Basqosýda halyqtyń nesiesin keshirý týraly másele sóz boldy. Álemdik tájiribede Grýziiada, Armeniia siiaqty memleketterde eldiń krediti keshirilgeni aityldy.
Alaida «Kiprdiń» alańynda bas qosqan sarapshylardyń pikirinshe dál qazirgi halyqtyń kreditin keshirgennen góri ailyǵyn kóterýdi kóbirek oilaý kerek.
Sebebi turaqty jumysy bolǵan kúnniń ózinde kedeilik qamytyna qutyla almai júrgender jeterlik.
"Kipr" analitikalyq tobynyń jetekshisi Erlan Smailovtyń baǵalaýy boiynsha eldegi jumyspen qamtylǵan halyqtyń 33 paiyzyn, iaǵni shamamen 3 mln adamdy osy «jumysy bar kedeiler» tobyna jatqyzýǵa bolady.
«Eýroodaqta bul kórsetkish — 9,5 paiyzdy qurap otyr» – dep salystyrdy sarapshy.
Halyqaralyq Eńbek uiymynyń anyqtamasyna sáikes kiristeri ortasha jalaqynyń úshten eki bóliginen tómen adamdar resmi ne beiresmi sektorda turaqty jumysy bolsa da "jumysy bar kedeiler" sanatyna kiredi.
Qazaqstandaǵy ortasha jalaqy shamamen 75 myń teńge.
Ekonomist Sergei Domninniń dereginshe Qazaqstanda resmi túrde jumys isteitinderdiń sany - 2,8 mln adam. Bulardyń 46 paiyzy aiyna 105 myń teńgeden tómen tabys tabady. Munyń 65 paiyzy - aýyl sharýashylyǵy, 27 paiyzy - óńdeý ónerkásibi salalarynda.
«Nur-Sultanda mundai adamdardyń úlesi 28 paiyz, al Soltústik Qazaqstan oblysynda 57 paiyz», – dedi ekonomist.
Áleýmettanýshy Gúlmira Ileýova «isher asqa aqshasy joq», nemese «iship-jemi bolsa da kiim-keshekke jetkize almaityn» otbasylar týraly aitty.
Onyń atap ótkenindei mundai otbasylardyń tabysy aiyna 100-120 myń teńgeden aspaidy. Sáikesinshe otbasynda 4 adam bar dep eseptesek, bir adam aiyna 25-30 myń teńgege kún kórýge májbúr.
- Jumysy bar bola tura jarly-jaqybaidyń kúiin keship júrgender kóbinese memlekettik sektorda jumys isteidi. Al ol jerde jalaqyny kóterýdi tipti de oiǵa da almaidy. Úkimet úshin bul naǵyz infliatsiia, baǵanyń ósýi jáne ekonomikalyq kórsetkishterdiń nasharlaýy siiaqty qara bulttardy tóndiretini aitpasa da túsinikti, - dep jalǵady Gúlmira Ileýova.
«Alysqa uzamai aq áleýmettik sala mamandary: pedagogtar, dárigerler, mádeniet, TKSh qyzmetkerleri, ǵylymi qyzmetkerlerdi alaiyqshy olardyń bilimi de, biliktilik deńgeii de óte joǵary.
Qansha jyl oqyp, bilim alady óz-ózderiniń bolashaq damýyn qarjylandyrady. Biraq olardyń jumysyn baǵalaý basqa sanattarmen salystyrǵanda óte tómen. Saý aqylmen qarasań olar joǵary tabysqa ie bolýǵa ábden laiyq,- deidi ol.
[perfectpullquote align="full" bordertop="false" cite="" link="" color="" class="" size=""]
Onyń pikirinshe bizde naryq bárin retke keltirip beredi degen qasań túsinik qalyptasqan. Ǵaiyptan taiyp jalaqyny ádil esepteý ózdiginen qalyptasady oilaityndar kóp.[/perfectpullquote]
«Qazir jalaqy eseptelip kelgen burynǵy negizderdiń bári joǵaldy. Osy sátte jalaqy jóninde «zań shyǵarýshy» – memleket qana bolyp otyr. Jeke menshikte jumys berýshiler eńbekaqy taǵaiyndaǵanda eriksiz memlekettik sektorǵa jaltaqtaidy. Ol jerde baiaǵy tiyn-teben. Osydan keiin basqa salalarda kúrt serpilis qaidan bolsyn?
Memleket aiaq astynan tariftik kestelerdi qaita qaraidy dep boljasaq ta, báribir jumys berýshiler óz qyzmetkerleriniń eńbegin baǵalaýdy neden bastaryn bilmei dal bolady - dep paiymdady Gúlmira Ileýova.
...
Ekonomist Sholpan Aitenova bul kedeilikten balalardyń janama túrde zardap shegetinin, memlekettik járdemaqylar balalardyń jaǵdaiyn jaqsartpaitynyn jáne jalpy kedeiliktiń tómendeýine ákelmeitinin alǵa tartty.
Qazaqstanda búgingi tańda 6 mln bala bar, bul halyqtyń 31paiyzy. Onyń ishinde 15,6 paiyzy nemese 1 mln bala tabysy tómen otbasylarda turady. Barlyq kópbalaly otbasylardyń 90 paiyzynyń tabysy tómen.
– Jastaiynan jetispeýshilik kórip ósken urpaq básekege qabiletsiz bolyp qalady – dedi Aitenova.
Áriptesiniń sózin jalǵaǵan Gúlmira Ileýova bolsa áleýmettik turǵydan alǵanda, kedeilik jaǵdaiynda týylǵan adamdardyń kópshiligi joǵary deńgeige kóterile almaidy, bul balalar óz aldyna joǵary maqsattar qoimaidy, qoǵam tutastai energiiany joǵaltady, el batpaqqa batyp ketedi -dep ókinishin bildirdi.
Zertteýshi Sholpan Aitenova — muǵalimderdiń jalaqysyn arttyrý- balalardyń kedeiligin azaitýǵa áser etedi degen pikirdi.
Alaida, "Tariftik kesteni" qalai ózgertý kerek ekeni túsiniksiz, óitkeni bizdiń memlekette kásibi, mansaptyq, mártebelik qundylyqtar, mysaly, salalyq qaýymdastyqtar nemese gildiialar aiasynda adamdardy olardyń sińirgen eńbegi, qoǵamǵa qosqan úlesine qarai baǵalaý júiesi atymen joq. Jalaqyny kóterý jaǵdaidy sheshe almaidy, - dep qysqa qaiyrdy sarapshy.
Sergei Domninniń aitýynsha, kedeilik tamyrynda bilim deńgeiiniń tómendigi jatyr.
– Joǵary bilimi bar adamdardyń jalaqysy orta bilimi bar adamdarǵa qaraǵanda 88 paiyzǵa joǵary. Bul bilim berý salasyna investitsiia salýdy jáne osy arqyly kedei otbasylardan shyqqan balalardy «qutqarýdy», olarǵa qol ushyn sozýdy bildiredi. Muny shartty transfertter esebinen jasaýǵa bolady, biraq bul aqshanyń qalai jaratýdy naqty baqylaý kerek. Tipti ataýly áleýmettik kómek (AÁK) retinde beriletin aqshany da qadaǵalaityn edim, óitkeni olar da balalarǵa jetpeýi múmkin, - dep usyndy ol.
– Biznestiń damýyna kedergi keltiretin basty tejegish - bul memlekettik sektor. Eń tómengi jalaqyny kóterý kerek, biraq aldymen óte muqiiat ár túrli aimaqtardaǵy ómir súrý deńgeiin anyqtap alý kerek.
Eger eń tómengi jalaqyny arttyrý jónindegi jedel sharalardy asyǵys qolǵa alsaq bizdegi kedeiler sany odan ármen ulǵaiyp ketýi yqtimal. Bul úshin aqsha (biýdjette) bar, olardy qaita bólý kerek, biraq sandyq sharalarǵa qaraǵanda sapaly sharalarǵa kóbirek kóńil bólý kerek.
Biz sońǵy on jyl ishinde ekonomikany aqshamen toltyrdyq, biraq odan eshteńe shyqqan joq. Kelesi másele — jańa jumys oryndary, innovatsiialar jáne t.b. arqyly qol jetkiziletin eńbek ónimdiligin arttyrý, - dep jalǵastyrdy Sergei Domnin.
QOŃYROVTYŃ «TOŃAZYTQYSh INDEKSI»
Depýtat Aiqyn Qońyrov úsh jyldyq biýdjettiń sonshalyqty saýatsyz ázirlengenine ań-tań.
Onyń pikirinshe osyǵan qarap-aq biliktiń jumyspen qamtýdy múlde basqasha baǵalaryna kóz jetkizýge bolady. Úkimetke jumyssyz halyqty jumyspen qamtý mańyzdy, ol olardyń ailyǵy sháilyǵyna jete me, ol ailyqpen otbasyn asyrai ala ma degen máselege bilik bas qatyrmaidy.
«Qazaqstannyń problemasy kedeilik qamytynan qutylý. Biraq buǵan arnalǵan jospary joq. Úkimet áli kúnge deiin shikizattan túsetin tabysqa iek artyp keledi.
Meniń oiymsha, bul kedeilik tuzaǵynan tek eńbek ónimdiligin arttyrý arqyly shyǵýǵa bolady. Bul tabysty arttyrýdyń kilti.
Jái ǵana qarapaiym úidegi tońazytqysh janyp ketti delik. Eger ony satyp alý úshin álgi otbasy birneshe ai aqsha jinaityn bolsa nemese nesie alý qajet bolsa onda otbasyn oilanbastan kedeiler sanatyna jatqyza berińiz!
Ekonomikalyq belsendi halyqtyń shamamen 70 paiyzy qazir tońazytqysh alýǵa aqsha jinap otyr.
Eýrokomissiianyń esepteýleri boiynsha, bizde halyqtyń 50 paiyzy ailyǵynyń 54 paiyzyn tamaqqa jumsaidy. Tutynýshylyq kreditteýdiń ósýi de osyny rastaidy, - dep atap ótti Májilis depýtaty.
Ázirlegen, Aiaýlym ShAIMARDAN
