Sońǵy han
Han Kene Úsh júzdiń balasy biraýyzdan saılaǵan, eldiń irgesin qaıta kótermek bolyp, patshanyń quldyǵynan qutylǵysy kelgen qazaqtyń sońǵy hany.
Kenesarynyń basyn qaıtarý — bizdiń babalarymyzben aradaǵy úzilgen baılanysymyzdy qaıta jalǵaıdy.
Kenesary 1836 jyly Batystaǵy Isataı men Mahambet bastaǵan halyq kóterilisine qoldaý kórsetti. Keıin bul kóterilistiń ushqyny Orta júzge jetti. Onyń týyndaýy da tegin emes. Qazaqtyń jaıylym jerin tartyp aldy. Tynysyn taryltty.
Qazaq orystan ǵana emes, han-sultandardan da jábir kórdi. Al orys-kazak otrádtary qurylǵannan keıin, qazaq jaıylym jer úshin ruqsat suraýǵa jáne bul úshin patshanyń sheneýnikterine salyq tóleýge májbúr boldy. Óz jerinde júrip óz jeri úshin salyq tóledi!
1837 jyly Kishi júzden bastaý alǵan kóterilistiń ushqynyn jalǵastyryp áketken
Kenesary ómiriniń sońyna deıin Reseı men Qoqan handyǵyna qarsy, qazaq eliniń táýelsizdigi úshin kúresip ótti.
Qazaq Kenesaryǵa qoldaý tanyta almady. Nege?
Alaıda soǵystan ábden qaljyraǵan qazaq Kenesaryǵa aıaǵyna deıin qoldaý tanyta alǵan joq. Qazir muny aıyptaýdyń jóni joq. Degenmen dál qazir bizge,
qazaqtarǵa bardy bar, joqty joq dep aıta alatyn minez kerek…
1846 jyly buqaranyń birtutas qoldaýynan aıyrylǵan han Kene óziniń az ǵana jasaǵymen Shý ańǵaryna keldi. Ol sol tustary qoqandyqtardyń tepkisin tartyp jatqan qyrǵyzdarmen birigip, Qoqan handyǵyna qarsy soǵyspaq bolady. Biraq, qyrǵyz manaptary oǵan qoldaý kórsetýden bas tartady. Másele nede?
Budan bir jyl buryn polkovnık Vıshnevskıı Uly júz qazaqtary men qyrǵyzdardyń elıtasyn jınap jıyn ótkizgen. Osy jıynda bular polkovnıkke patshalyq Reseıge baǵynbaı otyrǵan «basbuzar» Kenesarynyń basyn kesip ákelýge ýáde beredi.
Kenesaryny kim óltirdi?
Anyǵynda, han Kene Romanovtar áýletin ǵana emes, sonymen birge, qazaq pen qyrǵyzdyń elıtasyn da ábden áýreledi.
Ony kim jáne qalaı óltirgeni belgisiz.
Eki nusqa bar: biri – Kenesaryny Shý ańǵarynda qorshap alǵan kazaktar otrády óltirýi múmkin. Sebebi, onyń basy úshin patshalyq Reseı qomaqty syıaqy taǵaıyndaǵan. Ekinshisi – Kenesary qyrǵyzdardyń qolynan ólgen. Jalpy, onyń ólimine qatysty qupıa kóp.
Belgilisi:
Kenesarynyń basyn Reseıge olja retinde jibergen.
Onyń basyn alý qanshalyqty mańyzdy edi?
Kenesarynyń basyn alýǵa sol kezdegi orys patshasy Nıkolaı-İ qomaqty syıaqy taǵaıyndaǵan. Kenesarynyń «qazaqtarǵa avtonomıa berińder»degen talabyna Nıkolaı-İ:
— «bir memlekette eki patsha bılik qura almaıdy» dep kesip tastaǵan.
Anyǵynda, Kenesarynyń avtonomıa suraýy tegin emes. Bul Reseı ımperıasy men Ábilqaıyr hannyń arasyndaǵy kelisimshartta kórsetilgen bolatyn…
Ekinshiden, Kenesary Shyńǵyshan men Abylaıdyń urpaǵy. Han degenimiz bas. Halyq degenimiz dene. Deneni basynan aıyrý – bul qazaq halqynyń basyn alýmen teń dúnıe. Biz táýelsizdikten osylaı aıyryldyq…Hanymyzdyń basyn qaıtarmaı, biz shyn táýelsiz bola almaımyz.
Osy sebepti de
Reseı Qazaqstanmen teń dárejede qatynas jasaýǵa qulyqty emes: olar bizge áli kúnge deıin bodan retinde qaraıdy.
Kenesarynyń basyn qaıtarý máselesi Úkimettik deńgeıde sheshilýi kerek edi. Reseıdiń ózi osylaı dep otyr. Men bul týraly Kárim Másimovtyń atyna hat joldaǵanmyn. Jaýap joq.
Anyǵynda, han Keneniń basyn qaıtarýǵa ózge-ózge emes, ózimizdiń bılik kedergi keltirip otyr. Sheneýnikter «bulaı jasasaq, Reseıdiń ashýyna tıemiz, munyń saldary aýyr bolady,» dep oılaıdy. Másimov bizdiń hatymyzdy nege jaýapsyz qaldyrdy? Óıtkeni olardyń oı-túsinigi osyndaı.
Kenesarynyń basyn qaıtarsaq, aıyrylǵan abyroıymyz ben joǵaltqan bedelimizdi qalpyna keltiremiz. Kenesarynyń basyn qaıtarsaq, Shyńǵyshan, Joshy, Kereı men Jánibek, Qasym han, Abylaı han sıaqty babalarymyzdyń batasyn alamyz.
Kenesarynyń basyn qaıtaratyn kún jaqyn, áıtse de…
Derekkóz: kaz.365info.kz
