Saitymyzdyń osyǵan qatysty saýalyna jaýap bergen Kelimbetov klimattyń ózgerýi qazirgi tańdaǵy asa aktýaldy máseleniń biri deidi. Alaida qorshaǵan ortaǵa qurmetpen qaraý úshin aldymen qoǵamdyq mádeniet qalyptastyrý qajet. Bul deńgeige memlekettiń ekonomikalyq áleýetin kótergende ǵana qol jetkizýge bolady.
Sói degen Kelimbetov ál-aýqaty artyp, damyǵan elderdiń qataryna qosylǵan memleket ekologiialyq máselelerdi sheshýge de aýqymdy qarajat bóle alaryn aitady.
“2012 jyly qabyldanǵan “Qazaqstan - 2050” strategiiasynda qorshaǵan ortany qorǵaýǵa erekshe basymdyq berilgen, sonyń ishinde klimattyń ózgerýinen týyndaýy múmkin jahandyq synaqtar da egjei-tegjeili sóz bolǵan edi.
Qazaqstan osy tarapta adym-adymdap alǵa jyljyp keledi. 2013 jyly “jasyl” ekonomikaǵa kóshý kontseptsiiasy qabyldandy.
Al 2025 jylǵa qarai bizdiń el qaita qalpyna keletin energiia kózderiniń úlesin el kóleminde 3 paiyzǵa, 2030 jyly 10 paiyzǵa, 2050 jylǵa qarai 50 paiyzǵa jetkizýdi josparlap otyr”, – dedi Kelimbetov.
…
Onyń atap ótkenindei 2013-2018 jyldardyń aralyǵynda qaita qalpyna keletin energiia kózderi, sonyń ishinde kún jáne jel energiiasynyń óndirisin damytý baǵytynda aýqymdy jumys atqarylǵan.
Osy aralyqta kún men jelden energiia alatyn nysandardyń sany 23-ten 111-ge ósken.
Qairat Kelimbetov elimizdiń 2015 jyly Parij kelisimine qosylǵanyn, byltyrǵy jyldyń jeltoqsanynda ótken Jahandyq klimattyq ózgeristerge qatysty sammitte Qazaqstannyń “2060 jylǵa deiin kómirqyshqyl gazynyń úlesin tómendetý” týraly málimdeme jasaǵanyn eske saldy.
Ázir aitylǵan baǵyt boiynsha arnaiy baǵdarlama ázirlený ústinde.
Budan bólek 2025 jylǵa deiin qabyldanǵan “Jasyl Qazaqstan” baǵdarlamasy jáne bar. Bul baǵdarlama ilgeride aitylǵan mańyzdy mindetterdi túgel qamtymaq.
“Bul biz úshin ánsheiin úrdiske ilesý emes. Qoǵamnyń ózi bizden osyny talap etip otyr. Jańa dáýirdiń investorlary “jasyl” jobalarǵa qarjy quiǵanda jón kóredi. Bul tek Eýropada ǵana kórinis taýyp otyrǵan trend emes. Qazaqstanda “jasyl” ekonomikaǵa kapital baǵyttaǵysy keletin kásipkerler sany artý ústinde”, – deidi Kelimbetov.
Sondyqtan da Úkimet jańa býyn investorlardyń údesinen shyǵý bilýi kerek. Ol úshin “jasyl” ekonomikaǵa barynsha basymdyq bergen abzal.
“Ýaqyt óte kele ekologiiaǵa, “jasyl” ekonomikaǵa kóńil bólgisi kelmeitin elderge investorlar da turaqtaǵysy kelmeidi. Qazirdiń ózinde tek “jasyl” ekonomikamen bailanysy bar jobalarǵa qarjy quiatyn investorlar pýly qalyptasqan. Iaǵni, qaltaly kásipkerler qarjy quiatyn joba birinshe kezekte ekologiialyq taza, qýatty únemdep qoldanatyn, sý resýrstaryn rásýa etpeitin, qorshaǵan ortany lastamaityn joba bolýy tiis. Al eger aitylǵan talaptan shyqpasa, onda qarjylandyrý da bolmasy anyq”, – deidi Kelimbetov.
Onyń pikirinshe, birte-birte jahan elderi osynaý standartqa tóseledi. Bul standartty bizdiń el de jatyrqamai qabyldaýǵa ázir, Qazaqstan qazirden bastap atalǵan talapqa beiimdele bastaýy kerek. Sebebi, keshiger bolsaq, kóshten qalyp qalýymyz múmkin.
“Álbette, bul úshin osy taraptaǵy zańdarǵa ózgeris engizý qajet. Biz óz tarapymyzdan “jasyl taksomaniia” túsinigin usyndyq. Bul joba aýadaǵy ziiandy gazdardyń úlesin azaitýǵa baǵyttalǵan. Qorshaǵan ortany lastamaityn taza transport, qoqysty sorttaý mádenieti, organikalyq aýylsharýashylyq daqyldarynyń óndirisin damytý, sýdy únemmen qoldaný, minekei osynyń bári “jasyl taksomaniia” túsinigine kiredi”, – deidi ol.
Kelimbetov Qazaqstannyń balamaly energiia kózderin damytatyn barlyq múmkindigi bar dep esepteidi. Áitkenmen, bul tarapta kóldeneń kezdeser kedergiler de kóp ekenin jasyrmaidy.
“Jasyl” ekonomika atty uǵymǵa halyqtyń qulaǵyn úirete berý qajet. Qazba bailyqqa degen suranys jyl ótken saiyn azaiyp keledi. Investorlarǵa jerdiń asty emes, ústi, ǵalamshar taqyryby tartymdy bolyp tur. Sondai zaman kelgende biz de “jasyl” ekonomikaǵa arqa súieitin jaǵdaida bolýymyz qajet”, – deidi Kelimbetov.
