Álıhan Bókeıhan
Ústimizdegi jyldyń aqpan aıynyń 22, 24, 26 juldyzynda Aqtaý tórinde ornalasqan N.Jantórın atyndaǵy mýzykalyq drama teatrynyń kıeli sahnasynda qalyń qazaq asyǵa kútken «Álıhannyń amanaty» atty qoıylymnyń tusaýkeseri ótti.
Atalmysh pesa Ult kósemi Álıhan bastaǵan Alash zıalylarynyń asqaq rýhtaryna jáne Alash Ordanyń 100 jyldyǵyna baǵyshtalǵan. Shyǵarmada Álıhan Bókeıhannyń qazaq eliniń HH ǵasyrda óz aldyna dara memleket bolyp qalyptasýyn maqsat ete otyryp, qazaq jeriniń terıtorıasyn belgileı kele, SSSR qaramaǵynda shekarasy bekitilgen qazaq avtonomıasy bolýy úshin birden-bir temir qazyq qaǵýshy ekeni dáripteledi.
Barlyǵymyzǵa málim, aty shýly pesanyń jazylýy tarıhı-dramanyń avtory Nartaı Saýdanbekuly men qanatyn keń jaıa samǵaıtyn rejıser Gúlsına Merǵalıevanyń ult maqtanyshy Álıhan Bókeıhannyń 150-jyldyǵyna arnaý jasaý sheshimimen ómirge kelgen dúnıe.
Bul qoıylym barsha sahna qoıylymdarynyń ishindegi dúnıelerdiń erekshesi. Spektákl avtordyń qalaýymen is-áreket dramatýrgıasynan góri, tolyqtaı sóz dramatýrgıasyna qurylǵan shyǵarma ekenin ańdap bassańyz baıqaısyz. Sondyqtan da spektákl barysynda sahnadan izdegen is-áreket kórermenniń ishki jan dúnıesinde bolyp jatatyndyǵyn aıtsaq qatelespespiz. «Álıhannyń amanaty» Sóz qudiretin túsiner jannyń aıyzyn qandyrar dúnıe. Avtordyń keıipker aýzymen aıtqyzǵan sózderi men oılaryn «tyńdaı» bilgen adamnyń sanasynda tóńkeris ornatatyny dramatýrg pen rejıserdiń alǵa qoıǵan maqsatyna jetkeni.
Oqıǵada ult kósemi Álıhannyń qamaýda bolǵan sońǵy jyldary sýretteledi. Keıipker sany saýsaqpen sanarlyq, biraq qamtylǵan aqparat sany sheksiz. Sondyqtan bolar bir jarym saǵattyq qoıylym kórermenge san alýan keıipkerdi kórýmen qosa, sol qıly kezeńge saıahat jasaý múmkindigin de beredi. Basty keıipkerler Álıhan Bókeıhan men «esimi, tegi joq» Tergeýshi.
Avtordyń Álıhandy tergep otyrǵan kisige esim bermeý sebebi de aıqyn sıaqty – tergeýshiniń boıynan biz úlken qyzmette otyrǵan, biraq ishki jan dúnıesi «kishkentaı adam beınesine» para-par keletin, búgingi kúnniń kúıbeń tirliginen alystap kete almaıtyn, alǵa qoıylǵan uly isteri turmaq ulylyq týraly túsinigi joq keıipkerdi kóremiz.
Rejıserdiń sahnasyndaǵy Álıhannyń «ulylyǵy» - tergelip jatsa da asqaq beınesiniń quldyramaýynda, kerisinshe ulylyǵyn asqaqtata túsetin tusy – qara boıaýdaǵy Tergeýshiniń Álıhanmen dıalogy barysynda san qıly ózgeriske ushyrap, aqyr sońynda adamı turǵydan ósip-ónýi. Osy sátte «kishkentaı adam beınesin» jeke dara, táýelsiz tulǵaǵa aınaldyrǵan túrme qamaýyndaǵy Álıhannyń qudirettiligine bas ımeske shara qalmaıdy. Onymen qosa atalmysh tergeýshi Álıhan obrazynyń jan jaqty ashylýyna, dál biz atap aıtqan ulylyǵyn tanýǵa keremet múmkindik beredi. Al bul tusta meńzelip otyrǵan «ulylyq» jalǵan dúnıeniń arbaýyna túspeı, bolashaq jaıly oı qozǵaý, máńgilikke jol tartqansha asqaq isterdi máresine jetkizý, Jaratqannyń razylyǵyn, bolashaq urpaqtyń alǵysyn alý.
[caption id="attachment_25417" align="aligncenter" width="747"]
Spektáklden kórinis[/caption]
Spektákl sońynda árbir kórermen adamı turǵydan «kózi ashyla bastaǵan» tergeýshimen birge ózine «Men ne istep júrmin?» «Maqsatym ne?» «Men nendeı is tyndyryp júrmin? Bolashaq urpaqqa ne qaldyrmaqpyn? Ómir tarıhynda qandaı ispen atym qalmaq?» degen suraqtarǵa jaýap izdeı ketse, Álıhan ol saýaldarǵa qoıylym boıy jaýap berip keledi.
Bile bilýimizshe «Amanat» uǵymy tek qazaqqa tán uǵym. Atam qazaq ózine artylǵan amanatty oryndamaı jan tapsyrmaıtyn. Ult kósemi Álıhan Bókeıhannyń, Alash uldarynyń amanaty sahnadan kórinis tapqanyna qarap, sol amanatty birge arqalasýǵa asyǵa keletin kórermenge qarap babalarymyzdyń shoǵy tutanǵan amanatynyń laýlap jana bastaǵanyn ańǵarasyń. Ańǵarǵan boıda keýdege sáýle ornyǵa bastaǵanyn sezinesiń. Aıtary mol, bereri kóp bul týyndyǵa at salysqan avtor men rejıserǵa, teatr ujymy men asyǵa keletin kórermenge alǵys aıtýdan sharshaǵan adam joqtyń qasy. Óz kezeginde qalyń qazaqqa «Álıhannyń amanaty» ispettes oı qozǵaıtyn ulttyq dúnıelerdiń kóptep qoıylýyna jol bolsyn demek kerek."
A. QAZAQBAI,
N.Jantórın atyndaǵy
mýzakalyq drama teatrynyń
ádebıet bóliminiń meńgerýshisi
