen pikirdi.
Alaıda, "Tarıftik kesteni" qalaı ózgertý kerek ekeni túsiniksiz, óıtkeni bizdiń memlekette kásibı, mansaptyq, mártebelik qundylyqtar, mysaly, salalyq qaýymdastyqtar nemese gıldıalar aıasynda adamdardy olardyń sińirgen eńbegi, qoǵamǵa qosqan úlesine qaraı baǵalaý júıesi atymen joq. Jalaqyny kóterý jaǵdaıdy sheshe almaıdy, - dep qysqa qaıyrdy sarapshy.
Sergeı Domnınniń aıtýynsha, kedeılik tamyrynda bilim deńgeıiniń tómendigi jatyr.
– Joǵary bilimi bar adamdardyń jalaqysy orta bilimi bar adamdarǵa qaraǵanda 88 paıyzǵa joǵary. Bul bilim berý salasyna ınvestısıa salýdy jáne osy arqyly kedeı otbasylardan shyqqan balalardy «qutqarýdy», olarǵa qol ushyn sozýdy bildiredi. Muny shartty transfertter esebinen jasaýǵa bolady, biraq bul aqshanyń qalaı jaratýdy naqty baqylaý kerek. Tipti ataýly áleýmettik kómek (AÁK) retinde beriletin aqshany da qadaǵalaıtyn edim, óıtkeni olar da balalarǵa jetpeýi múmkin, - dep usyndy ol.
– Bıznestiń damýyna kedergi keltiretin basty tejegish - bul memlekettik sektor. Eń tómengi jalaqyny kóterý kerek, biraq aldymen óte muqıat ár túrli aımaqtardaǵy ómir súrý deńgeıin anyqtap alý kerek.
Eger eń tómengi jalaqyny arttyrý jónindegi jedel sharalardy asyǵys qolǵa alsaq bizdegi kedeıler sany odan ármen ulǵaıyp ketýi yqtımal. Bul úshin aqsha (búdjette) bar, olardy qaıta bólý kerek, biraq sandyq sharalarǵa qaraǵanda sapaly sharalarǵa kóbirek kóńil bólý kerek.
Biz sońǵy on jyl ishinde ekonomıkany aqshamen toltyrdyq, biraq odan eshteńe shyqqan joq. Kelesi másele — jańa jumys oryndary, ınovasıalar jáne t.b. arqyly qol jetkiziletin eńbek ónimdiligin arttyrý, - dep jalǵastyrdy Sergeı Domnın.
QOŃYROVTYŃ «TOŃAZYTQYSH INDEKSİ»
Depýtat Aıqyn Qońyrov úsh jyldyq búdjettiń sonshalyqty saýatsyz ázirlengenine ań-tań.
Onyń pikirinshe osyǵan qarap-aq bıliktiń jumyspen qamtýdy múlde basqasha baǵalaryna kóz jetkizýge bolady. Úkimetke jumyssyz halyqty jumyspen qamtý mańyzdy, ol olardyń aılyǵy sháılyǵyna jete me, ol aılyqpen otbasyn asyraı ala ma degen máselege bılik bas qatyrmaıdy.
«Qazaqstannyń problemasy kedeılik qamytynan qutylý. Biraq buǵan arnalǵan jospary joq. Úkimet áli kúnge deıin shıkizattan túsetin tabysqa ıek artyp keledi.
Meniń oıymsha, bul kedeılik tuzaǵynan tek eńbek ónimdiligin arttyrý arqyly shyǵýǵa bolady. Bul tabysty arttyrýdyń kilti.
Jáı ǵana qarapaıym úıdegi tońazytqysh janyp ketti delik. Eger ony satyp alý úshin álgi otbasy birneshe aı aqsha jınaıtyn bolsa nemese nesıe alý qajet bolsa onda otbasyn oılanbastan kedeıler sanatyna jatqyza berińiz!
Ekonomıkalyq belsendi halyqtyń shamamen 70 paıyzy qazir tońazytqysh alýǵa aqsha jınap otyr.
Eýrokomıssıanyń esepteýleri boıynsha, bizde halyqtyń 50 paıyzy aılyǵynyń 54 paıyzyn tamaqqa jumsaıdy. Tutynýshylyq kredıtteýdiń ósýi de osyny rastaıdy, - dep atap ótti Májilis depýtaty.
Ázirlegen, Aıaýlym SHAIMARDAN
