Ulttyq ekonomıka mınıstrligi memlekettik organdarmen birlesip (Eńbekmıni, SIM, BQRA, MSM) Kásipkerlikti damytý jónindegi ulttyq jobany ázirledi.
Ulttyq jobada 4 túıindi baǵyt boıynsha 10 mindetti sheshýge basa nazar aýdarylady, olar:
kásipkerlik belsendilikti arttyrý;
kásipkerlerdiń ósýin ulǵaıtý;
jańa taýashalardy qalyptastyrý;
básekelestikti keshendi damytý.
Birinshi baǵyt sheńberinde kásipkerlik belsendilikti arttyrýǵa, onyń ishinde aýyldy jerlerde arttyrýǵa baǵyttalǵan is-sharalar kesheni kózdeledi. Ol óz isin ashý, kásipkerlerdiń qajettilikterine arnalǵan daǵdylardy damytý úshin jaǵdaı jasaýdy, onyń ishinde sýbsıdıalanatyn jumys oryndaryn uıymdastyrý arqyly jaǵdaı jasaýdy qamtıdy.
Halyq arasynda bıznes-quzyretterdi ulǵaıtý úshin kásipkerlik daǵdylarǵa oqytý múmkindigi beriledi. 150 myń jumyssyz ben nátıjesiz jumyspen qamtylǵan adam atalǵan sharamen qamtylady.
Qarjylaı emes qoldaý sharalaryn alǵan kásipkerlik sýbektileriniń sany 637 940 birlikti quraıdy. Sondaı-aq 995,3 myń jumys orny qurylady, onyń ishinde turaqty – 335,1 myń, ýaqytsha – 660,2 myń.
Kásipkerlerdiń ósýin ulǵaıtýdy boljaıtyn ekinshi baǵyt boıynsha kásipkerlerge túsetin ákimshilik júktemeni aýqymdy túrde tómendetý josparlanyp otyr.
2025 jylǵa deıin barlyq memlekettik retteý quraldary (talaptar, ruqsattar, eseptilik, memlekettik baqylaý) qaıta qaralady. Sondaı-aq eseptilikti memlekettik organdardy tekserý júıelerimen ıntegrasıalaý qamtamasyz etiledi.
Bıznes úshin memlekettik kórsetiletin qyzmetterdiń qoljetimdiligi memlekettik organdardyń aqparattyq júıelerin «Bızneske arnalǵan úkimet» portalymen biriktirý arqyly iske asyrylady.
Barlyq josparlanǵan sharalardy iske asyrý bızneske túsetin júktemeni túbegeıli azaıtýǵa jáne jańa ekonomıkalyq ahýal jaǵdaıynda iskerlik belsendilikti damytýǵa myqty serpin berýge múmkindik beredi.
Kásipkerlerdiń ósýi men damýy úshin múmkindikterdi keńeıtý maqsatynda bıznesti belsendi memlekettik qoldaý jalǵasatyn bolady.
Bul rette qarjylaı qoldaý bıznestiń sanaty men onyń qajettilikterin eskere otyryp usynylatyn bolady. Mıkrobıznes sýbektileri úshin mıkrokredıtter men granttar túrinde qarjylaı qoldaý kórsetiletin bolady.
8,6 myńnan astam azamat óz isin ashý jáne damytý maqsattary úshin mıkrokredıtterge qol jetkize alady. 50 myńnan astam jas kásipker jańa bıznes-ıdeıalardy iske asyrý úshin granttarǵa qol jetkize alady. Halyqtyń áleýmettik osal toptarynan shyqqan 50 myń azamat óziniń kásipkerlik áleýetin ashý úshin granttar ala alady.
Shaǵyn jáne orta bıznes sýbektileri úshin syıaqy mólsherlemesiniń bir bóligin sýbsıdıalaý jáne kredıtter boıynsha kepildik berý sıaqty qarjylyq yntalandyrý sharalary qoljetimdi bolady.
Ulttyq taýar ótkizý jelisin qalyptastyrý boıynsha jumys jalǵasady.
2025 jylǵa qaraı bólýde, saýdada jáne saqtaýda mamandandyrylǵan 24 KTO qurylatyn bolady; 5 transshekaralyq saýda ortalyǵyn qurý/jańǵyrtý; sondaı-aq 103 saýda obektisin stasıonarlyq formatta jańǵyrtý júzege asyrylady.
Jańa taýashalardy qalyptastyrý jónindegi úshinshi baǵyt sheńberinde týrızmdi damytý úshin qolaıly jaǵdaılar jasaýǵa baǵyttalǵan birqatar sharalar kózdelgen.
Eldiń týrısik áleýetin ashý maqsatynda 1000 ınvestısıalyq joba iske asyrylatyn bolady (onyń ishinde ornalastyrý oryndary, týrısik keshender, taqyryptyq parkter, vızıt-ortalyqtar), jol boıyndaǵy servıs jelisin damytý qamtamasyz etiledi.
Nátıjesinde 2025 jylǵa qaraı týrızm salasynyń JİÓ-degi kólemi 1,5 esege (2019 jyldyń kórsetkishterine qaraǵanda), salaǵa jeke ınvestısıalar kólemi 3 eseden astamǵa ósedi. İshki týrısik aǵyn 4,5-ten 8 mln. adamǵa, syrttan keletin týrıser sany 1 mln.adamnan 3 mln. adamǵa deıin (2019 jyldyń kórsetkishterine qaraǵanda) artady.
«Saparlar» jiktemesi boıynsha kórsetiletin qyzmetter eksporty 6,5 ese 3 mlrd. AQSH dollaryna deıin ósedi.
Sondaı-aq gıdter men ekskýrsıa júrgizýshilerdiń qyzmetin 95% - ǵa deıin sıfrlandyrý, týrısik marshrýttardy mobıldi baılanyspen qamtýdy 1,8 esege ulǵaıtý, ornalastyrý oryndarynyń 95%-yn E-QONAQ aqparattyq júıesimen qamtýdy qamtamasyz etý josparlanýda.
Básekelestikti keshendi damytý úsh mindetti iske asyrý arqyly qamtamasyz etiletin bolady.
1. Baǵa belgileýdiń burmalanýyn joıý arqyly elektr energetıkasy salasyndaǵy naryqtarǵa qoljetimdilikti qamtamasyz etý.
Bul mindet básekeles ortalyqtandyrylǵan saýda-sattyqta elektr energıasyn ótkizý kólemin ulǵaıtý, elektrmen jabdyqtaý tarıfterin saralaýdy alyp tastaý jáne elektr energıasyn jetkizýshini aýystyrý úshin onlaın-platformany (marketplace) engizý jónindegi sharalardy qamtıdy.
Nátıjesinde ortalyqtandyrylǵan saýda-sattyqta elektr energıasyn ótkizý úlesin ótkizýdiń jalpy kóleminen 30%-ǵa deıin ulǵaıtý, sondaı-aq aıyrmany kezeń-kezeńimen qysqartý jáne tutynýshylar toptary arasynda elektrmen jabdyqtaý qyzmetteriniń tarıfterin saralaýdy alyp tastaý qamtamasyz etiletin bolady. Bul búdjet úshin jyl saıynǵy shyǵystardy 20 mlrd.teńgege deıin, SHOB úshin 31 mlrd. teńgege deıin qysqartýǵa múmkindik beredi.
Budan basqa, elektr energıasyn balamaly jetkizýshilerge kóshken tutynýshylardyń úles salmaǵyn 10 ese arttyrý kózdelgen.
2. «Negizgi qýatqa» qoljetimdilikti qamtamasyz etý jáne baǵa belgileýdiń burmalanýyn joıý sheńberinde bırjalyq saýdany damytý.
Ekinshi mindet bırjalyq saýda-sattyq kólemin ulǵaıtý, bırjadan tys mámilelerdiń keminde 50%-yn tirkeý, ashyq bırjalyq baǵa belgileýlerdi qalyptastyrý, sondaı-aq bırjalyq saýda tártibin reglamentteý arqyly iske asyrylatyn bolady.
2025 jylǵa qaraı benzın, dızel otyny, avıakerosın, bıtým, suıytylǵan munaı gazy naryqtary bırjalyq saýdamen qamtylatyn bolady.
3. Ekonomıkany memleket ıeliginen alý.
Sondaı-aq, 20 monopolıalyq operatordy taratý jáne qaıta uıymdastyrý kózdeledi. 2025 jylǵa qaraı biryńǵaı operatorlar sany 1,6 esege 30 birlikke deıin qysqarady.
Básekelestikti keshendi damytý memlekettiń ekonomıkadaǵy úlesin 2025 jylǵa qaraı 14%-ǵa deıin qysqartýǵa múmkindik beredi.
Ulttyq jobany qarjylandyrýdyń jalpy kólemi 8,5 trln. teńgeni quraıdy, onyń ishinde respýblıkalyq búdjette 1 trln. teńgeden astam, jergilikti búdjetterde 125 mlrd.teńgeden astam qarajat kózdelgen.
Sondaı-aq, 7,3 trln. teńge jeke ınvestısıalar tartylady.
Ulttyq joba nátıjeli jumyspen qamtýdy arttyrý maqsatynda shaǵyn bıznesti damytýǵa; ekonomıka salalaryn ártaraptandyrý draıveri – orta bıznesti nyǵaıtýǵa; kásipkerlik sýbektileri úshin teń jaǵdaılar jasaý úshin básekelestikti keshendi damytýǵa baǵyttalǵan.
Ulttyq jobany iske asyrý nátıjeleri boıynsha mynadaı strategıalyq kórsetkishterge qol jetkiziletin bolady:
- JİÓ-degi SHOK úlesin 35%-ǵa deıin ulǵaıtý;
- 995,3 myń jumys ornyn qurý;
- memlekettiń ekonomıkadaǵy úlesin 14%-ǵa deıin tómendetý.
Ulttyq joba Qazaqstannyń 2025 jylǵa deıingi ulttyq damý josparyn jáne «Nur Otan» partıasynyń saılaýaldy baǵdarlamasynyń jol kartasyn iske asyrý úshin qalyptastyryldy.
