Ár ulttyń qalyptastyrǵan óz dástúri, óz salty bolady. Kei salttar – sol ulttyń ult bolyp saqtalyp qalýyndaǵy alǵy sharttarynyń biri. Qazaqtyń san ǵasyr boiy qalyptastyrǵan, buzýǵa bolmaityn dástúrleriniń biri – jeti ataǵa tolmai qyz alysýǵa tyiym salý. Sannyń da filosofiialyq uǵym berer tustary mol. Batys elderin de kóp jaǵdaida 13 sanyn jamandyq shaqyratyn san retinde sezinedi. Múmkin, bul da bir olardyń ustanǵan joly bolar. Osy siiaqty qazaq uǵymyndaǵy 7 sany qasietti san esepteledi.
«Jeti sany – adamzat pen tabiǵat arasyndaǵy birizdi bailanys, olardyń tereń tamyrlyǵy, álem sáýleti (jeti ata, jeti urpaq, jeti ǵalam, jeti amal)», – dep jazady «Qazaq ataýlary men bailamdary» degen kitapta. Budan uǵarymyz, jeti sanynyń bailanystyq qatynasynda tereń syr bar eken. Bul týraly Jánibek hannyń zamanynda ómir súrip, artyna kesek mura qaldyrǵan Óteiboidaq Tileýqabylulynyń «Shipagerlik baian» degen eńbeginde hanǵa: «...Qandyq ýylma, merezdik, miqulalyq, alalyq, shala jarym syrqattar bolady. Odan saqtaný úshin jeti atadan asqandar qyz alysyp qudalaspaǵy shart. Otyz, qyryq ata aralassa urpaq sapaly bolmaq» dep keńes beredi. Osy keńesti estigen Jánibek han: «Eger kimde kim jeti ataǵa tolmai turyp qyz alyssa, ólim jazasy kesiledi», – degen jarlyq shyǵarady. Osy jarlyq keiin kele qazaqtyń saltyna ainalyp ketti.
Tipti, jeti ataǵa tolmai qudandaly bolý rý súiegine tańba basqanmen birdei bolyp sanalatyn dárejege jetti. Budan syrt, qazaqtyń ejelgi neke saltynda «bir anadan sút emgen eki rýdyń balasy nekelenýge bolmaidy» dep shek qoiǵan degen derekter de bar. Osyǵan bailanysty eki rýdyń balalarynyń nekelenip qalýynan saqtaný úshin jaqyn rýlar aralyq saqtap qonystanǵan ári urpaq sapaly bolsyn dep jeti ózenniń nemese jeti beldiń ar jaǵynan, aýyly alys, qonysy shalǵai rýlardan qyz alysatyn bolǵan. Osy týraly bir ańyzda tezek terip júrgen áiel úide qalǵan balasyn emizetin ýaǵy bolǵanda, alystap ketken jerinen úiine jetkenshe omyraýynan sút aǵyp ketedi de sharasyz ózenge omyraýyn saýǵan eken. Sodan aýyl adamdary álgi ózennen sý almai, jeti ózen attap baryp sý alatyn bolypty. Osy týraly qazaq halqynda «jeti aýnaǵan sý taza» degen maqal da bar. Mine, bulardan qazaq halqynyń úilenip, otaý qurýǵa degen úlken jaýapkershiligin kórýge bolady (Múmkin, Adam ata men Haýa ananyń Abylǵa Qabylmen birge týǵan qyzdy, Qabylǵa Abylmen birge týǵan qyzdy úilendirýi de osy zańdylyqtan bolar).
Frantsýz geografy Elize Rekliý: «Búkil eýropalyq Reseidiń kólemindei jerdi Edil jaǵalaýynan Tarym alqabyna deiin, Ámýdariianyń aiaǵynan Ertiske deiingi óńirdi alyp jatqan qazaq ultyn bógde áserlerge ushyramaǵan eń taza túrik násiline jatqyzýǵa bolady. Olar jaqynnan qyz alyspaityn egzogamisterge jatady», – dep jazsa, 1736 jyly kishi júz Ábilqaiyrdyń ulysynda bolǵan aǵylshyn sýretshisi Kestl Djon: «Munda júrgenime sandaǵan aidyń júzi boldy. Qyrǵyzdardyń (qazaqtardyń) túr-tulǵasy men densaýlyǵy óte kúshti. Buǵan qosa aitarym, osy saparymda bulardyń arasynan birde-bir múgedek pen aýrý adamdardy ushyrata almadym. Munyń basty sebebi, qyrǵyzdardyń (qazaqtardyń) jylqymen etene bailanysynda jatqan tárizdi», – degen.
Elize Rekliý qazaqtardyń jaqynynan qyz alyspaitynyn ashyq jazsa, al Kestl Djon aýrýdyń tym azdyǵyn jylqymen etene bolǵandyǵynan dep kúmándana sheshim jasaidy. Jylqynyń da paidasyn joqqa shyǵarýǵa bolmaidy, dese de bundaǵy densaýlyqtyń kúshti bolýy taǵy sol qan tazalyǵynda jatqany belgili jait.
Qazaqtyń ǵulama aqyny Shákárim Qudaiberdiulynyń «Qalqaman – Mamyr» dastanynda da jeti ataǵa tolmai úilenbekshi bolǵan qos ǵashyq Qalqaman men Mamyrǵa berilgen aýyr jaza sóz bolady. Aýyr jazany atqarýshy – Mámbetai baidyń qolbasshysy, batyr Kókenai. Árine, adamdyq meiirimdilikpen qarasaq, Kókenaidyń úkimi shekten shyqqan qatygezdik ekeni aqiqat. Biraq, joǵarydaǵy jaǵdailardy eskersek, Kókenai batyr ult, tipti, adamzat úshin úlken erlik jasap otyr. Eger Qalqaman men Mamyrdy úilendirse, odan keiingi jastardyń da solai jalǵasa berýin tosý múmkindigi az bolar edi. Adamnyń emes, maldyń da tazalyǵyna erekshe mán beretin qazaq urpaqtarynyń saý deneli bolýyn basty kózde ustaǵany belgili jait. Dastandaǵy ýaqiǵa jelisine súiensek, Qalqaman men Mamyrdyń úsh-tórt ata ǵana aralaǵan jaqyn jandar ekenin kóremiz. Dastanda bul týystyq:
Ánet babań – Arǵynnyń el aǵasy,
Ári bi, ári molla, ǵulamasy.
Orta júzge úlgi aitqan ádil eken,
Sol kezde toqsan beske kelgen jasy.
Kishik degen – babańnyń óz atasy,
Mámbetei ol – Kishiktiń bir aǵasy.
Mámbet sopy, Kishiktiń sheshesi bir,
Qataǵan Tursyn hannyń hanshasy.
Bizdiń jetinshi atamyz Áitek degen,
Babańnyń bir týysqan inisi eken.
Áitektiń báibisheden jalǵyzy – Oljai,
Toqalynan Baibóri Qalqamanmen, – dep jazylady.
Jyrdaǵy iz boiynsha jaqyndyqty qýsaq Kishik Arǵynnyń sol kezdegi elge uitqy bop otyrǵan Ánet babańnyń ákesiniń ákesi bolýy múmkin. Jyrdaǵa «Kishik degen – babańnyń óz atasy» delinedi.
Qazaqtyń jeti atasynyń toptastyrylýy bylai: bala ~ áke ~ ata ~ úlken ata ~ baba ~ túp ata ~ tek ata. Al Mámbetei bai Kishiktiń aǵasy. Sonda Ánet babań Mámbeteidiń de nemere balasy siiaqty bolyp keledi. Al Qalqamannyń ákesi Áitek – Ánet babanyń inisi. Demek, Áitekte Mámbeteige nemere bala siiaqty jaqyn boldy degen sóz.
Jyrdaǵy jeli boiynsha osylai jiktep, Qalqaman men Mamyrdyń jasyn emes, qazaqi jolyn qýsaq, Mamyr Qalqamannyń úlken anasy bolyp keledi. Óitkeni, Mamyrdyń joly Ánet babańnyń ákesimen teń tur. Al qazaqi uǵymda anasyn balasy alý degen ólimmen barabar uǵym. Qalai ekenin kim bilsin, qazaq aýyz ádebietinde kóp kezdesetin jait bailardyń iaki patshalardyń uly joq bop sýretteledi. Dastandaǵy Mámbetei baidyń da uly joq, tek kindiginen jalǵyz qyz Mamyr ǵana. Sondyqtan da, Mamyrdy eski salt boiynsha besik quda degizip eshkimmen atastyrmaǵan. Ulsha kiindirip ósirgen. Bul ýaqytsha bolsa da ákeniń óz kóńilin júdetpeý úshin istegen isiniń biri bolyp sanalmaq.
Dastanda bul tus bylai beriledi:
Sol baidyń on bes jasar qyzy – Mamyr
Ári sulý, ári esti, erkekshora.
Onan basqa bala joq álgi baida,
Ony qyz dep esh adam aitý qaida.
Baidyń kóńli jabyrqap qalama dep,
Jurt júrdi quda bolam dei alamai da, – dep sýretteledi.
Ákesiniń kóńil qalaýy boiynsha qolyna quryq alyp jylqy baǵyp júrgen Mamyrǵa jylqyshy Qalqaman óz yntyqtyǵyn bildiredi. Qalqaman talabyna tabanda jaýap bermegenimen, endigi jerde Mamyr ulsha júrýin qoiyp, qyzdarsha kiinedi. Bul aralyqta Mamyrǵa da basqa bireý qudalyq túsip úlgiredi. Ózine basqa bireýdiń qudalyq túskenin sezgen Mamyr Qalqamanǵa bolǵan jaidy aityp, ekeýi ýádeli jerde kezdesedi. Júrektiń qalaýymen jaqyndyqty umyt qaldyrǵan Qalqaman Mamyrdy alyp qashpaqshy bolady. Osy kezde Mamyr Qalqamanǵa:
Qyz alǵan joq jaqynnan tobyqty ázir,
Óltirem dep júrmesin bizdi qazyr.
Ózimdi aiap turǵam joq, seni aiaimyn,
Sen saý bolsań, bolar em men-aq názir, – dep, dál ekeýine deiin Arǵynnyń ishindegi kishi rý tobyqtynyń qyz alyspaǵanyn tilge tiek etedi. Biraq, sony bile tura Qalqamanǵa erip qashýy, tipti, ábestik, uiatty is. Bunyń sońy óziniń ólimimen, Qalqamannyń elden ketýimen aqyrlasady.
Osy ýaqiǵadan keiin Ánet babaǵa barǵan Oljaiǵa, Ánet baba óziniń jaman tús kórgenin aitady. Osy tusta Kókenai batyrdyń mineziniń bir obrazy «bitimsiz is kez bop qalar ma eken, Kókenaidyń minezi qatań edi» dep ashyla túsedi. Qashanda batyrdyń minezi osylai qatań bolary aqiqat. Halyqtyń qorǵaýshysy óz namysyna hám ult múddesine bailanysty Mamyrdy tórkindep kelgen kezinde sadaqpen atyp óltiredi. Al osydan soń Ánetke de kisi salyp, tentegińdi óltir, bolmasa eldespeimin dep kesim aitady. Dastandaǵy:
Kókenai jidy baryp Mámbeteidi,
«Óltirdim tentegimdi ózim » deidi.
Babańa kisi saldy damyl bermei,
«Ol nege Qalqamandy óltirmeidi?».
Jaqynym qyzymdy aldy, unamaimyn,
Qorlyqqa tartyp alǵan shydamaimyn.
Eger de Qalqamandy tiri qoisa,
El bolyp Kishikpen bas quramaimyn
Ollahi, biz ketemiz, qazyr aýyp,
Menen basqa týysqan alsyn taýyp», – dep Kókenaidyń qatal úkimin aitady. Bul jerdegi Kókenaidyń qylyǵy shekten shyqqan qanysherlik emes, qaita asa jaýapkerlik, batyrlyq is. Dastannyń sońy tragediialy aiaqtalady.
1982 jyly ádebiet salasyndaǵy Nobel syilyǵynyń iegeri Gabriel Garsiia Markestiń «Júz jyldyq jalǵyzdyq» romanynda osy jait sóz bolady. Onda «...náresteni aýdaryp, etpetinen salǵan sátte ǵana olar balanyń boiynda basqa adamdarda joq belgi baryn baiqap qaldy, ekeýi de bir mezgilde kórmekke eńkeidi. Bul – torai quimyshaq edi. Aýreliano da, Amaranta-Ýrsýla da muny qaperlerine alǵan joq. Olar býendialar áýletinde bolǵan hikaiadan da beihabar. Ýrsýlanyń jeti dúniede jaqyn juraǵatpen qan aralastyrmańdar dep zarlaǵan ósieti de esterinde joq...» dep jaqyn týys jubailardan torai quimyshaq bala týǵanyn aitady. Bul Óteiboidaq Tileýqabylulynyń zertteýiniń aqiqat ekenin dáleldese, Mamyrdy atqan Kókenaidyń qylyǵyn erlik dep baǵalaýǵa bolatynyn ashyp kórsetip beredi. Dastanda da avtor Kókenaidy jaman kórsetetindei bir aýyz sóz qospaýyndaǵy syr da osyda jatqan bolar. Óteiboidaq Tileýqabylulynyń «Shipagerlik baian» degen kitabynda túsik tastaýdyń sebebi de qandastyq aralaspalylyq týyndatqan shala jarymdylyq týylysy qozǵyndaýynan bolatyny ári týǵan balada qandy ýylmadan óletini jazylǵan. Sodan da bolar, sahara filosofy qazaq «jeti atasyn bilmegen jetimdiktiń belgisi» dep, bala es bilip kele jatqanda-aq jeti atasyn jattatqyzǵan. Bul rýǵa bólinýshilik emes, ultty taza saqtaýdyń birden-bir joly. Dál osy turǵydan alyp qaraǵanda, Kókenaidyń jebesi ult úshin atylǵan jebe ekenin bilesiń ári erligi árkimniń esinde júrýi shart dep túisinesiń.
Qýanáli Almasbekuly
