Saıtymyzdyń osyǵan qatysty saýalyna jaýap bergen Kelimbetov klımattyń ózgerýi qazirgi tańdaǵy asa aktýaldy máseleniń biri deıdi. Alaıda qorshaǵan ortaǵa qurmetpen qaraý úshin aldymen qoǵamdyq mádenıet qalyptastyrý qajet. Bul deńgeıge memlekettiń ekonomıkalyq áleýetin kótergende ǵana qol jetkizýge bolady.
Sóı degen Kelimbetov ál-aýqaty artyp, damyǵan elderdiń qataryna qosylǵan memleket ekologıalyq máselelerdi sheshýge de aýqymdy qarajat bóle alaryn aıtady.
“2012 jyly qabyldanǵan “Qazaqstan - 2050” strategıasynda qorshaǵan ortany qorǵaýǵa erekshe basymdyq berilgen, sonyń ishinde klımattyń ózgerýinen týyndaýy múmkin jahandyq synaqtar da egjeı-tegjeıli sóz bolǵan edi.
Qazaqstan osy tarapta adym-adymdap alǵa jyljyp keledi. 2013 jyly “jasyl” ekonomıkaǵa kóshý konsepsıasy qabyldandy.
Al 2025 jylǵa qaraı bizdiń el qaıta qalpyna keletin energıa kózderiniń úlesin el kóleminde 3 paıyzǵa, 2030 jyly 10 paıyzǵa, 2050 jylǵa qaraı 50 paıyzǵa jetkizýdi josparlap otyr”, – dedi Kelimbetov.
…
Onyń atap ótkenindeı 2013-2018 jyldardyń aralyǵynda qaıta qalpyna keletin energıa kózderi, sonyń ishinde kún jáne jel energıasynyń óndirisin damytý baǵytynda aýqymdy jumys atqarylǵan.
Osy aralyqta kún men jelden energıa alatyn nysandardyń sany 23-ten 111-ge ósken.
Qaırat Kelimbetov elimizdiń 2015 jyly Parıj kelisimine qosylǵanyn, byltyrǵy jyldyń jeltoqsanynda ótken Jahandyq klımattyq ózgeristerge qatysty samıtte Qazaqstannyń “2060 jylǵa deıin kómirqyshqyl gazynyń úlesin tómendetý” týraly málimdeme jasaǵanyn eske saldy.
Ázir aıtylǵan baǵyt boıynsha arnaıy baǵdarlama ázirlený ústinde.
Budan bólek 2025 jylǵa deıin qabyldanǵan “Jasyl Qazaqstan” baǵdarlamasy jáne bar. Bul baǵdarlama ilgeride aıtylǵan mańyzdy mindetterdi túgel qamtymaq.
“Bul biz úshin ánsheıin úrdiske ilesý emes. Qoǵamnyń ózi bizden osyny talap etip otyr. Jańa dáýirdiń ınvestorlary “jasyl” jobalarǵa qarjy quıǵanda jón kóredi. Bul tek Eýropada ǵana kórinis taýyp otyrǵan trend emes. Qazaqstanda “jasyl” ekonomıkaǵa kapıtal baǵyttaǵysy keletin kásipkerler sany artý ústinde”, – deıdi Kelimbetov.
Sondyqtan da Úkimet jańa býyn ınvestorlardyń údesinen shyǵý bilýi kerek. Ol úshin “jasyl” ekonomıkaǵa barynsha basymdyq bergen abzal.
“Ýaqyt óte kele ekologıaǵa, “jasyl” ekonomıkaǵa kóńil bólgisi kelmeıtin elderge ınvestorlar da turaqtaǵysy kelmeıdi. Qazirdiń ózinde tek “jasyl” ekonomıkamen baılanysy bar jobalarǵa qarjy quıatyn ınvestorlar pýly qalyptasqan. Iaǵnı, qaltaly kásipkerler qarjy quıatyn joba birinshe kezekte ekologıalyq taza, qýatty únemdep qoldanatyn, sý resýrstaryn rásýa etpeıtin, qorshaǵan ortany lastamaıtyn joba bolýy tıis. Al eger aıtylǵan talaptan shyqpasa, onda qarjylandyrý da bolmasy anyq”, – deıdi Kelimbetov.
Onyń pikirinshe, birte-birte jahan elderi osynaý standartqa tóseledi. Bul standartty bizdiń el de jatyrqamaı qabyldaýǵa ázir, Qazaqstan qazirden bastap atalǵan talapqa beıimdele bastaýy kerek. Sebebi, keshiger bolsaq, kóshten qalyp qalýymyz múmkin.
“Álbette, bul úshin osy taraptaǵy zańdarǵa ózgeris engizý qajet. Biz óz tarapymyzdan “jasyl taksomanıa” túsinigin usyndyq. Bul joba aýadaǵy zıandy gazdardyń úlesin azaıtýǵa baǵyttalǵan. Qorshaǵan ortany lastamaıtyn taza transport, qoqysty sorttaý mádenıeti, organıkalyq aýylsharýashylyq daqyldarynyń óndirisin damytý, sýdy únemmen qoldaný, minekeı osynyń bári “jasyl taksomanıa” túsinigine kiredi”, – deıdi ol.
Kelimbetov Qazaqstannyń balamaly energıa kózderin damytatyn barlyq múmkindigi bar dep esepteıdi. Áıtkenmen, bul tarapta kóldeneń kezdeser kedergiler de kóp ekenin jasyrmaıdy.
“Jasyl” ekonomıka atty uǵymǵa halyqtyń qulaǵyn úırete berý qajet. Qazba baılyqqa degen suranys jyl ótken saıyn azaıyp keledi. Investorlarǵa jerdiń asty emes, ústi, ǵalamshar taqyryby tartymdy bolyp tur. Sondaı zaman kelgende biz de “jasyl” ekonomıkaǵa arqa súıeıtin jaǵdaıda bolýymyz qajet”, – deıdi Kelimbetov.
