Kóshi-qon saıasaty. «Ata joly» kartasy shettegi qazaq kásipkerlerin elge tartady

Dalanews 10 tam. 2023 08:33 1383

QR Premer-Mınıstriniń orynbasary – Eńbek jáne halyqty áleýmettik qorǵaý mınıstri Tamara Dúısenova Úkimet otyrysynda Kóshi-qon saıasatynyń tujyrymdamasyn iske asyrý týraly baıandady, – dep habarlaıdy Dalanews.kz.

Sóz basynda ol Kóshi-qon saıasaty tujyrymdamasyn iske asyrý sheńberinde qabyldanyp jatqan sharalar nátıjesinde sońǵy 10 jyldyqta alǵash ret kóshi-qonnyń oń úrdisi qalyptasqanyn atap ótti.

– Elimizge negizinen TMD elderinen Qytaı jáne Mońǵolıa memleketterdiń azamattary turaqty turýǵa kelýde. Bul rette tehnıkalyq, ekonomıkalyq, pedagogıkalyq jáne medısınalyq mamandyqtary bar shetel azamattary kóbirek kele bastady, – dedi Tamara Dúısenova.

Sonymen qatar, EHÁQM basshysy jyl basynan beri 160 myńnan astam turǵyn el ishinde qonys aýdardy dep habarlady. Bul rette, elimizdiń megapolısteri ishki mıgranttardy tartýdyń ortalyqtary bolyp qala beredi: olardyń úlesine búkil ishki aǵynnyń 40%-y tıesili.

Sodan soń vıse-premer kóshi-qon saıasaty tujyrymdamasyn iske asyrýdyń negizgi baǵyttaryna egjeı-tegjeıli toqtaldy.

– Birinshi baǵyt – bilim ımıgrasıasy. Maqsaty Qazaqstandy óńirlik bilim berý haby retinde aıqyndaý bolyp tabylady. Ol úshin zamanaýı kampýstary, ǵylymı zerthanalary bar salalyq ýnıversıtetterdi qurý boıynsha keshendi jumys júrgizilýde. Sońǵy eki jylda qazaqstandyq joǵary oqý oryndarynyń bazasynda sheteldik joǵary oqý oryndarynyń 6 fılıaly quryldy, – dep habarlady mınıstr.


Ekinshi baǵyt – bıznes-ımmıgrasıa sheńberinde eldiń ınvestısıalyq tartymdylyǵyn keńeıtý boıynsha sharalar qabyldanýda.

– Biz A-5 sanatyndaǵy ınvestorlardy sheteldik jumys kúshine ruqsat alýdan bosattyq. Jyl basynan beri mundaı ınvestorlyq vızalar 76 sheteldik azamatqa berildi, – dep tolyqtyrdy Tamara Dúısenova.

Áleýetti ınvestorlar úshin «bir ótinish» qaǵıdaty boıynsha sheteldik mekemelerde JSN jáne ESQ berý rásimi ońaılatyldy.

Investor-bıznesmenderdi qosymsha tartý úshin ınvestısıalyq vızalyq shekti tómendetý josparlanýda.

Tamara Dúısenova sondaı-aq Kóshi-qon saıasaty tujyrymdamasyn iske asyrý sheńberinde shetelde tabysty bıznes-keısteri bar etnıkalyq qazaqtar úshin «Ata joly» kartasyn berý tártibi bekitilgenin habarlady. Búgingi kúni «Ata joly» kartasyn alýshylardyń aldyn-ala tizimi jasaldy, oǵan 50 etnıkalyq qazaq engizildi.


Úshinshi baǵyt sheńberinde Qazaqstanǵa bilikti sheteldik mamandardy tartý boıynsha jumys júrgizilýde. Máselen, osy jyldyń 1 shildesinen bastap ortalyq jáne jergilikti atqarýshy organdarmen birlesip, suranysqa ıe kásipterdiń bekitilgen tizbesi aıasynda naqty jumys bastaldy.

Endi tizimde kásipteri bar sheteldikter jeńildetilgen tártippen turýǵa yqtıarhat alýǵa ótinish bere alady.

Sonymen qatar, Ruqsat berýdiń jańa qaǵıdalary qabyldandy. Basty jańalyq – endi bir ruqsatnamamen birneshe óńirde jumys isteýge bolady.

Ruqsatnamalar berýdiń negizgi sharty mundaı mamandardyń el eńbek naryǵynda bolmaýy jáne jumys ornynda qazaqstandyq mamandardyń úlesi 95 paıyzdan tómen bolmaýy qajet.

– Etnostyq ımıgrasıany reglamentteıtin kelesi baǵyt sheńberinde «qandas» mártebesin alýǵa ótinishterdi qabyldaý tetigi qaıta qaraldy. Máselen, 1 shildeden bastap Qazaqstannyń konsýldyqtary sheteldegi qazaqtardyń ótinishterin «Bir tereze» qaǵıdaty boıynsha qaraı bastady.

Sonymen qatar, qandastardy qonystandyrýdyń jańa algorıtmi qabyldandy. Endi qabyldaý úshin óńirdi aıqyndaý 4 negizgi sanat boıynsha júzege asyrylady: jumys berýshilerdiń suranysy boıynsha qajetti kásip ıelerin tartý; otbasyn qaýyshtyrý; Úkimet aıqyndaǵan óńirlerge joldama berý; damý áleýeti bar eldi mekenderge qonystandyrý, – dep habarlady Tamara Dúısenova.

Jyl basynan beri Qazaqstanǵa barlyǵy 13,5 myń qandas keldi, onyń 8,5 myńy eńbekke qabiletti. Olardyń barlyǵy áleýmettik qoldaý jáne beıimdeý, jumysqa ornalastyrý sharalarymen qamtyldy.

– Kóshi-qon saıasaty tujyrymdamasy sheńberinde shetelde jumys isteıtin Qazaqstan azamattary úshin eńbek quqyqtaryn qamtamasyz etý boıynsha jumystar júrgizilýde. Syrtqy ister mınıstrliginiń málimetinshe, birinshi toqsannyń qorytyndysy boıynsha 194 myńnan astam adam bolǵan.


Eńbek quqyqtarynyń saqtalýyn qamtamasyz etý úshin Eńbekmıni Túrkıamen, BAÁ, Ulybrıtanıamen jáne t.b. eldermen jańa kelisimder jasasýǵa bastamashylyq jasaý jóninde qosymsha sharalar qabyldady.

Ońtústik Koreıada el azamattaryn zańdy jumysqa ornalastyrýdy qamtamasyz etý úshin Qazaqstandy «Eńbekke ruqsat berý júıesine» engizý máselesi pysyqtalýda.

Biz migration.enbek.kz portaly arqyly osy júıege jumysqa ornalasý múmkindigin qosýdy josparlap otyrmyz. Sonymen qatar, qujattardy resimdeýge, mindetti medısınalyq tekserýden ótýge jáne t. b. kómektesý úshin tıisti jumysty eńbek utqyrlyǵy ortalyqtary júrgizedi, – dedi EHÁQM basshysy.

Altynshy baǵyt sheńberinde jumys kúshi artyq jáne jumys kúshi tapshy óńirler arasyndaǵy demografıalyq teńgerimsizdikterdi teńestirý boıynsha jumys júrgizilýde. Ol úshin ishki utqyrlyqty yntalandyrý sharalary qabyldanady.

«Jalpy, bıyl «Serpin», «Aýyl amanaty», «Aýyl el besigi», «Dıplommen aýylǵa» baǵdarlamalaryn iske asyrý nátıjeleri boıynsha 33 myńnan astam adam memlekettik qoldaý sharalaryn alady», – dep atap ótti Tamara Dúısenova.

İshki qonys aýdarýshylar úshin jańa qural – turǵyn úı qunynyń 50% mólsherinde qarjylyq kómek alýǵa quqyq beretin, biraq 4 mln teńgeden aspaıtyn mólsherde (jumys berýshi rastaǵan jumys orny bolǵan jaǵdaıda) ekonomıkalyq utqyrlyq sertıfıkaty engizildi. Búgingi kúni atalǵan sertıfıkattar 224 otbasyna berildi.

«Kelesi baǵyt – bosqyndarmen jumys. Bıylǵy 1 shildedegi jaǵdaı boıynshy elimizde 628 pana izdeýshiler men 333 bosqyn bar. Birikken Ulttar Uıymynyń bosqyndar isi jónindegi Joǵarǵy komısarynyń Ortalyq Azıadaǵy aımaqtyq basqarmasymen birlesip, joǵary aıtylǵan azamattardyń áleýmettik quqyqtary qorǵalýyn qamtamasyz etý, jumysqa ornalastyrý, medısınalyq jáne áleýmettik kómek kórsetý sharalary ázirlendi


Geosaıası táýekelderdi, onyń ishinde pana izdep júrgen adamdardyń jappaı aǵynyn eskere otyryp, Úkimet olardy ýaqytsha qonystandyrý pýnktterinde qabyldaý men ornalastyrýdyń tıisti qaǵıdalaryn bekitti», – dedi Tamara Dúısenova.

Ol sondaı-aq kóshi-qon prosesterin retteý júıesin sıfrlandyrý basym baǵyttardyń biri bolyp tabylatynyn atap ótti.

– Búginde biz mıgranttardy tirkeıtin biryńǵaı júıe qurý úshin qolda bar aqparattyq júıelerdiń bárin ózara ıntegrasıalaýǵa kiristik. Sheteldegi mekemelerimiz úshin «Qandas» atty jańa fýnksıonaldy avtomattandyrylǵan aqparattyq júıeni iske qosý bastaldy.

Qazirgi ýaqytta Reseı Federasıasyndaǵy, Mońǵolıadaǵy jáne Túrkimenstandaǵy ókildikter jańa fýnksıonalǵa qosyldy. Jaqyn arada taǵy 26 el úshin qoljetimdilik ashylady, – dedi mınıstr.

Sóz sońynda vıse-premer qabyldanyp jatqan sharalar kóshi-qon saıasatyn tıimdi «ózgertýge» jáne geosaıası jaǵdaıdaǵy ózgeristerden barynsha paıda alýǵa múmkindik beretinin atap ótti.

Usynylǵan
Sońǵy jańalyqtar