Sońǵy han
Han Kene Úsh júzdiń balasy biraýyzdan sailaǵan, eldiń irgesin qaita kótermek bolyp, patshanyń quldyǵynan qutylǵysy kelgen qazaqtyń sońǵy hany.
Kenesarynyń basyn qaitarý — bizdiń babalarymyzben aradaǵy úzilgen bailanysymyzdy qaita jalǵaidy.
Kenesary 1836 jyly Batystaǵy Isatai men Mahambet bastaǵan halyq kóterilisine qoldaý kórsetti. Keiin bul kóterilistiń ushqyny Orta júzge jetti. Onyń týyndaýy da tegin emes. Qazaqtyń jaiylym jerin tartyp aldy. Tynysyn taryltty.
Qazaq orystan ǵana emes, han-sultandardan da jábir kórdi. Al orys-kazak otriadtary qurylǵannan keiin, qazaq jaiylym jer úshin ruqsat suraýǵa jáne bul úshin patshanyń sheneýnikterine salyq tóleýge májbúr boldy. Óz jerinde júrip óz jeri úshin salyq tóledi!
1837 jyly Kishi júzden bastaý alǵan kóterilistiń ushqynyn jalǵastyryp áketken
Kenesary ómiriniń sońyna deiin Resei men Qoqan handyǵyna qarsy, qazaq eliniń táýelsizdigi úshin kúresip ótti.
Qazaq Kenesaryǵa qoldaý tanyta almady. Nege?
Alaida soǵystan ábden qaljyraǵan qazaq Kenesaryǵa aiaǵyna deiin qoldaý tanyta alǵan joq. Qazir muny aiyptaýdyń jóni joq. Degenmen dál qazir bizge,
qazaqtarǵa bardy bar, joqty joq dep aita alatyn minez kerek…
1846 jyly buqaranyń birtutas qoldaýynan aiyrylǵan han Kene óziniń az ǵana jasaǵymen Shý ańǵaryna keldi. Ol sol tustary qoqandyqtardyń tepkisin tartyp jatqan qyrǵyzdarmen birigip, Qoqan handyǵyna qarsy soǵyspaq bolady. Biraq, qyrǵyz manaptary oǵan qoldaý kórsetýden bas tartady. Másele nede?
Budan bir jyl buryn polkovnik Vishnevskii Uly júz qazaqtary men qyrǵyzdardyń elitasyn jinap jiyn ótkizgen. Osy jiynda bular polkovnikke patshalyq Reseige baǵynbai otyrǵan «basbuzar» Kenesarynyń basyn kesip ákelýge ýáde beredi.
Kenesaryny kim óltirdi?
Anyǵynda, han Kene Romanovtar áýletin ǵana emes, sonymen birge, qazaq pen qyrǵyzdyń elitasyn da ábden áýreledi.
Ony kim jáne qalai óltirgeni belgisiz.
Eki nusqa bar: biri – Kenesaryny Shý ańǵarynda qorshap alǵan kazaktar otriady óltirýi múmkin. Sebebi, onyń basy úshin patshalyq Resei qomaqty syiaqy taǵaiyndaǵan. Ekinshisi – Kenesary qyrǵyzdardyń qolynan ólgen. Jalpy, onyń ólimine qatysty qupiia kóp.
Belgilisi:
Kenesarynyń basyn Reseige olja retinde jibergen.
Onyń basyn alý qanshalyqty mańyzdy edi?
Kenesarynyń basyn alýǵa sol kezdegi orys patshasy Nikolai-I qomaqty syiaqy taǵaiyndaǵan. Kenesarynyń «qazaqtarǵa avtonomiia berińder»degen talabyna Nikolai-I:
— «bir memlekette eki patsha bilik qura almaidy» dep kesip tastaǵan.
Anyǵynda, Kenesarynyń avtonomiia suraýy tegin emes. Bul Resei imperiiasy men Ábilqaiyr hannyń arasyndaǵy kelisimshartta kórsetilgen bolatyn…
Ekinshiden, Kenesary Shyńǵyshan men Abylaidyń urpaǵy. Han degenimiz bas. Halyq degenimiz dene. Deneni basynan aiyrý – bul qazaq halqynyń basyn alýmen teń dúnie. Biz táýelsizdikten osylai aiyryldyq…Hanymyzdyń basyn qaitarmai, biz shyn táýelsiz bola almaimyz.
Osy sebepti de
Resei Qazaqstanmen teń dárejede qatynas jasaýǵa qulyqty emes: olar bizge áli kúnge deiin bodan retinde qaraidy.
Kenesarynyń basyn qaitarý máselesi Úkimettik deńgeide sheshilýi kerek edi. Reseidiń ózi osylai dep otyr. Men bul týraly Kárim Másimovtyń atyna hat joldaǵanmyn. Jaýap joq.
Anyǵynda, han Keneniń basyn qaitarýǵa ózge-ózge emes, ózimizdiń bilik kedergi keltirip otyr. Sheneýnikter «bulai jasasaq, Reseidiń ashýyna tiemiz, munyń saldary aýyr bolady,» dep oilaidy. Másimov bizdiń hatymyzdy nege jaýapsyz qaldyrdy? Óitkeni olardyń oi-túsinigi osyndai.
Kenesarynyń basyn qaitarsaq, aiyrylǵan abyroiymyz ben joǵaltqan bedelimizdi qalpyna keltiremiz. Kenesarynyń basyn qaitarsaq, Shyńǵyshan, Joshy, Kerei men Jánibek, Qasym han, Abylai han siiaqty babalarymyzdyń batasyn alamyz.
Kenesarynyń basyn qaitaratyn kún jaqyn, áitse de…
Derekkóz: kaz.365info.kz
