Shyny kerek, bolashaqty boljaityn, baqytty bolashaqqa senetin memlekettiń biri myna biz edik. Bul da jón shyǵar bir jaǵynan. Biraq, búgingi kúnmen de ómir súrý kerektigin umytyp ketippiz. Búginimiz emes, bolashaǵymyz mańyzdy bolǵandyqtan búgin-erteń aldymyzdan kese-kóldeneń kezdesýi múmkin máselelerdi kórmegen ekenbiz. Áitpese, Kelimbetovte ne kiná bar?
Думан БЫҚАЙ
Ol da biz siiaqty adam balasy. Baqytty bolashaqqa senip júrdi. «Qazaqstan Orta Aziianyń Singapýry» degen de osy Qairat bolatyn. Iá, dál solai aitqan. «Orta Aziianyń Singapýry atanýǵa tyrysyp, tyrmysyp júrmiz» dese, basqasha estiler me edi, túsiner me edik, bálkim.
Másele Singapýrda emes.
Teńgeden qun ketkeli ekonomikanyń tilin túsinetinder de, túsinbeitinder de Kelimbetovti sógetindi shyǵardy. Kelimbetovtiń ne úshin ketýi kerektigin bilip aitqandar da, bilmei aitqandar da bir jaǵdaida qatelesken joq: ol jurttyń seniminen shyqty. Sózimen, isimen, áreketimen, orynsyz kúlkisimen, ótirik ýádesimen...
Ótken joly úkimetbasy Másimovti qabyldaǵan Prezident Nazarbaev halimizdiń óte nashar ekenin aitqan. Mundai jaǵdaida halyqtyń seniminen shyqqan jaman. Joq, bul dál teńeý emes, qaýipti degen durys shyǵar. Jáne bul jalǵyz Kelimbetovke ǵana qatysty emes...
Senimnen shyǵý. Bul biliktegi adamnyń imidjine úlken nuqsan.
Jyl aiaǵyna jaqyn úlken ózgerister bolady degen sybys bar. Aýys-túiister...Sol aýys-túiistiń arasynda Kelimbetovtiń atyn aityp júr sarapshylar.
Biraq, Kelimbetov ketkenmen ne ózgeredi? Tipti ketkenniń ózinde onyń ornyna laiyqty adam bar ma Qazaqstanda?
«Bar» deidi sarapshylardyń bir toby. Endeshe olar kim?
Jámishev, Jandosov jáne... Qudaibergenov. Qaisysy laiyqty?
Ulttyq banktiń qatelikterin jiliktep kórsetip, áleýmettik jelide árdaiym bólisip otyratyn bir adam bolsa, ol osy tizimniń sońynda turǵan ekonomist – Oljas Qudaibergenov eken.
Sol Qudaibergenov óziniń «feisbýktegi» paraqshasynda «Kelimbetov otstavkaǵa ketse, ekonomikalyq qatelikteri úshin ǵana ketpeidi, munyń saiasi sebepteri de bar» degen bolatyn.
Oljas QUDAIBERGENOV, makroekonomist:
«2015 jyldyń basynan bastap devalvatsiia bolady» degen aqparattyq shabýyldar kúsheidi. Iá, Qazaqstannyń ol kezdegi jaǵdaiy da máz emes-tin, alaida halyqtyń kókeiindegi kúdikti seiiltý, ne bolmasa alyp-qashpa aqparattarǵa keshendi jaýap berý jumysy júrgizilgen joq.
Kerisinshe, kúrt devalvatsiia jasaldy, Mine, jaǵdaidy ýshyqtyryp jibergen osy jait jáne budan Ulttyq bank utyldy, shyǵyny kóbeie túspese, azaiǵan joq.
Kúrt devalvatsiia paida ákelerin bilgen toptardyń kúshi Kelimbetovten asyp tústi. Aqyr aiaǵy bárine kináli taǵy da sol – Ulttyq banktiń tóraǵasy bolary belgili edi: eshkim oryn alǵan jaǵdai úshin jaýapkershilik almasy anyq qoi.
«Kelimbetov qyrkúiek aiynda otstavkaǵa ketedi» degen sybys áli saiabyrlaǵan joq. Kelimbetov ketse, bireýler úshin bilikke manipýliatsiia jasaýdyń jańa amaly tabylady: saiyp kelgende «devalvatsiia bolady» degen aqparattyq shabýyl Kelimbetovtiń ornyna otyrǵan kez kelgen adamdy uzaq aialdatpaidy.
Sonymen...
«Kelimbetov qyrkúiekte ketedi» degen sybys bar-tyn. Qyrkúiek ótip ketti. Kelimbetov áli otyr. Qazan aiaqtalyp qaldy. Halyqqa onyń otstavkaǵa ketkeni óz aldyna, ornyna kim keleri qyzyqty. Jańa tóraǵa Ulttyq banktiń óńin qanshalyqty ózgertedi, aqsha-nesielik saiasat júrgizýde qanshalyqty táýelsiz bolady? Jáne eń basty saýal – bankke degen halyqtyń senimin qalai jáne qaitip qaitarady?
Taǵy da sol Qudaibergenovtyń aitýynsha, ketse jalǵyz Kelimbetov emes, munyń bárine tikelei jáne janama qatysy bar basqalary da ornyn bosatqany jón. Eń aldymen ózderi úshin, ózderiniń imidjderi úshin...
Sonymen Kelimbetovtiń ornyna kim laiyq? Buǵan biz emes, biz sózge tartqan sarapshylar jaýap bersin.
JANDOSOV LAIYQTY
– Bizdiń bilikte Kelimbetov siiaqtylar óte kóp. Sondyqtan erteń Kelimbetov ketse, «Ulttyq banktiń uiaty oianyp, halyqtyń jaǵdaiyn oilaýǵa kóshedi» degen sóz aqymaqshylyq. Bylaisha aitqanda, bir Kelimbetov ketse, onyń ornyna dál sol siiaqty ekinshisi keledi. Siz budan «jaǵdai túzeledi, ómir jaqsarady» dep oilaisyz ba? Joq.
Iá, Ulttyq banktiń tóraǵasy ornyn bosatyp jatsa, ol zańdy bolar edi. Sebebi, Kelimbetov eń aldymen azamat retinde kúrese almady. Ustanymy, pikiri turaqsyz boldy... Endigi jerde bul da mańyzdy emes, biraq. Ótti, ketti. Aityldy, jazyldy.
Kelimbetovtiń ornyna kim laiyq? Ánsheiin bosaǵan orynǵa qonjiia salmaityn, bilegin túre sala iske kirisetin azamat kerek. Bul da aitylyp júrgen oi.
Biraq ol kim bolady? Keibir sarapshylar Oljas Qudaibergenovti nazarǵa alypty. Shyny kerek, bilikti maman bolǵanymen mundai qyzmet úshin tájiribesi áli de az dep oilaimyn. Jastaý... Sosyn mundai qyzmetke otyrý úshin ánsheiin bilikti ekonomist bolý azdyq etedi. Ulttyq banktiń oryntaǵyna Úkimettiń ózine, depýtattardyń sózine qarsy shyǵatyn (árine, dáiekti jáne oryndy túrde), minezdi, tájiribesi bar, oryssha aitqanda «moshnaia politicheskaia figýra – tiajeloves» qajet.
Joq, úmittenbeńiz. Qazirgi biliktiń arasynda mundai adam joq, bar bolsa da kásibi kelmeidi. Syrttan izdeý kerek. Ol kim? Ol – Oraz Jandosov. Jaqyn aralasqanbyz, tabanynyń búri bar. Menińshe Oraz Oljas siiaqty jas ta bolsa talapty mamandardy janyna toptastyrar edi.
JOQ, QUDAIBERGENOV LAIYQTY
– Ulttyq bank tóraǵasy Qairat Kelimbetovtiń sheshim qabyldaýǵa kelgendegi quzyry belgili bir dárejede shekteýli ekenin túsiný kerek. Iaǵni, barlyǵyn Kelimbetovtiń qoly nemese Kelimbetovtiń sózi sheshpeidi. Soǵan qaramai, biz ony jii synǵa alamyz.
Birinshi kezekte ol júrgizip otyrǵan nesielik-qarjylyq saiasatqa kóńilimiz tolmaidy. Biraq, tereńine úńilý kerek. Búgingi haosqa áste Kelimbetov emes, memleket óz qolymen júrgizip otyrǵan ekonomikalyq saiasat kináli.
Bizdiń ekonomikalyq saiasattyń ózegi – qolmen basqarý. Memleket adamdarǵa neniń jaqsy, neniń jaman bolaryn bilemin jáne ózim jol kórsetemin deidi. Biraq, bárin ózi sheshetindei qazirgi Qazaqstan úkimetiniń qolynda qajetti qural-jabdyq joq. Iá, biren-saran áseri bar da shyǵar. Ol teńgeniń baǵamyna áser etý (az da bolsa), aqshanyń aǵymyn baqylaý jáne jeke salalarǵa, onyń ishinde keibir kásiporyndarǵa memlekettik kómek kórsetý. Boldy. Odan aspaidy.
Mundai jaǵdaida Ulttyq bank tóraǵasyn aýystyrsaq, onyń ornyna basqa bireý kelse, «bári jaqsy bolady» dep oilaý ańǵaldyq. Bizge tutas ekonomikalyq saiasatty ózgertý qajet. Bul uzaq áńgime jáne uzaq jol.
Iá, Kelimbetov ketedi. Búgin bolmasa da erteń. Aýys-túiistiń bolary anyq. Al onyń ornyna kim laiyq? Birneshe adamnyń atyn atar edim, biraq Oljas Qudaibergenovke toqtaiyn. Jaqyn tanyspyn. Minezdi, kerek kezde «iá» nemese «joq» dep aita alatyn azamat. Kez kelgen máselede óz kózqarasy jáne óz pozitsiiasy bar.
Oljas Ulttyq banktiń tóraǵasy qyzmetin atqaryp kete alar edi. Alaida...onyń printsipshildigi, minezdiligi óziniń túbine jetýi múmkin. Teris túsinip qalmańyzdar, eger ol Ulttyq bank tóraǵasy qyzmetine taǵaiyndalǵan jaǵdaida tańdaý jasaýyna týra keledi. Eger printsiptik pozitsiiasynan taimasa, bul qyzmette uzaq aialdai almaidy. Al eger kompromiske kelse, endeshe búgingi jaǵdai baiaǵy jartas kúiinde qala beredi. Demek, «Kelimbetov qaldy ne, ketti ne eshteńe ózgermeidi» degen sóz.
Ózektisi de osy. Ózgeris kerek. Ulttyq bankte ne bolyp jatyr, bilesiz be? Olardy, bylaisha aitqanda qoqys qaǵazdardy satyp alýǵa májbúrleýde. Ulttyq bankke Qudaibergenov kelgen jaǵdaida oǵan osy máselelerdi sheshýge týra keledi. Aittym ǵoi, ol óz degeninde turatyn adam. Bir-eki ret bas tartyp, «joq» dep aitty eken, ornynan alyp tastaidy. Ókinishti, biraq bizdiń júie osyndai. Minez tanytqandardy kótermeidi...
KELISPEIMIN, JÁMIShEV LAIYQTY
– Jaqynda bir basylymǵa suhbat berdim. Jýrnalist qyzyq saýal qoidy: «Bizdiń biliktiń arasynda arly, uiatty azamattar bar ma?» deidi. Bar. Bolǵan...Sonyń bir mysaly Sháimerdenov, Táshenov, Áýelbekov jáne Qonaevtar. Bulardyń artynan jaqsy sóz jáne jaqsy is qaldy. Bular óz artyna eshqandai bailyq (qazir «materialdy mura» dep aitý trendke ainalypty), eshqandai zaýyt nemese parohod qaldyrǵan joq.
Biraq, bular burynǵynyń adamdary. Qazirgi biliktiń arasynda dál osyndai adamdar bar ma? Arly, uiatty... Bar. Ol – Bolat Jámishev. Sypaiy, adal (anyǵy – taza), eńbekqor jáne eń bastysy patriot. Jaqyn tanyspyn. Menińshe, bul kisige Ulttyq banktiń tizginin senip tapsyrýǵa bolar edi. Jalpy Ulttyq bank qana emes, elimizde jumysy aqsap otyrǵan basqa da salalarǵa osyndai taza adamdar kóptep kerek. Asa qajet. Biraq, olardy qaidan tabamyz?
Bizdiń biliktegi taza adamdardyń sanyn saýsaqpen sanap alýǵa bolady.
SYRT KÓZ
KIM KELSE DE OŃAI SOQPAIDY
Bul qyzmetke kim kelse de Kelimbetovten muraǵa qalǵan asa aýyr máselelerdi sheshýine týra keledi. Ol da dál Kelimbetov siiaqty synǵa qalady. Sebebi, ol qabyldaityn sheshim Ulttyq bankke de, úkimetke de, tipti Prezidenttiń sózine de bailanysty emes. Barlyǵy syrtqy ekonomikalyq faktordyń qalai qubylaryna táýeldi.
Al Kelimbetovtiń ózine mynadai saýal qoiǵan jón siiaqty: «Siz ózińiz osy qyzmette qala berýge qanshalyqty yntalysyz?». (Sátpaevtyń pikiri «Kýrsiv» gazetinen alyndy)
«Qala men Dala» anyqtamasy:
Ulttyq bank qurylǵaly 8 tóraǵa aýysqan eken. Eki márte Grigorii Marchenko tóraǵalyq etken, bul: 1999-2004 jyldardyń aralyǵy jáne qaityp oralǵan 2009-2013 jylǵy kezeń. Alǵashqy tóraǵasy Ǵalym Bainazarov bolatyn. Al qazirgi tóraǵa Kelimbetov óz qyzmetine 2013 jyly taǵaiyndalǵan. Ár jyldary Ulttyq bankti – Oraz Jandosov, Qadyrjan Damitov, Ánýar Sáidenov jáne Dáýlet Sembaev basqardy.
