Prezıdent senimi
Iá, osyndan birshama ýaqyt buryn Kárim Kókirekbaevty orys tildi aqparat quraldary syn sadaǵyna alyp, ilik izdegeni esimizde. Biraq arzan sensasıaǵa qumar orys tildi aqparat quraldarynyń elimizdegi qazaqy oblysty 4 jyldan beri basqaryp kele jatqan Kárim Nasbekulynyń saǵyn syndyra almaǵanyn bárimiz bilemiz.
Bilikti temirjolshy retinde qalyptasyp, «Qazaqstan temir joly» Ulttyq kompanıasy men qorshaǵan ortany qorǵaý salasynda kóptegen tájirıbe jınaǵan Kárim Kókirekbaevty respýblıkadaǵy ınfraqurylym salasyn jetik biletin kadrlardyń biri desek qatelespeımiz. Memleket basshysy Nursultan Nazarbaev Kárim Kókirekbaevty Jambyl oblysy ákimi qyzmetine taǵaıyndaǵanda onyń elimizdiń iri kompanıasy men oblys basshysynyń orynbasary qyzmetin atqaryp mol tájirıbe jınaǵanyna basa kóńil bólgeni anyq.
Premerdiń esigin qaqqan ákim
Jambyl oblysy toǵyz joldyń torabynda ornalasqan, ári shekara mańynda ornalasqan elimizdegi mańyzdy oblystardyń biri. 2008 jyldan beri taban aýdarmastan qasıetti Áýlıeata jerinde eńbek etken Kárim Nasbekuly obylstyń tynys-tirshiligin barynsha meńgergen basshy desek artyq aıtqandyq bolmas edi.
Aıtpaqshy, onyń 1999-2000 jyldary Jambyl oblysyndaǵy eń úlken aýdan Moıynqum aýdanynyń ákimi bolǵanda Nurlan Balǵymbaev Úkimetinen Moıynqum aýdanynyń áleýmettik-ekonomıkalyq daýy úshin 50 mln. teńge bólgizgenin sol kezde jambyldyqtar kózsiz «erlik» bolǵany esimizde.
Óıtkeni aýdanákiminiń oblys basshysyn aınalyp ótip, Úkimet Tóraǵasynan aýdannyń áleýmettik-ekonomıkalyqdamýy úshin qarjy suraǵanyn Táýelsiz Qazaqstannyń tarıhynda buryn-sońdy kezdespegen jaıt qoı. Budan ne baıqaýǵa bolady?
Birinshiden, Kárim Kókirekbaevtyń aldyna qoıǵan maqsatyna qol jetkizýde táýkelge bara alatyn basshy ekenin ańǵaramyz. Ózińiz oılańyzshy, qaı aýdannyń basshysy oblys basshysynyń aldynan ótpesten, Úkimettiń esigin qaǵýy múmkin. Sondyqtan Kókirekbaevtyń bul «áreketi» sol kezdegi shendilerdiń tańdanysyn týdyrýyn túsinýge bolady. Kókirekbaetyń sol bir ójettigi qazirgi ákimderge jetpeı jatatyny jasyryn emes.
Ekinshiden, sol kezde Kárim Kókirekbaev óziniń osy bir áreketine sol kezdegi oblys ákimi Serik Úmbetovtyń túsinistikpen qaraıtynyn sezgen de bolýy kerek.
Orynbasar fenomeni
Elbasy Kókirekbaevtyń kandıdatýrasyn Jambyl oblysynyń ákimi qyzmetine qup kórgende onyń 2008 jyldan beri óńirdi basqarǵan Bóribaı Jeksembın men Qanat Bozymbaevtyń kezinde orynbasarlyq qyzmetti minsiz atqaryp, Jambyl oblysyndaǵy áleýmettik-ekonomıkalyq damý júıesin ábden meńgergenin jáne osyǵan deıin qolǵa alynǵan mańyzdy jumystardy ary qaraı jalǵastyratyndaı oblys kóleminde úlken saıası salmaqqa ıe bolǵanyn esepke alǵany anyq.
Jalpy, uzaq jyl ákimniń orynbasary qyzmetin minsiz atqaryp, óńirdiń ekonomıkasyn bes saýsaǵyndaı biletin bilikti kadrǵa oblysty basqarý tizginin senip tapsyrý Qazaqstannyń saıası bılik júıesinde ózin aqtaǵan amal-tásil desek bolady.
Bizdiń bul sózimizge Kárim Kókirekbaev pen Amandyq Batalovtyń el damýy jolyndaǵy is-áreketi aıqyn mysal bola alady.
Ekonomıkasyn sátti dıversıfıkasıalaǵan óńir
Kópshiligimiz Jambyl oblysyn aýyl sharýashylyǵy arqa súıegen, ónárkásbi damymaǵan óńir retin qarastyrýmyz. Bul – úlken qatelik. Eger sońǵy ondaǵan jylda Áýlıeata jerinde ónidiristiń órkendeýin esepke alyp, oı tujyrymdasaq, Jambyl oblysy hımıa ónerkásibi, qurylys materıaldaryn shyǵaratyn negizgi oblysqa aınalǵanyn baıqaımyz. Endi osy jetekshi salalardyń qalaı damyǵanyna az-kem toqtalsaq.
Aldymen qurylys materıaldary óndirisi jaıynda sóz qozǵasaq. 2008 jyldary elimizde turǵyn úı qurylysy qarqyndy júrgizilip, baspana baǵasynyń sharyqtaǵanda, baǵanyń qymbattaýyna sementtiń belgili deńgeıde áser etken edi. Mine, sol kezde Jambyl oblysy turǵyn úı qurylysy qarqyndy júrgizilgen Almatydaǵy qurylys kompanıalary úshin sement óndiretin negizgi kásiporyndardy quryp, jedel iske kiristi. Qurylys naryǵyndaǵy sementke degen suranysty aıtarlyqtaı tómendetkeni belgili.
Budan basqa «Batys Eýropa – Batys Qytaı» halyqaralyq kólik dáliziniń salynýy da Jambyl oblysyndaǵy sement jáne bıtýn zaýyttarynyń qanat jaıýyna yqpal etkeni aıtýǵa tıispiz. Mine, sol kezde Jambyl oblysy ákiminiń orynbasary qyzmetin atqarǵan Kárim Kókirekbaev osy ónidiris oshaqtarynyń damýyna barynsha yqpal etti.
Bir sózben aıtqanda Kárim Nasbekuly Almatydaǵy turǵyn úı qurylysynyń qarqyndy júrýi jáne «Batys Eýropa – Batys Qytaı» halyqaralyq kólik dáliziniń qurylysy Jambyl oblysynda qurylys materıaldaryn shyǵarý isine aıryqsha serpin beretinin erte bastan sezip, bul baǵyttaǵy jumystyń qarqynyn báseńdetpeýge barynsha kúsh saldy. Nátıjesinde Jambyl oblysynyń eń shet aýdany sanalatyn Moıynqumda jylyna 1 mln. tonnadan astam sement óndiretin kásiporyn paıda boldy.
Endi hımıa ónerkásibi jaıynda birer sóz. 2008 jyldyń ózinde Jambyl oblysy elimizde óndirilgen hımıa ónerkásibi ónimderiniń 30 paıyzyn óndirgenin eskersek, óńirdiń bar kiris kózi aýyl sharýashylyǵyna baılanysty dep shektep qoıý ádiletsizdik bolar edi. Oblyshımıalyq ónimder óndirý boıynsha respýblıka boıynsha aldyńǵy qatarda turǵanyn statısıkalyq derekter aıqyn dálel bolady.
Aıtalyq, «EýroHım» AAQ-y 2016 jyldan bastap Jambyl oblysy Gımmelfarbsk fosfor kenishterine barlaý jumystaryn júrgizip, jylyna 5-6 mıllıon fosforıt kenin óndirý arqyly jalpy kólemi shamamen 1,4 mln. tonna azot pen keshendi mıneraldy tyńaıtqyshyn óndirýde. Keleshekte «EýroHım» elimizdiń hımıalyq klasteriniń alyp bir bólshegine aınalary daýsyz. Qazirgi tańda «EýroHım» kompanıasynyń eki enshiles kásiporyny –«EýroHım – Tyńaıtqysh» pen «EýroHım Qarataý» seriktesteri sátti jumys isteýde.
Sondyqtan Jambyl oblysy Táýelsizdik jyldary ekonomıkasyn dıversıfıkasıalaǵan kóshbasshy oblystardyń qatarynan ózin orynyn aıshyqtady dep nyq senimmen aıtýǵa bolady. Birneshe jylǵa tizbektelegen osy jumystardyń sátti atqarylýyna Kárim Kókirekbaev barynsha úles qosqanyn eshkim joqqa shyǵara almasy anyq.
Aýylǵa ǵylymnyń jetistigin jetkizgen ákim
Kárim Kókirekbaevtyń aýyl sharýashylyǵy salasynda ǵylymǵa arqa súıep, damytýǵa kúsh salýyn ózge oblys ákimderine úlgi-ónege qylýǵa bolady. Bizdiń bul sózimizge Jambyl oblysy men Almatydaǵy Qazaq Ulttyq agaralyq ýnıversıteti ǵalymdarynyń tize qosyp, jumys isteýi jarqyn dálel bolady.
Nursultan Nazarbaevtyń «Qazaqstannyń úshinshi jańǵyrýy: jahandyq básekege qabilettilik» atty halyqqa Joldaýynda: «agrarlyq sektor ekonomıkanyń jańa draıverine aınalýy kerek» dep erekshe atap ótkenin bilemiz.
Bul jerde ǵylymnyń kómeginsiz aýyl sharýashylyǵy órkendetý múmkin emes. Joldaýda 5 jyldyń ishinde sýarmaly egis alqabyn 40%-ǵa keńeıtip, 2 mıllıon gektarǵa jetkizý kózdelgeni belgili. Osyny jete túsingen Jambyl oblysy ákimdigi QazUAÝ tyǵyz jumys isteýge kóshkenin oqý oryn basshysy Tilektes Espolovtyń ózi joǵary baǵalaǵan-dy.
Jambyl oblysy búginde agrarlyq sektordy ındýstrıaldy-ınnovasıalyq jolmen damytýǵa bet burǵan birden-bir aımaq. Oblysjaıylymdyq mal sharýashylyǵyn damytyp, ózindik quny arzan, sapasy joǵary mal ónimderin óndirýge bet buryp otyr. Bul úshin óńirdegi jaıylymdardy sýlandyrýdyń tıimdiligin arttyrý qajet.
Mine, osy bir mańyzdy isti Jambyl óńiriniń eńbekkerleri ǵalymdardyń kómegimen sheshýge kúsh salýda. Mundaı ózekti máselelerdi ǵylymnyń ınovasıalyq jetistikterin paıdalanbaı sheshý múmkin emes.
Sonymen qatar QazUAÝ ǵalymdary óńirde maldyń azyqtyq daqyldardy ósirip, kókbalaýsa konveıirin jasaý arqyly sútti baǵyttaǵy sıyrlardyń ónimin 3-3,5 esege arttyryp, ár sıyrdan saýylatyn súttiń mólsherin 3,5-4 tonnaǵa jetkizýge bel býyp otyr. Jalpy Jamybyl oblysynyń aýyl sharýashylyǵy salasyn ǵylymnyń kómegimen damytýǵa baǵyttalǵan jumystary jeke toqtalýdy qajetsinedi.
Taraz tórinde kıeli toı
Kıeli Áýlıeata jeri jaıynda sóz qozǵanda tarıhty aınalyp óte almaısyń. Bul rette Taraz qalasynda Qazaq handyǵynyń 550 jyldyq mereıtoıynyń joǵary deńgeıde ótýi jalpy respýblıka turǵyndarynyń otansúıgishtik qasıetin arttyra túskenine bárimiz kýá boldyq.
Memleket basshysynyń ózi tikeleı qadaǵalaýyna alǵan mundaı asa jaýapty is-sharany joǵary deńgeıde ótkizý Jambyl oblysynyń ákimi Kárim Kókirekbaevqa úlken jaýapkershiligin júktegine belgili.
Qazaq handyǵynyń 550 jyldyǵy Táýelsizdik alǵannan keıingi eń alǵashqy Úkimettiń qaýlysymen bekitilgen resmı mereke. Osy bir dúbirli toıdy óz deńgeıinde ótkizý Kárim Kókirekbaevtyń saıasat sahnasyndaǵy bedelin arttyra túskeni daýsyz shyndyq.
Nurlan JUMAHAN
