Ár ulttyń qalyptastyrǵan óz dástúri, óz salty bolady. Keı salttar – sol ulttyń ult bolyp saqtalyp qalýyndaǵy alǵy sharttarynyń biri. Qazaqtyń san ǵasyr boıy qalyptastyrǵan, buzýǵa bolmaıtyn dástúrleriniń biri – jeti ataǵa tolmaı qyz alysýǵa tyıym salý. Sannyń da fılosofıalyq uǵym berer tustary mol. Batys elderin de kóp jaǵdaıda 13 sanyn jamandyq shaqyratyn san retinde sezinedi. Múmkin, bul da bir olardyń ustanǵan joly bolar. Osy sıaqty qazaq uǵymyndaǵy 7 sany qasıetti san esepteledi.
«Jeti sany – adamzat pen tabıǵat arasyndaǵy birizdi baılanys, olardyń tereń tamyrlyǵy, álem sáýleti (jeti ata, jeti urpaq, jeti ǵalam, jeti amal)», – dep jazady «Qazaq ataýlary men baılamdary» degen kitapta. Budan uǵarymyz, jeti sanynyń baılanystyq qatynasynda tereń syr bar eken. Bul týraly Jánibek hannyń zamanynda ómir súrip, artyna kesek mura qaldyrǵan Óteıboıdaq Tileýqabylulynyń «Shıpagerlik baıan» degen eńbeginde hanǵa: «...Qandyq ýylma, merezdik, mıqulalyq, alalyq, shala jarym syrqattar bolady. Odan saqtaný úshin jeti atadan asqandar qyz alysyp qudalaspaǵy shart. Otyz, qyryq ata aralassa urpaq sapaly bolmaq» dep keńes beredi. Osy keńesti estigen Jánibek han: «Eger kimde kim jeti ataǵa tolmaı turyp qyz alyssa, ólim jazasy kesiledi», – degen jarlyq shyǵarady. Osy jarlyq keıin kele qazaqtyń saltyna aınalyp ketti.
Tipti, jeti ataǵa tolmaı qudandaly bolý rý súıegine tańba basqanmen birdeı bolyp sanalatyn dárejege jetti. Budan syrt, qazaqtyń ejelgi neke saltynda «bir anadan sút emgen eki rýdyń balasy nekelenýge bolmaıdy» dep shek qoıǵan degen derekter de bar. Osyǵan baılanysty eki rýdyń balalarynyń nekelenip qalýynan saqtaný úshin jaqyn rýlar aralyq saqtap qonystanǵan ári urpaq sapaly bolsyn dep jeti ózenniń nemese jeti beldiń ar jaǵynan, aýyly alys, qonysy shalǵaı rýlardan qyz alysatyn bolǵan. Osy týraly bir ańyzda tezek terip júrgen áıel úıde qalǵan balasyn emizetin ýaǵy bolǵanda, alystap ketken jerinen úıine jetkenshe omyraýynan sút aǵyp ketedi de sharasyz ózenge omyraýyn saýǵan eken. Sodan aýyl adamdary álgi ózennen sý almaı, jeti ózen attap baryp sý alatyn bolypty. Osy týraly qazaq halqynda «jeti aýnaǵan sý taza» degen maqal da bar. Mine, bulardan qazaq halqynyń úılenip, otaý qurýǵa degen úlken jaýapkershiligin kórýge bolady (Múmkin, Adam ata men Haýa ananyń Abylǵa Qabylmen birge týǵan qyzdy, Qabylǵa Abylmen birge týǵan qyzdy úılendirýi de osy zańdylyqtan bolar).
Fransýz geografy Elıze Reklú: «Búkil eýropalyq Reseıdiń kólemindeı jerdi Edil jaǵalaýynan Tarym alqabyna deıin, Ámýdarıanyń aıaǵynan Ertiske deıingi óńirdi alyp jatqan qazaq ultyn bógde áserlerge ushyramaǵan eń taza túrik násiline jatqyzýǵa bolady. Olar jaqynnan qyz alyspaıtyn egzogamısterge jatady», – dep jazsa, 1736 jyly kishi júz Ábilqaıyrdyń ulysynda bolǵan aǵylshyn sýretshisi Kestl Djon: «Munda júrgenime sandaǵan aıdyń júzi boldy. Qyrǵyzdardyń (qazaqtardyń) túr-tulǵasy men densaýlyǵy óte kúshti. Buǵan qosa aıtarym, osy saparymda bulardyń arasynan birde-bir múgedek pen aýrý adamdardy ushyrata almadym. Munyń basty sebebi, qyrǵyzdardyń (qazaqtardyń) jylqymen etene baılanysynda jatqan tárizdi», – degen.
Elıze Reklú qazaqtardyń jaqynynan qyz alyspaıtynyn ashyq jazsa, al Kestl Djon aýrýdyń tym azdyǵyn jylqymen etene bolǵandyǵynan dep kúmándana sheshim jasaıdy. Jylqynyń da paıdasyn joqqa shyǵarýǵa bolmaıdy, dese de bundaǵy densaýlyqtyń kúshti bolýy taǵy sol qan tazalyǵynda jatqany belgili jaıt.
Qazaqtyń ǵulama aqyny Shákárim Qudaıberdiulynyń «Qalqaman – Mamyr» dastanynda da jeti ataǵa tolmaı úılenbekshi bolǵan qos ǵashyq Qalqaman men Mamyrǵa berilgen aýyr jaza sóz bolady. Aýyr jazany atqarýshy – Mámbetaı baıdyń qolbasshysy, batyr Kókenaı. Árıne, adamdyq meıirimdilikpen qarasaq, Kókenaıdyń úkimi shekten shyqqan qatygezdik ekeni aqıqat. Biraq, joǵarydaǵy jaǵdaılardy eskersek, Kókenaı batyr ult, tipti, adamzat úshin úlken erlik jasap otyr. Eger Qalqaman men Mamyrdy úılendirse, odan keıingi jastardyń da solaı jalǵasa berýin tosý múmkindigi az bolar edi. Adamnyń emes, maldyń da tazalyǵyna erekshe mán beretin qazaq urpaqtarynyń saý deneli bolýyn basty kózde ustaǵany belgili jaıt. Dastandaǵy ýaqıǵa jelisine súıensek, Qalqaman men Mamyrdyń úsh-tórt ata ǵana aralaǵan jaqyn jandar ekenin kóremiz. Dastanda bul týystyq:
Ánet babań – Arǵynnyń el aǵasy,
Ári bı, ári molla, ǵulamasy.
Orta júzge úlgi aıtqan ádil eken,
Sol kezde toqsan beske kelgen jasy.
Kishik degen – babańnyń óz atasy,
Mámbeteı ol – Kishiktiń bir aǵasy.
Mámbet sopy, Kishiktiń sheshesi bir,
Qataǵan Tursyn hannyń hanshasy.
Bizdiń jetinshi atamyz Áıtek degen,
Babańnyń bir týysqan inisi eken.
Áıtektiń báıbisheden jalǵyzy – Oljaı,
Toqalynan Baıbóri Qalqamanmen, – dep jazylady.
Jyrdaǵy iz boıynsha jaqyndyqty qýsaq Kishik Arǵynnyń sol kezdegi elge uıtqy bop otyrǵan Ánet babańnyń ákesiniń ákesi bolýy múmkin. Jyrdaǵa «Kishik degen – babańnyń óz atasy» delinedi.
Qazaqtyń jeti atasynyń toptastyrylýy bylaı: bala ~ áke ~ ata ~ úlken ata ~ baba ~ túp ata ~ tek ata. Al Mámbeteı baı Kishiktiń aǵasy. Sonda Ánet babań Mámbeteıdiń de nemere balasy sıaqty bolyp keledi. Al Qalqamannyń ákesi Áıtek – Ánet babanyń inisi. Demek, Áıtekte Mámbeteıge nemere bala sıaqty jaqyn boldy degen sóz.
Jyrdaǵy jeli boıynsha osylaı jiktep, Qalqaman men Mamyrdyń jasyn emes, qazaqı jolyn qýsaq, Mamyr Qalqamannyń úlken anasy bolyp keledi. Óıtkeni, Mamyrdyń joly Ánet babańnyń ákesimen teń tur. Al qazaqı uǵymda anasyn balasy alý degen ólimmen barabar uǵym. Qalaı ekenin kim bilsin, qazaq aýyz ádebıetinde kóp kezdesetin jaıt baılardyń ıakı patshalardyń uly joq bop sýretteledi. Dastandaǵy Mámbeteı baıdyń da uly joq, tek kindiginen jalǵyz qyz Mamyr ǵana. Sondyqtan da, Mamyrdy eski salt boıynsha besik quda degizip eshkimmen atastyrmaǵan. Ulsha kıindirip ósirgen. Bul ýaqytsha bolsa da ákeniń óz kóńilin júdetpeý úshin istegen isiniń biri bolyp sanalmaq.
Dastanda bul tus bylaı beriledi:
Sol baıdyń on bes jasar qyzy – Mamyr
Ári sulý, ári esti, erkekshora.
Onan basqa bala joq álgi baıda,
Ony qyz dep esh adam aıtý qaıda.
Baıdyń kóńli jabyrqap qalama dep,
Jurt júrdi quda bolam deı alamaı da, – dep sýretteledi.
Ákesiniń kóńil qalaýy boıynsha qolyna quryq alyp jylqy baǵyp júrgen Mamyrǵa jylqyshy Qalqaman óz yntyqtyǵyn bildiredi. Qalqaman talabyna tabanda jaýap bermegenimen, endigi jerde Mamyr ulsha júrýin qoıyp, qyzdarsha kıinedi. Bul aralyqta Mamyrǵa da basqa bireý qudalyq túsip úlgiredi. Ózine basqa bireýdiń qudalyq túskenin sezgen Mamyr Qalqamanǵa bolǵan jaıdy aıtyp, ekeýi ýádeli jerde kezdesedi. Júrektiń qalaýymen jaqyndyqty umyt qaldyrǵan Qalqaman Mamyrdy alyp qashpaqshy bolady. Osy kezde Mamyr Qalqamanǵa:
Qyz alǵan joq jaqynnan tobyqty ázir,
Óltirem dep júrmesin bizdi qazyr.
Ózimdi aıap turǵam joq, seni aıaımyn,
Sen saý bolsań, bolar em men-aq názir, – dep, dál ekeýine deıin Arǵynnyń ishindegi kishi rý tobyqtynyń qyz alyspaǵanyn tilge tıek etedi. Biraq, sony bile tura Qalqamanǵa erip qashýy, tipti, ábestik, uıatty is. Bunyń sońy óziniń ólimimen, Qalqamannyń elden ketýimen aqyrlasady.
Osy ýaqıǵadan keıin Ánet babaǵa barǵan Oljaıǵa, Ánet baba óziniń jaman tús kórgenin aıtady. Osy tusta Kókenaı batyrdyń mineziniń bir obrazy «bitimsiz is kez bop qalar ma eken, Kókenaıdyń minezi qatań edi» dep ashyla túsedi. Qashanda batyrdyń minezi osylaı qatań bolary aqıqat. Halyqtyń qorǵaýshysy óz namysyna hám ult múddesine baılanysty Mamyrdy tórkindep kelgen kezinde sadaqpen atyp óltiredi. Al osydan soń Ánetke de kisi salyp, tentegińdi óltir, bolmasa eldespeımin dep kesim aıtady. Dastandaǵy:
Kókenaı jıdy baryp Mámbeteıdi,
«Óltirdim tentegimdi ózim » deıdi.
Babańa kisi saldy damyl bermeı,
«Ol nege Qalqamandy óltirmeıdi?».
Jaqynym qyzymdy aldy, unamaımyn,
Qorlyqqa tartyp alǵan shydamaımyn.
Eger de Qalqamandy tiri qoısa,
El bolyp Kishikpen bas quramaımyn
Ollahı, biz ketemiz, qazyr aýyp,
Menen basqa týysqan alsyn taýyp», – dep Kókenaıdyń qatal úkimin aıtady. Bul jerdegi Kókenaıdyń qylyǵy shekten shyqqan qanysherlik emes, qaıta asa jaýapkerlik, batyrlyq is. Dastannyń sońy tragedıaly aıaqtalady.
1982 jyly ádebıet salasyndaǵy Nobel syılyǵynyń ıegeri Gabrıel Garsıa Markestiń «Júz jyldyq jalǵyzdyq» romanynda osy jaıt sóz bolady. Onda «...náresteni aýdaryp, etpetinen salǵan sátte ǵana olar balanyń boıynda basqa adamdarda joq belgi baryn baıqap qaldy, ekeýi de bir mezgilde kórmekke eńkeıdi. Bul – toraı quımyshaq edi. Aýrelıano da, Amaranta-Ýrsýla da muny qaperlerine alǵan joq. Olar býendıalar áýletinde bolǵan hıkaıadan da beıhabar. Ýrsýlanyń jeti dúnıede jaqyn juraǵatpen qan aralastyrmańdar dep zarlaǵan ósıeti de esterinde joq...» dep jaqyn týys jubaılardan toraı quımyshaq bala týǵanyn aıtady. Bul Óteıboıdaq Tileýqabylulynyń zertteýiniń aqıqat ekenin dáleldese, Mamyrdy atqan Kókenaıdyń qylyǵyn erlik dep baǵalaýǵa bolatynyn ashyp kórsetip beredi. Dastanda da avtor Kókenaıdy jaman kórsetetindeı bir aýyz sóz qospaýyndaǵy syr da osyda jatqan bolar. Óteıboıdaq Tileýqabylulynyń «Shıpagerlik baıan» degen kitabynda túsik tastaýdyń sebebi de qandastyq aralaspalylyq týyndatqan shala jarymdylyq týylysy qozǵyndaýynan bolatyny ári týǵan balada qandy ýylmadan óletini jazylǵan. Sodan da bolar, sahara fılosofy qazaq «jeti atasyn bilmegen jetimdiktiń belgisi» dep, bala es bilip kele jatqanda-aq jeti atasyn jattatqyzǵan. Bul rýǵa bólinýshilik emes, ultty taza saqtaýdyń birden-bir joly. Dál osy turǵydan alyp qaraǵanda, Kókenaıdyń jebesi ult úshin atylǵan jebe ekenin bilesiń ári erligi árkimniń esinde júrýi shart dep túısinesiń.
Qýanáli Almasbekuly
