Sóz basynda ol Kóshi-qon saiasaty tujyrymdamasyn iske asyrý sheńberinde qabyldanyp jatqan sharalar nátijesinde sońǵy 10 jyldyqta alǵash ret kóshi-qonnyń oń úrdisi qalyptasqanyn atap ótti.
– Elimizge negizinen TMD elderinen Qytai jáne Mońǵoliia memleketterdiń azamattary turaqty turýǵa kelýde. Bul rette tehnikalyq, ekonomikalyq, pedagogikalyq jáne meditsinalyq mamandyqtary bar shetel azamattary kóbirek kele bastady, – dedi Tamara Dúisenova.
Sonymen qatar, EHÁQM basshysy jyl basynan beri 160 myńnan astam turǵyn el ishinde qonys aýdardy dep habarlady. Bul rette, elimizdiń megapolisteri ishki migranttardy tartýdyń ortalyqtary bolyp qala beredi: olardyń úlesine búkil ishki aǵynnyń 40%-y tiesili.
Sodan soń vitse-premer kóshi-qon saiasaty tujyrymdamasyn iske asyrýdyń negizgi baǵyttaryna egjei-tegjeili toqtaldy.
– Birinshi baǵyt – bilim immigratsiiasy. Maqsaty Qazaqstandy óńirlik bilim berý haby retinde aiqyndaý bolyp tabylady. Ol úshin zamanaýi kampýstary, ǵylymi zerthanalary bar salalyq ýniversitetterdi qurý boiynsha keshendi jumys júrgizilýde. Sońǵy eki jylda qazaqstandyq joǵary oqý oryndarynyń bazasynda sheteldik joǵary oqý oryndarynyń 6 filialy quryldy, – dep habarlady ministr.
Ekinshi baǵyt – biznes-immigratsiia sheńberinde eldiń investitsiialyq tartymdylyǵyn keńeitý boiynsha sharalar qabyldanýda.
– Biz A-5 sanatyndaǵy investorlardy sheteldik jumys kúshine ruqsat alýdan bosattyq. Jyl basynan beri mundai investorlyq vizalar 76 sheteldik azamatqa berildi, – dep tolyqtyrdy Tamara Dúisenova.
Áleýetti investorlar úshin «bir ótinish» qaǵidaty boiynsha sheteldik mekemelerde JSN jáne ETsQ berý rásimi ońailatyldy.
Investor-biznesmenderdi qosymsha tartý úshin investitsiialyq vizalyq shekti tómendetý josparlanýda.
Tamara Dúisenova sondai-aq Kóshi-qon saiasaty tujyrymdamasyn iske asyrý sheńberinde shetelde tabysty biznes-keisteri bar etnikalyq qazaqtar úshin «Ata joly» kartasyn berý tártibi bekitilgenin habarlady. Búgingi kúni «Ata joly» kartasyn alýshylardyń aldyn-ala tizimi jasaldy, oǵan 50 etnikalyq qazaq engizildi.
Úshinshi baǵyt sheńberinde Qazaqstanǵa bilikti sheteldik mamandardy tartý boiynsha jumys júrgizilýde. Máselen, osy jyldyń 1 shildesinen bastap ortalyq jáne jergilikti atqarýshy organdarmen birlesip, suranysqa ie kásipterdiń bekitilgen tizbesi aiasynda naqty jumys bastaldy.
Endi tizimde kásipteri bar sheteldikter jeńildetilgen tártippen turýǵa yqtiiarhat alýǵa ótinish bere alady.
Sonymen qatar, Ruqsat berýdiń jańa qaǵidalary qabyldandy. Basty jańalyq – endi bir ruqsatnamamen birneshe óńirde jumys isteýge bolady.
Ruqsatnamalar berýdiń negizgi sharty mundai mamandardyń el eńbek naryǵynda bolmaýy jáne jumys ornynda qazaqstandyq mamandardyń úlesi 95 paiyzdan tómen bolmaýy qajet.
– Etnostyq immigratsiiany reglamentteitin kelesi baǵyt sheńberinde «qandas» mártebesin alýǵa ótinishterdi qabyldaý tetigi qaita qaraldy. Máselen, 1 shildeden bastap Qazaqstannyń konsýldyqtary sheteldegi qazaqtardyń ótinishterin «Bir tereze» qaǵidaty boiynsha qarai bastady.
Sonymen qatar, qandastardy qonystandyrýdyń jańa algoritmi qabyldandy. Endi qabyldaý úshin óńirdi aiqyndaý 4 negizgi sanat boiynsha júzege asyrylady: jumys berýshilerdiń suranysy boiynsha qajetti kásip ielerin tartý; otbasyn qaýyshtyrý; Úkimet aiqyndaǵan óńirlerge joldama berý; damý áleýeti bar eldi mekenderge qonystandyrý, – dep habarlady Tamara Dúisenova.
Jyl basynan beri Qazaqstanǵa barlyǵy 13,5 myń qandas keldi, onyń 8,5 myńy eńbekke qabiletti. Olardyń barlyǵy áleýmettik qoldaý jáne beiimdeý, jumysqa ornalastyrý sharalarymen qamtyldy.
– Kóshi-qon saiasaty tujyrymdamasy sheńberinde shetelde jumys isteitin Qazaqstan azamattary úshin eńbek quqyqtaryn qamtamasyz etý boiynsha jumystar júrgizilýde. Syrtqy ister ministrliginiń málimetinshe, birinshi toqsannyń qorytyndysy boiynsha 194 myńnan astam adam bolǵan.
Eńbek quqyqtarynyń saqtalýyn qamtamasyz etý úshin Eńbekmini Túrkiiamen, BAÁ, Ulybritaniiamen jáne t.b. eldermen jańa kelisimder jasasýǵa bastamashylyq jasaý jóninde qosymsha sharalar qabyldady.
Ońtústik Koreiada el azamattaryn zańdy jumysqa ornalastyrýdy qamtamasyz etý úshin Qazaqstandy «Eńbekke ruqsat berý júiesine» engizý máselesi pysyqtalýda.
Biz migration.enbek.kz portaly arqyly osy júiege jumysqa ornalasý múmkindigin qosýdy josparlap otyrmyz. Sonymen qatar, qujattardy resimdeýge, mindetti meditsinalyq tekserýden ótýge jáne t. b. kómektesý úshin tiisti jumysty eńbek utqyrlyǵy ortalyqtary júrgizedi, – dedi EHÁQM basshysy.
Altynshy baǵyt sheńberinde jumys kúshi artyq jáne jumys kúshi tapshy óńirler arasyndaǵy demografiialyq teńgerimsizdikterdi teńestirý boiynsha jumys júrgizilýde. Ol úshin ishki utqyrlyqty yntalandyrý sharalary qabyldanady.
«Jalpy, biyl «Serpin», «Aýyl amanaty», «Aýyl el besigi», «Diplommen aýylǵa» baǵdarlamalaryn iske asyrý nátijeleri boiynsha 33 myńnan astam adam memlekettik qoldaý sharalaryn alady», – dep atap ótti Tamara Dúisenova.
Ishki qonys aýdarýshylar úshin jańa qural – turǵyn úi qunynyń 50% mólsherinde qarjylyq kómek alýǵa quqyq beretin, biraq 4 mln teńgeden aspaityn mólsherde (jumys berýshi rastaǵan jumys orny bolǵan jaǵdaida) ekonomikalyq utqyrlyq sertifikaty engizildi. Búgingi kúni atalǵan sertifikattar 224 otbasyna berildi.
«Kelesi baǵyt – bosqyndarmen jumys. Biylǵy 1 shildedegi jaǵdai boiynshy elimizde 628 pana izdeýshiler men 333 bosqyn bar. Birikken Ulttar Uiymynyń bosqyndar isi jónindegi Joǵarǵy komissarynyń Ortalyq Aziiadaǵy aimaqtyq basqarmasymen birlesip, joǵary aitylǵan azamattardyń áleýmettik quqyqtary qorǵalýyn qamtamasyz etý, jumysqa ornalastyrý, meditsinalyq jáne áleýmettik kómek kórsetý sharalary ázirlendi
Geosaiasi táýekelderdi, onyń ishinde pana izdep júrgen adamdardyń jappai aǵynyn eskere otyryp, Úkimet olardy ýaqytsha qonystandyrý pýnktterinde qabyldaý men ornalastyrýdyń tiisti qaǵidalaryn bekitti», – dedi Tamara Dúisenova.
Ol sondai-aq kóshi-qon protsesterin retteý júiesin tsifrlandyrý basym baǵyttardyń biri bolyp tabylatynyn atap ótti.
– Búginde biz migranttardy tirkeitin biryńǵai júie qurý úshin qolda bar aqparattyq júielerdiń bárin ózara integratsiialaýǵa kiristik. Sheteldegi mekemelerimiz úshin «Qandas» atty jańa fýnktsionaldy avtomattandyrylǵan aqparattyq júieni iske qosý bastaldy.
Qazirgi ýaqytta Resei Federatsiiasyndaǵy, Mońǵoliiadaǵy jáne Túrkimenstandaǵy ókildikter jańa fýnktsionalǵa qosyldy. Jaqyn arada taǵy 26 el úshin qoljetimdilik ashylady, – dedi ministr.
Sóz sońynda vitse-premer qabyldanyp jatqan sharalar kóshi-qon saiasatyn tiimdi «ózgertýge» jáne geosaiasi jaǵdaidaǵy ózgeristerden barynsha paida alýǵa múmkindik beretinin atap ótti.
