Prezident senimi
Iá, osyndan birshama ýaqyt buryn Kárim Kókirekbaevty orys tildi aqparat quraldary syn sadaǵyna alyp, ilik izdegeni esimizde. Biraq arzan sentsatsiiaǵa qumar orys tildi aqparat quraldarynyń elimizdegi qazaqy oblysty 4 jyldan beri basqaryp kele jatqan Kárim Nasbekulynyń saǵyn syndyra almaǵanyn bárimiz bilemiz.
Bilikti temirjolshy retinde qalyptasyp, «Qazaqstan temir joly» Ulttyq kompaniiasy men qorshaǵan ortany qorǵaý salasynda kóptegen tájiribe jinaǵan Kárim Kókirekbaevty respýblikadaǵy infraqurylym salasyn jetik biletin kadrlardyń biri desek qatelespeimiz. Memleket basshysy Nursultan Nazarbaev Kárim Kókirekbaevty Jambyl oblysy ákimi qyzmetine taǵaiyndaǵanda onyń elimizdiń iri kompaniiasy men oblys basshysynyń orynbasary qyzmetin atqaryp mol tájiribe jinaǵanyna basa kóńil bólgeni anyq.
Premerdiń esigin qaqqan ákim
Aitpaqshy, onyń 1999-2000 jyldary Jambyl oblysyndaǵy eń úlken aýdan Moiynqum aýdanynyń ákimi bolǵanda Nurlan Balǵymbaev Úkimetinen Moiynqum aýdanynyń áleýmettik-ekonomikalyq daýy úshin 50 mln. teńge bólgizgenin sol kezde jambyldyqtar kózsiz «erlik» bolǵany esimizde.
Óitkeni aýdanákiminiń oblys basshysyn ainalyp ótip, Úkimet Tóraǵasynan aýdannyń áleýmettik-ekonomikalyqdamýy úshin qarjy suraǵanyn Táýelsiz Qazaqstannyń tarihynda buryn-sońdy kezdespegen jait qoi. Budan ne baiqaýǵa bolady?
Birinshiden, Kárim Kókirekbaevtyń aldyna qoiǵan maqsatyna qol jetkizýde táýkelge bara alatyn basshy ekenin ańǵaramyz. Ózińiz oilańyzshy, qai aýdannyń basshysy oblys basshysynyń aldynan ótpesten, Úkimettiń esigin qaǵýy múmkin. Sondyqtan Kókirekbaevtyń bul «áreketi» sol kezdegi shendilerdiń tańdanysyn týdyrýyn túsinýge bolady. Kókirekbaetyń sol bir ójettigi qazirgi ákimderge jetpei jatatyny jasyryn emes.
Ekinshiden, sol kezde Kárim Kókirekbaev óziniń osy bir áreketine sol kezdegi oblys ákimi Serik Úmbetovtyń túsinistikpen qaraitynyn sezgen de bolýy kerek.
Orynbasar fenomeni
Jalpy, uzaq jyl ákimniń orynbasary qyzmetin minsiz atqaryp, óńirdiń ekonomikasyn bes saýsaǵyndai biletin bilikti kadrǵa oblysty basqarý tizginin senip tapsyrý Qazaqstannyń saiasi bilik júiesinde ózin aqtaǵan amal-tásil desek bolady.
Bizdiń bul sózimizge Kárim Kókirekbaev pen Amandyq Batalovtyń el damýy jolyndaǵy is-áreketi aiqyn mysal bola alady.
Ekonomikasyn sátti diversifikatsiialaǵan óńir
Kópshiligimiz Jambyl oblysyn aýyl sharýashylyǵy arqa súiegen, ónárkásbi damymaǵan óńir retin qarastyrýmyz. Bul – úlken qatelik. Eger sońǵy ondaǵan jylda Áýlieata jerinde ónidiristiń órkendeýin esepke alyp, oi tujyrymdasaq, Jambyl oblysy himiia ónerkásibi, qurylys materialdaryn shyǵaratyn negizgi oblysqa ainalǵanyn baiqaimyz. Endi osy jetekshi salalardyń qalai damyǵanyna az-kem toqtalsaq.
Budan basqa «Batys Eýropa – Batys Qytai» halyqaralyq kólik dáliziniń salynýy da Jambyl oblysyndaǵy tsement jáne bitýn zaýyttarynyń qanat jaiýyna yqpal etkeni aitýǵa tiispiz. Mine, sol kezde Jambyl oblysy ákiminiń orynbasary qyzmetin atqarǵan Kárim Kókirekbaev osy ónidiris oshaqtarynyń damýyna barynsha yqpal etti.
Bir sózben aitqanda Kárim Nasbekuly Almatydaǵy turǵyn úi qurylysynyń qarqyndy júrýi jáne «Batys Eýropa – Batys Qytai» halyqaralyq kólik dáliziniń qurylysy Jambyl oblysynda qurylys materialdaryn shyǵarý isine airyqsha serpin beretinin erte bastan sezip, bul baǵyttaǵy jumystyń qarqynyn báseńdetpeýge barynsha kúsh saldy. Nátijesinde Jambyl oblysynyń eń shet aýdany sanalatyn Moiynqumda jylyna 1 mln. tonnadan astam tsement óndiretin kásiporyn paida boldy.
Endi himiia ónerkásibi jaiynda birer sóz. 2008 jyldyń ózinde Jambyl oblysy elimizde óndirilgen himiia ónerkásibi ónimderiniń 30 paiyzyn óndirgenin eskersek, óńirdiń bar kiris kózi aýyl sharýashylyǵyna bailanysty dep shektep qoiý ádiletsizdik bolar edi. Oblyshimiialyq ónimder óndirý boiynsha respýblika boiynsha aldyńǵy qatarda turǵanyn statistikalyq derekter aiqyn dálel bolady.
Aitalyq, «EýroHim» AAQ-y 2016 jyldan bastap Jambyl oblysy Gimmelfarbsk fosfor kenishterine barlaý jumystaryn júrgizip, jylyna 5-6 million fosforit kenin óndirý arqyly jalpy kólemi shamamen 1,4 mln. tonna azot pen keshendi mineraldy tyńaitqyshyn óndirýde. Keleshekte «EýroHim» elimizdiń himiialyq klasteriniń alyp bir bólshegine ainalary daýsyz. Qazirgi tańda «EýroHim» kompaniiasynyń eki enshiles kásiporyny –«EýroHim – Tyńaitqysh» pen «EýroHim Qarataý» seriktesteri sátti jumys isteýde.
Sondyqtan Jambyl oblysy Táýelsizdik jyldary ekonomikasyn diversifikatsiialaǵan kóshbasshy oblystardyń qatarynan ózin orynyn aishyqtady dep nyq senimmen aitýǵa bolady. Birneshe jylǵa tizbektelegen osy jumystardyń sátti atqarylýyna Kárim Kókirekbaev barynsha úles qosqanyn eshkim joqqa shyǵara almasy anyq.
Aýylǵa ǵylymnyń jetistigin jetkizgen ákim
Nursultan Nazarbaevtyń «Qazaqstannyń úshinshi jańǵyrýy: jahandyq básekege qabilettilik» atty halyqqa Joldaýynda: «agrarlyq sektor ekonomikanyń jańa draiverine ainalýy kerek» dep erekshe atap ótkenin bilemiz.
Bul jerde ǵylymnyń kómeginsiz aýyl sharýashylyǵy órkendetý múmkin emes. Joldaýda 5 jyldyń ishinde sýarmaly egis alqabyn 40%-ǵa keńeitip, 2 million gektarǵa jetkizý kózdelgeni belgili. Osyny jete túsingen Jambyl oblysy ákimdigi QazUAÝ tyǵyz jumys isteýge kóshkenin oqý oryn basshysy Tilektes Espolovtyń ózi joǵary baǵalaǵan-dy.
Jambyl oblysy búginde agrarlyq sektordy indýstrialdy-innovatsiialyq jolmen damytýǵa bet burǵan birden-bir aimaq. Oblysjaiylymdyq mal sharýashylyǵyn damytyp, ózindik quny arzan, sapasy joǵary mal ónimderin óndirýge bet buryp otyr. Bul úshin óńirdegi jaiylymdardy sýlandyrýdyń tiimdiligin arttyrý qajet.
Mine, osy bir mańyzdy isti Jambyl óńiriniń eńbekkerleri ǵalymdardyń kómegimen sheshýge kúsh salýda. Mundai ózekti máselelerdi ǵylymnyń innovatsiialyq jetistikterin paidalanbai sheshý múmkin emes.
Sonymen qatar QazUAÝ ǵalymdary óńirde maldyń azyqtyq daqyldardy ósirip, kókbalaýsa konveiirin jasaý arqyly sútti baǵyttaǵy siyrlardyń ónimin 3-3,5 esege arttyryp, ár siyrdan saýylatyn súttiń mólsherin 3,5-4 tonnaǵa jetkizýge bel býyp otyr. Jalpy Jamybyl oblysynyń aýyl sharýashylyǵy salasyn ǵylymnyń kómegimen damytýǵa baǵyttalǵan jumystary jeke toqtalýdy qajetsinedi.
Taraz tórinde kieli toi
Memleket basshysynyń ózi tikelei qadaǵalaýyna alǵan mundai asa jaýapty is-sharany joǵary deńgeide ótkizý Jambyl oblysynyń ákimi Kárim Kókirekbaevqa úlken jaýapkershiligin júktegine belgili.
Qazaq handyǵynyń 550 jyldyǵy Táýelsizdik alǵannan keiingi eń alǵashqy Úkimettiń qaýlysymen bekitilgen resmi mereke. Osy bir dúbirli toidy óz deńgeiinde ótkizý Kárim Kókirekbaevtyń saiasat sahnasyndaǵy bedelin arttyra túskeni daýsyz shyndyq.
Nurlan JUMAHAN
