Tikeleı efırge № 44 kitaphananyń oqyrmandary, Ortalyqtandyrylǵan kitaphanalar júıesiniń kitaphanashylary, sonymen qatar «Qazaq avtomobıl - jol» ınstıtýtynyń profesory T.B. Nurpeıisova, tárbıe isi jónindegi dekan orynbasary, pedagogıka magıstri G.Baımaǵambetova men 1-kýrs stýdentteri de qatysty.
Ótken 2019 jyly qala kúnine oraı Ortalyqtandyrylǵan kitaphanalar júıesiniń uıymdastyrǵan «Almaty oqyrman qala» aksıasy aıasynda ótken aqyn-jazýshylarmen kezdesýden keıin avtordyń tvorchestvosyna qyzyǵýshylar kóbeıip, jazýshynyń «Ómir súrgim keledi», «Ómir súrsem... kesh emes» degen kitaptaryn kezekke jazylyp, qoldan˗qolǵa tıgizbeı oqıtyn oqyrmandar qatary kóbeıgen edi.
Sondyqtan №44 kitaphanasynyń qyzmetkerleriniń zamanaýı taqyryptarǵa qalam tartqan qalamgerdiń ınternet júıesinde ótkizgen bul kezdesýi de qyzyqty ótti. Álqıssasyn «Rýhanı jańǵyrýdan» bastaǵan avtor óz oqyrmandaryna elimizdiń Táýelsizdigi ǵasyrlar boıy ata˗babamyzdyń asyl armany bolǵanyn aıta kelip, osy basymyzǵa qonǵan baqty ushyryp almaı, ustap qalý – jastarymyzdyń mindeti ekenin, ulttyq kod pen ǵasyrlar boıy qalyptasqan ulttyq mádenıetimizdi joǵaltyp almaı, ary qaraı damytý, alyp júrý bilimdi jastardyń osy zamanǵa laıyq, sanaly azamat bolyp qalyptasýyna baılanysty ekenin basa aıtty.
XX ǵasyrdaǵy qazaq halqynyń basyna túsken taýqymetterdi jeke˗jeke ataı kelip, osy aqtańdaqtardy joıýdyń joly, qazaq halqynyń bolashaǵy, bar úmiti jastardyń qolynda ekenin qadap aıtty.
Ulttyq damýdyń ǵasyrlar boıy jalǵasyp kele jatqan óz jolyn taný úshin kórkem ádebıetti kóp oqý kerek ekenin, osy jolda jasalynyp jatqan aqyn, jazýshylardyń jankeshti eńbekteriniń baǵalanýy kerek ekenin tilge tıek etti. Óz jerinde solaqaı saıasattyń kesirinen azshylyqqa ushyraǵan qazaq halqynyń demografıalyq aqýalyn da, ekologıalyq apattan da qutqaratyn, ornyna keltiretin, jolyn tabatyn bilimdi, sanaly jastar ekenin aıta ketti. Qazaq tili men mádenıeti qurdymǵa ketpeýi úshin jastarymyzdyń bilimdi, otansúıgish, el azamaty bolýǵa umtylýy kerek ekenin aıtty.
Osy qıynshylyqtardy arqaý etip, zamandastarymyzdyń kórkem beınesin somdaǵan shyǵarmalaryna toqtalyp, tanystyrdy, jatyq tilmen áńgimelep berdi.
Zamanymyzdyń eń úlken qasireti – isik aýrýyna shaldyqqan naýqastar jaıly jazylǵan, eń kóp oqylǵan, oqyrmandardyń júreginen jol tapqan «Qorqynysh» degen áńgimesiniń senarıin jazǵanyn, dramatýrgıanyń korıfeıi E.Obaevtyń tanysyp, «Kıno túsirseń bolady!» dep, óz pikirin bildirgenin, ári jumysynyń qaýryttyǵyna qaramaı, úlken kisiniń birden oqyp bergenin úlken súıispenshilikpen oqyrmandaryna áńgimelep berdi.
Úlken iltıpatpen kókiregine qolyn qoıyp, qımaı qoshtasqan jazýshymen keńistiktegi kezdesý osylaı, birdemde ótip ketti.
