1912 jyly 16 naýryzda Kafka óz kúndeligine: «Búgin-erteń shamam jetetindeı kólemdi jumys bastaımyn. Álim jetkenshe odan bas tartpaımyn», – dep jazady. Sol jyly 9 mamyrda: «Barlyq úreıge qaramastan romannan qol úzbedim», – dep qosady ol kúndeligine. Áńgimeniń aýany jazýshynyń «Amerıka» degen atpen tanymal, jumystyq ataýy «İz-túzsiz joǵalǵan» («Propavshıı bez vestı») romany týraly. Birinshi bólimi «Kochegar» 1913 jyly basylyp shyqqan.
«Amerıka» – ózindik ereksheligimen «jol romanyna» tán. Shyǵarma boıyna keıipker bir keńistikten ekinshisine jyljyp otyrady. Endi bir maǵynada bul romandy tárbıelik dep sanaýǵa da bolady. Kafkanyń Getenyń talantyna bas ıgeni belgili, al ózi: «Amerıkany» «tikeleı Dıkkenske elikteý», – dep aıtatyn. Joǵaryda atalǵan eki qalamger áıgili tárbıelik romandardyń avtory ekenin eskerýimiz kerek («Gody ýchenıa Vılgelma Meıstera» Gete. «Devıd Kopperfıld» Ch. Dıkkens)
Kafka romannyń jelisi bolatyn oqıǵanyń kvıntessensıasyn alǵashqy abzasta-aq oqyrmanǵa jetkizedi. Qyzmetshi áıeldiń, on alty jasar Karl Rosmandy azǵyryp, odan júkti bolǵany úshin ata-anasy ony Amerıkaǵa jer aýdartady. Mine, ol kemede, Nú-Iork kemejaıynyń aldynda, jańa ómirdiń tabaldyryǵyn attaǵaly tur.
Jaǵaǵa jaqyndaǵan saıyn Karl 1886 jyly boı kótergen Erkindik eskertkishin baıqaıdy. Osy sóılemder arqyly romandaǵy oqıǵalar HİH ǵasyrdyń aıaǵy men HH ǵasyrdyń basynda oryn alatynyn ańǵarýǵa bolady. Alaıda birinshi bólimniń ózinde shynaıy Amerıka men Kafka qıalyndaǵy Amerıkanyń obrazdarynyń arasyndaǵy qarama-qaıshylyqtar baıqalady. Mysaly, Erkindik eskertkishi shynymen Nú-Iork kemejaıynan kórinedi, biraq romanda eskertkishtiń qolynda shyraqtyń ornyna qylysh beınelengen. Pollander degen baı kásipker qurylysy aıaqtalmaǵan, elektr qýaty joq úıde turady, al oǵan qyzmet etetin qart kóbirek Eýropanyń klasıkalyq saraı qyzmetshisine uqsaıdy. Omyraýlary ordenge tolǵan keme kapıtandary sapysyn tastamaıdy, al port sheneýnikteri arnaıy qara mýndırmen júredi, biraq osy arada Amerıkada ýnıforma deńgeıiniń tómendigi bizge belgili nárse.
Taǵy bir nárse ol Nú-Iorktegi Remzes eldimekeni, HİH ǵasyrdyń aıaǵy men HH ǵasyrdyń basynda ondaı eldimekenniń bolmaǵany. Shyǵarma basynda keńistik Nú-Iork dep belgilense, keıin ol keńistik Kafkanyń qıalyndaǵy álemmen almasady.
Osyǵan baılanysty alǵashqy romannyń oqıǵalary Amerıkada órbıdi dep oılaýdyń qajeti joq. Zertteýshi R. Korsttyń aıtýy boıynsha: «Kafkanyń álemi adam men tabıǵattyń birigýin beınelemeıdi, ol onyń jalǵyzdyǵyn aldyńǵy planǵa shyǵaratyn senarı sıaqty». Eskertkishtiń qolyndaǵy qylyshty Karl Rosmannyń kún astynan oryn alý úshin kútip turǵan kúrestiń sımvoly retinde qaraýǵa bolady. Kafkanyń qıalyndaǵy Amerıkanyń obrazy bizge tanys múmkindigi sheksiz, armandar oryndalatyn al jalańaıaq balalar mıllıoner bolady degen memleketke múldem uqsamaıdy. Kafkanyń Amerıkasy kedeıler men jumyssyzdardyń mekeni jáne ol jerdegi adamdar eýropalyqtardan góri baqytsyzdaý.
Jalǵyzdyq, mazasyzdyq Kafka úshin jat sezim emes. Mysaly, 1911 jyly 16 jeltoqsanda kúndeliginde: «Men aınalamdaǵy barlyq zattardan, shyǵýǵa umtylmaıtyn bos keńistikten bólingenmin», – dep jazylǵan. Al 1921 jyldyń qazanynda ókinishpen: «Barlyǵy qıal: otbasy, qyzmet, dostar, kósheler; shyndyqtan alys álde shyndyqqa jaqynyraq qıal; tek seniń esik, terezesi joq kameranyń qabyrǵasyna basyńdy urǵanyń ǵana shyndyqqa janasady», – deıdi.
HİH-HH ǵasyr aralyǵynda baǵyty men maqsatyn joǵaltqan jazýshynyń álemdi seziný sebebinen shyǵarmanyń keńistigi kúńgirt, tuıyq bolyp qalǵan. Karl Rosman, basqa da keıipkerler únemi shyǵa almaıtyn sheksiz dálizder de, baspaldaqtar da, shyrmalanǵan joldar da adasyp júredi.
«Amerıka» romanyn túsinýge kómektesetin mańyzdy detal – kemeniń obrazy. Bir jaǵynan ol izdeý, saıahattaý, al ekinshiden aman qalý sımvolymen baılanysty (Nuh kemesin eske túsireıik), al úshinshiden alegorıalyq úsh beıneniń biri Úmit týraly támsilde alǵashqy teńiz saıahattary jaqsylyqqa degen úmitpen jasalǵan.
Karl Rosman úshin keme, eski patrıarhaldy álemnen jańa mekenge ketetin, óz kúnin ózi kóretin, ata-ana úıinen bólinip shyǵyp, jańa ómirge jeteleıtin dáliz sıaqty. Bul – beıqam ómir men kúıbeń tirliktiń jáne ómir men ólimniń arasyndaǵy ótkel.
Karl Rosman jolǵa attanarda (óz erkimen bolmasa da) materıaldy ıgilikti, turaqtylyqty, áleýmetten qorǵanatyn joldy izdep tabýdy ańsaıdy. Keme ol úshin ǵajap ómirdiń sımvoly retinde kóringenmen, qutylýdyń sımvoly bola almady. Nuh kemesi, basqa da tuıyq keńistik sıaqty Kafkanyń qabyldaýynda abaqty ǵana bolǵan. Mılena Esenskaıaǵa jazǵan hatynda ol, adamdardy álemge joldanǵan, biraq gúldengen terektiń butaǵyn tappaı qaıtadan qarańǵy keńistikke oralǵan kógershinge teńeıdi.
Tabanyn tozdyryp, ózin jańa ómirde tappaı júrgeni, Karldyń boljamdy ólimi joǵaryda jazylǵan Keme sımvoly kóńildi qaldyrady.
«Birinshisi aıypty, ekinshisi kinádan taza Rosman men K. Aıaǵynda ekeýi de ólimmen jazalanady. Biraq kinádan taza keıipkerdiń ólimi jeńil boldy, ony ajal qushty degennen góri ómirden alastatylǵan desek durys bolar» dep jazady Kafka kúndeligine.
Birinshi bólimde Karldy ǵajaıyptyń qudiretimen taýyp alyp, óziniń baýyryna basqan aǵasynyń úıi de kemege uqsaıdy. Endi balanyń taǵdyryna qaýipti eshteńe joqtaı kórinedi, aǵasy baı, jomart jáne Karlǵa degen nıeti de rıasyz, biraq biz Kafkanyń áleminde ekenimizdi umytpaýymyz kerek. Bul jerde turaqty ári senimdi eshteńe joq. Tipti aǵasynyń úıiniń qurylymynda keıipkerdiń jalǵyzdyǵyn ańǵartatyn oılar bar. Toǵyz qabatty ǵımarattyń úsh qabaty tóle, al qalǵan joǵarǵy qabattarynda aǵasynyń fırmasy ornalasqan. Eger zamanaýı ólshem birlikke salsaq bundaı úlken uıymda kóptegen kantorlar, jumys sehy men sheberhanalary bar orta bolýy kerek. Tómengi qabatta qara jumysshylar, odan joǵary qarapaıym qyzmetkerler, al ústinde úıdiń ıesi turatyn sıaqty. Bul joǵarǵy palýbaǵa sanaýly adamǵa shyǵýǵa ruqsat etilgen, al tómende qarapaıym adamdar ornalasatyn kemeniń qurylymyna uqsaıdy.
Sújet boıynsha ekinshi bólimniń aıaǵynda Karl, aǵasynyń qarsylyǵyna qaramastan kásipker Pollandermen birge onyń jekejaıyna barady. Ortalyqta ol «boılaryn keshigem degen qorqynysh sezimi bılegen, aptyqqan, bir-birin ıterip teatrdyń esigine aǵylǵan tobyrdy» kóredi, al kósheniń boıy kóterilis jasaǵan metalshylarǵa toly edi.
«Trotýarlar men kópirlerden damyl tappaǵan adamdardyń shýyna uqsamaıtyn bóten qubylystyń shýlaǵan daýysy». Kafka úshin adamdar shynymen bóten, berekesiz bylyq bolyp tabylady, al Karl bilmestikpen sol bylyqqa basymen súńgıdi, sebebi onyń jalǵyz (bálkim ýaqytsha, turaqty emes bolsa da) panasy – aǵasynyń úıi – endi ol úshin jabyq. Bálkim sol jerde qalǵanda Kafkanyń ekinshi romanyndaǵy keıipker sıaqty bolar ma edi, biraq, ol úlgili qyzmetker, qurmetti azamat bolsa da «sotynan» qutyla almady ǵoı?
Múmkin, Karl aǵasynyń úıinen ketý arqyly Iozef K-nyń rýhanı óliminen qutylǵan shyǵar?
Kólikte otyrǵanda keıipker «qabaǵan ıtter kúzetken, qabyrǵalary myqty, jap-jaryq, jaıly úıdiń qurmetti qonaǵy bolamyn» dep úzdigedi, biraq ol, haos jaılaǵan, sheksiz, kúńgirt labırıntten shyǵady.
Kóńili sý sepkendeı basylǵan Karl Pollanderdiń úıinen tezirek ketýge umtylady, alaıda ol ońaıǵa soqpaıdy. Óziniń bólmesin kórsetkisi kelgen Pollanderdiń qyzymen ursyp qalǵannan keıin ol «úlken úıden» qaıtar joldy taba almaıdy. Bir kezde tipti, dáliz domalaq emes pa dep te kúmándanady. Bir jaǵynan bul bos, qarańǵy labırınt úreı týdyryp ony shatastyrady, keıipker ózin túrmede júrgendeı sezinedi. «Qarǵys atqyr» dálizde jaryqtyń, terezeniń, dybys pen qandaı da bir baǵdardyń joqtyǵy birinshi bólimdegideı keıipkerdiń kereksiz, jalǵyz qalǵany týraly oılarǵa jeteleıdi. Bul jaǵdaıda jekejaı da keme sıaqty, qatal, nemquraıly qorshaǵan ortanyń proeksıasy.
Aqyry ol qonaqjaıǵa jol kórsetip, Pollander myrzaǵa Karldyń ne úshin ketý keregin túsindiretin úı qyzmetshisimen kezdesedi. Sol kezde Grın myrza oǵan aǵasynan kelgen hat týraly eskertip, ony saǵat on eki bolǵanda ǵana bere alatynyn aıtady. Rosman saǵat on eki bolǵanyn kútedi, al oqyrman ol jerde jazylǵan sóılemder onyń taǵdyryn túbegeıli ózgeretinin seze bastaıdy. Saǵat on ekide Karlda ózine tıesili shabadan men jattap alǵan aǵylshynsha sózderden basqa eshteńe qalmaǵany rastalady. Ol qaıtadan qatygez, qastyqqa toly álemge tastalady...
Aýdarǵan Sanjar BEKJAN.
«Solaqaılar» ádebı klýby
