Maqalanyń gazettegi nusqasy[/caption]
Shyny kerek, bolashaqty boljaıtyn, baqytty bolashaqqa senetin memlekettiń biri myna biz edik. Bul da jón shyǵar bir jaǵynan. Biraq, búgingi kúnmen de ómir súrý kerektigin umytyp ketippiz. Búginimiz emes, bolashaǵymyz mańyzdy bolǵandyqtan búgin-erteń aldymyzdan kese-kóldeneń kezdesýi múmkin máselelerdi kórmegen ekenbiz. Áıtpese, Kelimbetovte ne kiná bar?
Dýman BYQAI
Ol da biz sıaqty adam balasy. Baqytty bolashaqqa senip júrdi. «Qazaqstan Orta Azıanyń Sıngapýry» degen de osy Qaırat bolatyn. Iá, dál solaı aıtqan. «Orta Azıanyń Sıngapýry atanýǵa tyrysyp, tyrmysyp júrmiz» dese, basqasha estiler me edi, túsiner me edik, bálkim.
Másele Sıngapýrda emes.
Teńgeden qun ketkeli ekonomıkanyń tilin túsinetinder de, túsinbeıtinder de Kelimbetovti sógetindi shyǵardy. Kelimbetovtiń ne úshin ketýi kerektigin bilip aıtqandar da, bilmeı aıtqandar da bir jaǵdaıda qatelesken joq: ol jurttyń seniminen shyqty. Sózimen, isimen, áreketimen, orynsyz kúlkisimen, ótirik ýádesimen...
Ótken joly úkimetbasy Másimovti qabyldaǵan Prezıdent Nazarbaev halimizdiń óte nashar ekenin aıtqan. Mundaı jaǵdaıda halyqtyń seniminen shyqqan jaman. Joq, bul dál teńeý emes, qaýipti degen durys shyǵar. Jáne bul jalǵyz Kelimbetovke ǵana qatysty emes...
Senimnen shyǵý. Bul bıliktegi adamnyń ımıjine úlken nuqsan.
Jyl aıaǵyna jaqyn úlken ózgerister bolady degen sybys bar. Aýys-túıister...Sol aýys-túıistiń arasynda Kelimbetovtiń atyn aıtyp júr sarapshylar.
Biraq, Kelimbetov ketkenmen ne ózgeredi? Tipti ketkenniń ózinde onyń ornyna laıyqty adam bar ma Qazaqstanda?
«Bar» deıdi sarapshylardyń bir toby. Endeshe olar kim?
Jámishev, Jandosov jáne... Qudaıbergenov. Qaısysy laıyqty?
Onyń ornyna laıyqtylardyń beıresmı tizimi de jasaqtalyp qoıǵan. Jámishev, Jandosov jáne... Qudaıbergenov.
Ulttyq banktiń qatelikterin jiliktep kórsetip, áleýmettik jelide árdaıym bólisip otyratyn bir adam bolsa, ol osy tizimniń sońynda turǵan ekonomıs – Oljas Qudaıbergenov eken.
Sol Qudaıbergenov óziniń «feısbýktegi» paraqshasynda «Kelimbetov otstavkaǵa ketse, ekonomıkalyq qatelikteri úshin ǵana ketpeıdi, munyń saıası sebepteri de bar» degen bolatyn.
Oljas QUDAIBERGENOV, makroekonomıst:
– Ulttyq bank tóraǵasy úlken qatelik jasady – halyqqa ne úshin devalvasıa júrgizgenin túsindirgen joq, devalvasıadan utylǵandarǵa kómek kórsetpedi. Qarapaıym halyqtyń ǵana emes, bank tóraǵalary tarapynan da (olardyń aldyn-ala qulaqtandyrmaǵany úshin) renish boldy.
«2015 jyldyń basynan bastap devalvasıa bolady» degen aqparattyq shabýyldar kúsheıdi. Iá, Qazaqstannyń ol kezdegi jaǵdaıy da máz emes-tin, alaıda halyqtyń kókeıindegi kúdikti seıiltý, ne bolmasa alyp-qashpa aqparattarǵa keshendi jaýap berý jumysy júrgizilgen joq.
Kerisinshe, kúrt devalvasıa jasaldy, Mine, jaǵdaıdy ýshyqtyryp jibergen osy jaıt jáne budan Ulttyq bank utyldy, shyǵyny kóbeıe túspese, azaıǵan joq.
Kúrt devalvasıa paıda ákelerin bilgen toptardyń kúshi Kelimbetovten asyp tústi. Aqyr aıaǵy bárine kináli taǵy da sol – Ulttyq banktiń tóraǵasy bolary belgili edi: eshkim oryn alǵan jaǵdaı úshin jaýapkershilik almasy anyq qoı.
«Kelimbetov qyrkúıek aıynda otstavkaǵa ketedi» degen sybys áli saıabyrlaǵan joq. Kelimbetov ketse, bireýler úshin bılikke manıpýlásıa jasaýdyń jańa amaly tabylady: saıyp kelgende «devalvasıa bolady» degen aqparattyq shabýyl Kelimbetovtiń ornyna otyrǵan kez kelgen adamdy uzaq aıaldatpaıdy.
Sonymen...
«Kelimbetov qyrkúıekte ketedi» degen sybys bar-tyn. Qyrkúıek ótip ketti. Kelimbetov áli otyr. Qazan aıaqtalyp qaldy. Halyqqa onyń otstavkaǵa ketkeni óz aldyna, ornyna kim keleri qyzyqty. Jańa tóraǵa Ulttyq banktiń óńin qanshalyqty ózgertedi, aqsha-nesıelik saıasat júrgizýde qanshalyqty táýelsiz bolady? Jáne eń basty saýal – bankke degen halyqtyń senimin qalaı jáne qaıtip qaıtarady?
Taǵy da sol Qudaıbergenovtyń aıtýynsha, ketse jalǵyz Kelimbetov emes, munyń bárine tikeleı jáne janama qatysy bar basqalary da ornyn bosatqany jón. Eń aldymen ózderi úshin, ózderiniń ımıjderi úshin...
Sonymen Kelimbetovtiń ornyna kim laıyq? Buǵan biz emes, biz sózge tartqan sarapshylar jaýap bersin.
Orazaly SÁBDENOV, akademık, ekonomıs:
JANDOSOV LAIYQTY
– Bizdiń bılikte Kelimbetov sıaqtylar óte kóp. Sondyqtan erteń Kelimbetov ketse, «Ulttyq banktiń uıaty oıanyp, halyqtyń jaǵdaıyn oılaýǵa kóshedi» degen sóz aqymaqshylyq. Bylaısha aıtqanda, bir Kelimbetov ketse, onyń ornyna dál sol sıaqty ekinshisi keledi. Siz budan «jaǵdaı túzeledi, ómir jaqsarady» dep oılaısyz ba? Joq.
Iá, Ulttyq banktiń tóraǵasy ornyn bosatyp jatsa, ol zańdy bolar edi. Sebebi, Kelimbetov eń aldymen azamat retinde kúrese almady. Ustanymy, pikiri turaqsyz boldy... Endigi jerde bul da mańyzdy emes, biraq. Ótti, ketti. Aıtyldy, jazyldy.
Kelimbetovtiń ornyna kim laıyq? Ánsheıin bosaǵan orynǵa qonjıa salmaıtyn, bilegin túre sala iske kirisetin azamat kerek. Bul da aıtylyp júrgen oı.
Biraq ol kim bolady? Keıbir sarapshylar Oljas Qudaıbergenovti nazarǵa alypty. Shyny kerek, bilikti maman bolǵanymen mundaı qyzmet úshin tájirıbesi áli de az dep oılaımyn. Jastaý... Sosyn mundaı qyzmetke otyrý úshin ánsheıin bilikti ekonomıs bolý azdyq etedi. Ulttyq banktiń oryntaǵyna Úkimettiń ózine, depýtattardyń sózine qarsy shyǵatyn (árıne, dáıekti jáne oryndy túrde), minezdi, tájirıbesi bar, oryssha aıtqanda «moshnaıa polıtıcheskaıa fıgýra – tájeloves» qajet.
Joq, úmittenbeńiz. Qazirgi bıliktiń arasynda mundaı adam joq, bar bolsa da kásibi kelmeıdi. Syrttan izdeý kerek. Ol kim? Ol – Oraz Jandosov. Jaqyn aralasqanbyz, tabanynyń búri bar. Menińshe Oraz Oljas sıaqty jas ta bolsa talapty mamandardy janyna toptastyrar edi.
Jaras AHMETOV, ekonomıs:
JOQ, QUDAIBERGENOV LAIYQTY
– Ulttyq bank tóraǵasy Qaırat Kelimbetovtiń sheshim qabyldaýǵa kelgendegi quzyry belgili bir dárejede shekteýli ekenin túsiný kerek. Iaǵnı, barlyǵyn Kelimbetovtiń qoly nemese Kelimbetovtiń sózi sheshpeıdi. Soǵan qaramaı, biz ony jıi synǵa alamyz.
Birinshi kezekte ol júrgizip otyrǵan nesıelik-qarjylyq saıasatqa kóńilimiz tolmaıdy. Biraq, tereńine úńilý kerek. Búgingi haosqa áste Kelimbetov emes, memleket óz qolymen júrgizip otyrǵan ekonomıkalyq saıasat kináli.
Bizdiń ekonomıkalyq saıasattyń ózegi – qolmen basqarý. Memleket adamdarǵa neniń jaqsy, neniń jaman bolaryn bilemin jáne ózim jol kórsetemin deıdi. Biraq, bárin ózi sheshetindeı qazirgi Qazaqstan úkimetiniń qolynda qajetti qural-jabdyq joq. Iá, biren-saran áseri bar da shyǵar. Ol teńgeniń baǵamyna áser etý (az da bolsa), aqshanyń aǵymyn baqylaý jáne jeke salalarǵa, onyń ishinde keıbir kásiporyndarǵa memlekettik kómek kórsetý. Boldy. Odan aspaıdy.
Mundaı jaǵdaıda Ulttyq bank tóraǵasyn aýystyrsaq, onyń ornyna basqa bireý kelse, «bári jaqsy bolady» dep oılaý ańǵaldyq. Bizge tutas ekonomıkalyq saıasatty ózgertý qajet. Bul uzaq áńgime jáne uzaq jol.
Iá, Kelimbetov ketedi. Búgin bolmasa da erteń. Aýys-túıistiń bolary anyq. Al onyń ornyna kim laıyq? Birneshe adamnyń atyn atar edim, biraq Oljas Qudaıbergenovke toqtaıyn. Jaqyn tanyspyn. Minezdi, kerek kezde «ıá» nemese «joq» dep aıta alatyn azamat. Kez kelgen máselede óz kózqarasy jáne óz pozısıasy bar.
Oljas Ulttyq banktiń tóraǵasy qyzmetin atqaryp kete alar edi. Alaıda...onyń prınsıpshildigi, minezdiligi óziniń túbine jetýi múmkin. Teris túsinip qalmańyzdar, eger ol Ulttyq bank tóraǵasy qyzmetine taǵaıyndalǵan jaǵdaıda tańdaý jasaýyna týra keledi. Eger prınsıptik pozısıasynan taımasa, bul qyzmette uzaq aıaldaı almaıdy. Al eger kompromıske kelse, endeshe búgingi jaǵdaı baıaǵy jartas kúıinde qala beredi. Demek, «Kelimbetov qaldy ne, ketti ne eshteńe ózgermeıdi» degen sóz.
Ózektisi de osy. Ózgeris kerek. Ulttyq bankte ne bolyp jatyr, bilesiz be? Olardy, bylaısha aıtqanda qoqys qaǵazdardy satyp alýǵa májbúrleýde. Ulttyq bankke Qudaıbergenov kelgen jaǵdaıda oǵan osy máselelerdi sheshýge týra keledi. Aıttym ǵoı, ol óz degeninde turatyn adam. Bir-eki ret bas tartyp, «joq» dep aıtty eken, ornynan alyp tastaıdy. Ókinishti, biraq bizdiń júıe osyndaı. Minez tanytqandardy kótermeıdi...
Ǵalym BAITUQ, bloger:
KELİSPEIMİN, JÁMİSHEV LAIYQTY
– Jaqynda bir basylymǵa suhbat berdim. Jýrnalıs qyzyq saýal qoıdy: «Bizdiń bıliktiń arasynda arly, uıatty azamattar bar ma?» deıdi. Bar. Bolǵan...Sonyń bir mysaly Sháımerdenov, Táshenov, Áýelbekov jáne Qonaevtar. Bulardyń artynan jaqsy sóz jáne jaqsy is qaldy. Bular óz artyna eshqandaı baılyq (qazir «materıaldy mura» dep aıtý trendke aınalypty), eshqandaı zaýyt nemese parohod qaldyrǵan joq.
Biraq, bular burynǵynyń adamdary. Qazirgi bıliktiń arasynda dál osyndaı adamdar bar ma? Arly, uıatty... Bar. Ol – Bolat Jámishev. Sypaıy, adal (anyǵy – taza), eńbekqor jáne eń bastysy patrıot. Jaqyn tanyspyn. Menińshe, bul kisige Ulttyq banktiń tizginin senip tapsyrýǵa bolar edi. Jalpy Ulttyq bank qana emes, elimizde jumysy aqsap otyrǵan basqa da salalarǵa osyndaı taza adamdar kóptep kerek. Asa qajet. Biraq, olardy qaıdan tabamyz?
Bizdiń bıliktegi taza adamdardyń sanyn saýsaqpen sanap alýǵa bolady.
SYRT KÓZ
Dosym SATPAEV, saıasattanýshy:
KİM KELSE DE OŃAI SOQPAIDY
Bul qyzmetke kim kelse de Kelimbetovten muraǵa qalǵan asa aýyr máselelerdi sheshýine týra keledi. Ol da dál Kelimbetov sıaqty synǵa qalady. Sebebi, ol qabyldaıtyn sheshim Ulttyq bankke de, úkimetke de, tipti Prezıdenttiń sózine de baılanysty emes. Barlyǵy syrtqy ekonomıkalyq faktordyń qalaı qubylaryna táýeldi.
Al Kelimbetovtiń ózine mynadaı saýal qoıǵan jón sıaqty: «Siz ózińiz osy qyzmette qala berýge qanshalyqty yntalysyz?». (Sátpaevtyń pikiri «Kýrsıv» gazetinen alyndy)
«Qala men Dala» anyqtamasy:
Ulttyq bank qurylǵaly 8 tóraǵa aýysqan eken. Eki márte Grıgorıı Marchenko tóraǵalyq etken, bul: 1999-2004 jyldardyń aralyǵy jáne qaıtyp oralǵan 2009-2013 jylǵy kezeń. Alǵashqy tóraǵasy Ǵalym Baınazarov bolatyn. Al qazirgi tóraǵa Kelimbetov óz qyzmetine 2013 jyly taǵaıyndalǵan. Ár jyldary Ulttyq bankti – Oraz Jandosov, Qadyrjan Damıtov, Ánýar Sáıdenov jáne Dáýlet Sembaev basqardy.
