Bul zańdy da. Qarsy tarap osy kúnge deıin oryssha oılap, oryssha sóılep keldi ǵoı. Olar eshteńeden tarshylyq kórmedi. Alar zatyn oryssha sóılep aldy, barar jerine oryssha sóılep bardy. Olarǵa tóńiregi túgel oryssha sóıleıtin kórindi. Jáne bul «dástúrdiń» ómir boıy saqtalaryna senimdi boldy.
Qazaqtildi ortanyń talap-múddesi eskerilmedi demeımiz, biraq qoǵamdyq ómirde myna biz tumsyq tyǵa almaı otyrǵan salalar kóp. Kózimiz kórip júr. Birtindep aıtyp jatyrmyz. Aıtyp jatqanymyz qarsy taraptyń shymbaıyna batyp jatyr.
Kúni keshe ultshyl Muhtar Taıjan men tanymal sáýletshi Nurlan Tórehanov daýlasty. Daý neden týdy?
Taıjan bylaı dedi:
«Bılikke bir suraǵym bar: oıyn-saýyq nemese qoǵamdyq oryndarda qazaq mýzykasy nege joq? Kelýshilerdiń 80-90 paıyzy qazaq, birde-bir qazaq áni joq! Qazaq estradasyna kóz juma qarap, tek reseılik nemese sheteldik ánderdi qoıý halyqty zombıge aınaldyrý! Men barlyq qoǵamdyq oryndarda, sýpermarketterde, moldarda, kınoteatrlarda, shańǵy, kónkı tebetin jerlerde, stadıondarda qazaq mýzykasy, qazaq estradasy, kem degende, 80 paıyz ýaqytty alýy úshin zań qabyldaýdy usynamyn»
Baıqasańyz, Taıjan kóp qazaqtyń oıyndaǵy, bálkim, aıta almaǵan, bálkim, baıqaı almaı júrgen dúnıeni aıtty. Qıyndatýdyń qajeti joq. Taıjannyń tapqyrlyǵy sonda, ol halyq túsine alatyn, qazaqtildi orta qoldaıtyn qarapaıym dúnıeni jazady.
Qazaqtildi jáne orystildi ortanyń dúnıetanymyndaǵy kereǵarlyq osyndaıda baıqalady, biraq. Qarsy tarap qarsy shyqty buǵan.
Buǵan ázir Máskeýde turatyn Nurlan Tórehanov degen sáýletshi bylaı dep jaýap qatypty:
«Taıjannyń jazǵanyn oqydym. Endeshe, bylaı jasaıyq. Barlyq jerde qazaq ánderi oınady eken, endeshe, eldiń bári shapan kıip júrsin. Al meıramhana men kafelerdegi as máziri beshbarmaq, irimshik pen qymyzdan tursyn. Al biz astymyzdaǵy kólikti atqa aýystyryp, kıiz úıge kóship alaıyq. Mektepterdiń aǵylshyn, matematıka pánderin alyp tastaıyq».
Aıtyńyzshy, sizdińshe, bul ekeýiniń qaısysy laǵyp otyr? Kósheniń tilimen sóılesek, qaısysy qýyp ketti. Bizdińshe, sońǵysy.
Taıjan beshbarmaq pen kıiz úı týraly tis jardy ma? Joq. Onyń sóziniń óńin aınaldyryp jibergen Tórehanovtyń ózi.
Taıjan aqylǵa syımaıtyn usynys tastaǵan joq, negizinde. Shynymen, qazaq mýzykasy nege qoıylmaıdy? Orystyń áni, sheteldiń áni shyrqalady eken, endeshe, qazaqtyń ánine nege oryn joq?
Taıjan men Tórehanovtyń aıtysynda sońǵysy utyldy. Qazaq aýdıtorıasy sany jaǵynan da, sapasy jaǵynan da áldeqashan ósken. Qazaqtildi orta áleýmettik jelini tolyqtaı jaýlap alǵanyn da kórip otyrmyz. Sońǵysy, osyny eskermedi. Óz qazaǵynan syn estidi. Óz qazaǵynyń aldynda abyroıyn joǵaltty. Bul Tórehanovqa kerek pe edi? Al qazirgi túrin qarańyz. Aqtalǵan bolyp, áldenelerdi jazyp jatyr.
Bul bizdiń talap etken jáne talap etýge tıisti dúnıelerimizdiń basy ǵana. Qarsy tarap áli talaı shyryldaıdy. Sebebi, olar osy kúnge deıin qarsylyqqa ushyraǵan joq. Qazaqtildi ortanyń kózi ashylady dep oılamady. Solaı ǵoı?!
Óz tarapymyzdan biz de usynys aıtaıyq. Elimizdegi radıolarda (Eýropa plús, Love radıo) kúndizgi ýaqytta qazaq ánderi nege qoıylmaıdy? Olar orys pen sheteldiń ánin shyrqatady eken, endeshe, Qaırat Nurtas pen Tóreǵalıǵa da oryn bersin? Nege qazaq ánderi túngi saǵat 12-den bastap qoıylýy tıis? Bul ne? Qazaqtar kóz ilmeıdi degeni me? Aıtpaqshy, buǵan Tórehanov ne der eken?
Dýman BYQAI
