Ulttyq ekonomika ministrligi memlekettik organdarmen birlesip (Eńbekmini, SIM, BQRA, MSM) Kásipkerlikti damytý jónindegi ulttyq jobany ázirledi.
Ulttyq jobada 4 túiindi baǵyt boiynsha 10 mindetti sheshýge basa nazar aýdarylady, olar:
kásipkerlik belsendilikti arttyrý;
kásipkerlerdiń ósýin ulǵaitý;
jańa taýashalardy qalyptastyrý;
básekelestikti keshendi damytý.
Birinshi baǵyt sheńberinde kásipkerlik belsendilikti arttyrýǵa, onyń ishinde aýyldy jerlerde arttyrýǵa baǵyttalǵan is-sharalar kesheni kózdeledi. Ol óz isin ashý, kásipkerlerdiń qajettilikterine arnalǵan daǵdylardy damytý úshin jaǵdai jasaýdy, onyń ishinde sýbsidiialanatyn jumys oryndaryn uiymdastyrý arqyly jaǵdai jasaýdy qamtidy.
Halyq arasynda biznes-quzyretterdi ulǵaitý úshin kásipkerlik daǵdylarǵa oqytý múmkindigi beriledi. 150 myń jumyssyz ben nátijesiz jumyspen qamtylǵan adam atalǵan sharamen qamtylady.
Qarjylai emes qoldaý sharalaryn alǵan kásipkerlik sýbektileriniń sany 637 940 birlikti quraidy. Sondai-aq 995,3 myń jumys orny qurylady, onyń ishinde turaqty – 335,1 myń, ýaqytsha – 660,2 myń.
Kásipkerlerdiń ósýin ulǵaitýdy boljaityn ekinshi baǵyt boiynsha kásipkerlerge túsetin ákimshilik júktemeni aýqymdy túrde tómendetý josparlanyp otyr.
2025 jylǵa deiin barlyq memlekettik retteý quraldary (talaptar, ruqsattar, eseptilik, memlekettik baqylaý) qaita qaralady. Sondai-aq eseptilikti memlekettik organdardy tekserý júielerimen integratsiialaý qamtamasyz etiledi.
Biznes úshin memlekettik kórsetiletin qyzmetterdiń qoljetimdiligi memlekettik organdardyń aqparattyq júielerin «Bizneske arnalǵan úkimet» portalymen biriktirý arqyly iske asyrylady.
Barlyq josparlanǵan sharalardy iske asyrý bizneske túsetin júktemeni túbegeili azaitýǵa jáne jańa ekonomikalyq ahýal jaǵdaiynda iskerlik belsendilikti damytýǵa myqty serpin berýge múmkindik beredi.
Kásipkerlerdiń ósýi men damýy úshin múmkindikterdi keńeitý maqsatynda biznesti belsendi memlekettik qoldaý jalǵasatyn bolady.
Bul rette qarjylai qoldaý biznestiń sanaty men onyń qajettilikterin eskere otyryp usynylatyn bolady. Mikrobiznes sýbektileri úshin mikrokreditter men granttar túrinde qarjylai qoldaý kórsetiletin bolady.
8,6 myńnan astam azamat óz isin ashý jáne damytý maqsattary úshin mikrokreditterge qol jetkize alady. 50 myńnan astam jas kásipker jańa biznes-ideialardy iske asyrý úshin granttarǵa qol jetkize alady. Halyqtyń áleýmettik osal toptarynan shyqqan 50 myń azamat óziniń kásipkerlik áleýetin ashý úshin granttar ala alady.
Shaǵyn jáne orta biznes sýbektileri úshin syiaqy mólsherlemesiniń bir bóligin sýbsidiialaý jáne kreditter boiynsha kepildik berý siiaqty qarjylyq yntalandyrý sharalary qoljetimdi bolady.
Ulttyq taýar ótkizý jelisin qalyptastyrý boiynsha jumys jalǵasady.
2025 jylǵa qarai bólýde, saýdada jáne saqtaýda mamandandyrylǵan 24 KTO qurylatyn bolady; 5 transshekaralyq saýda ortalyǵyn qurý/jańǵyrtý; sondai-aq 103 saýda obektisin statsionarlyq formatta jańǵyrtý júzege asyrylady.
Jańa taýashalardy qalyptastyrý jónindegi úshinshi baǵyt sheńberinde týrizmdi damytý úshin qolaily jaǵdailar jasaýǵa baǵyttalǵan birqatar sharalar kózdelgen.
Eldiń týristik áleýetin ashý maqsatynda 1000 investitsiialyq joba iske asyrylatyn bolady (onyń ishinde ornalastyrý oryndary, týristik keshender, taqyryptyq parkter, vizit-ortalyqtar), jol boiyndaǵy servis jelisin damytý qamtamasyz etiledi.
Nátijesinde 2025 jylǵa qarai týrizm salasynyń JIÓ-degi kólemi 1,5 esege (2019 jyldyń kórsetkishterine qaraǵanda), salaǵa jeke investitsiialar kólemi 3 eseden astamǵa ósedi. Ishki týristik aǵyn 4,5-ten 8 mln. adamǵa, syrttan keletin týrister sany 1 mln.adamnan 3 mln. adamǵa deiin (2019 jyldyń kórsetkishterine qaraǵanda) artady.
«Saparlar» jiktemesi boiynsha kórsetiletin qyzmetter eksporty 6,5 ese 3 mlrd. AQSh dollaryna deiin ósedi.
Sondai-aq gidter men ekskýrsiia júrgizýshilerdiń qyzmetin 95% - ǵa deiin tsifrlandyrý, týristik marshrýttardy mobildi bailanyspen qamtýdy 1,8 esege ulǵaitý, ornalastyrý oryndarynyń 95%-yn E-QONAQ aqparattyq júiesimen qamtýdy qamtamasyz etý josparlanýda.
Básekelestikti keshendi damytý úsh mindetti iske asyrý arqyly qamtamasyz etiletin bolady.
1. Baǵa belgileýdiń burmalanýyn joiý arqyly elektr energetikasy salasyndaǵy naryqtarǵa qoljetimdilikti qamtamasyz etý.
Bul mindet básekeles ortalyqtandyrylǵan saýda-sattyqta elektr energiiasyn ótkizý kólemin ulǵaitý, elektrmen jabdyqtaý tarifterin saralaýdy alyp tastaý jáne elektr energiiasyn jetkizýshini aýystyrý úshin onlain-platformany (marketplace) engizý jónindegi sharalardy qamtidy.
Nátijesinde ortalyqtandyrylǵan saýda-sattyqta elektr energiiasyn ótkizý úlesin ótkizýdiń jalpy kóleminen 30%-ǵa deiin ulǵaitý, sondai-aq aiyrmany kezeń-kezeńimen qysqartý jáne tutynýshylar toptary arasynda elektrmen jabdyqtaý qyzmetteriniń tarifterin saralaýdy alyp tastaý qamtamasyz etiletin bolady. Bul biýdjet úshin jyl saiynǵy shyǵystardy 20 mlrd.teńgege deiin, ShOB úshin 31 mlrd. teńgege deiin qysqartýǵa múmkindik beredi.
Budan basqa, elektr energiiasyn balamaly jetkizýshilerge kóshken tutynýshylardyń úles salmaǵyn 10 ese arttyrý kózdelgen.
2. «Negizgi qýatqa» qoljetimdilikti qamtamasyz etý jáne baǵa belgileýdiń burmalanýyn joiý sheńberinde birjalyq saýdany damytý.
Ekinshi mindet birjalyq saýda-sattyq kólemin ulǵaitý, birjadan tys mámilelerdiń keminde 50%-yn tirkeý, ashyq birjalyq baǵa belgileýlerdi qalyptastyrý, sondai-aq birjalyq saýda tártibin reglamentteý arqyly iske asyrylatyn bolady.
2025 jylǵa qarai benzin, dizel otyny, aviakerosin, bitým, suiytylǵan munai gazy naryqtary birjalyq saýdamen qamtylatyn bolady.
3. Ekonomikany memleket ieliginen alý.
Sondai-aq, 20 monopoliialyq operatordy taratý jáne qaita uiymdastyrý kózdeledi. 2025 jylǵa qarai biryńǵai operatorlar sany 1,6 esege 30 birlikke deiin qysqarady.
Básekelestikti keshendi damytý memlekettiń ekonomikadaǵy úlesin 2025 jylǵa qarai 14%-ǵa deiin qysqartýǵa múmkindik beredi.
Ulttyq jobany qarjylandyrýdyń jalpy kólemi 8,5 trln. teńgeni quraidy, onyń ishinde respýblikalyq biýdjette 1 trln. teńgeden astam, jergilikti biýdjetterde 125 mlrd.teńgeden astam qarajat kózdelgen.
Sondai-aq, 7,3 trln. teńge jeke investitsiialar tartylady.
Ulttyq joba nátijeli jumyspen qamtýdy arttyrý maqsatynda shaǵyn biznesti damytýǵa; ekonomika salalaryn ártaraptandyrý draiveri – orta biznesti nyǵaitýǵa; kásipkerlik sýbektileri úshin teń jaǵdailar jasaý úshin básekelestikti keshendi damytýǵa baǵyttalǵan.
Ulttyq jobany iske asyrý nátijeleri boiynsha mynadai strategiialyq kórsetkishterge qol jetkiziletin bolady:
- JIÓ-degi ShOK úlesin 35%-ǵa deiin ulǵaitý;
- 995,3 myń jumys ornyn qurý;
- memlekettiń ekonomikadaǵy úlesin 14%-ǵa deiin tómendetý.
Ulttyq joba Qazaqstannyń 2025 jylǵa deiingi ulttyq damý josparyn jáne «Nur Otan» partiiasynyń sailaýaldy baǵdarlamasynyń jol kartasyn iske asyrý úshin qalyptastyryldy.
