– Dosym, aıtshy, jańa qyzmet Másimovke jarasa ma osy?
– Bul úshin Ulttyq qaýipsizdik qyzmetiniń buǵan deıingi basshylaryn bir súzip ótýimiz kerek. Bul organdy elıtanyń eń yqpaldy degen ókilderi basqardy. Men bilsem, kúni keshe ornyn bosatqan Vladımır Jumaqanov ómir boıy ulttyq qaýipsizdik organdarynda qyzmet atqarǵan jáne UQK-ny basqarý múmkindigine ıe bolǵan jalǵyz adam. Jumaqanov bul qyzmetti jaman atqarǵan joq. Óz salasynyń qyr-syryn búge-shigesine deıin bildi, óıtkeni.
Biraq, bizdegi kadrlyq aýys-túıis bir adamnyń sol salanyń mamany bolýyn talap etpeıdi ǵoı. Sol sıaqty osy ýaqytqa deıin UQK-ny basqarǵandardyń tizimine qarasaq, kópshiliginiń kúshtik qurylymdarǵa túk qatysy joq.
Mysal kerek pe? Tájın bar. Ol uzaq ýaqyt boıy prezıdenttiń ıdeologıalyq baǵdarlamalaryn ázirleýmen jáne ishki saıasat máselelerimen aınalysty. Bul qyzmetke Tájındi taǵaıyndaǵanda, el oǵan Másimovti taǵaıyndaǵannan beter tańǵalǵan.
Al Másimov…Negizi, bul kisi kúshtik qurylymdardyń jumysymen jaqsy tanys. Premerlik etken tusta Úkimettiń quramyna kiretin kúshtik bloktyń jumysyn baqylaý Másimovke júktelgen. Dál osy qyzmette ol terorızm men ekstremızmge qarsy zańnamaǵa birqatar ózgerister engizýge atsalysty. Almaty men Aqtóbedegi jaǵdaıdan keıin Elbasy lańkestikke qarsy kúresti kúsheıtýdi tapsyrdy. Tapsyrǵan adamy – Másimov bolatyn.
— UQK tóraǵasynyń oryntaǵyna Másimovten basqa laıyqty úmitker tabylmady ma?
— Munyń birneshe sebebi bar. Aldymen ony premerlik qyzmetten nege alyp tastaǵanyn aıtaıyn. Budan buryn sizdiń saıttaryńyzǵa suhbat bergem. Kez-kelgen Úkimet basshysyn eldegi ekonomıkalyq toqyraýǵa op-ońaı kinálaýǵa bolatynyn aıtqam. Men úshin Másimov ketken jaǵdaıda, ony qaıda áketeri, qaıda otyrǵyzary qyzyqty boldy.
Prezıdent ákimshiliginiń jetekshisi jaqynda ǵana taǵaıyndalǵan. Másimovtyń ózi kúni keshe sol ákimshilikten kelgen. Bul jerge qaıtyp keler bolsa, kúler edik. Bir jaǵynan, Prezıdenttiń Másimovke, onyń deńgeıine saı usynar qyzmeti sanaýly ǵana bolǵanyn túsiný qajet.
Bir óńirge ákim bop ketse, bul onyń (Másimovtyń) – quldyraýy bolar edi. Elshilikke attandyrsa, «onyń ózindik saıası astary bar, Másimov burynǵy yqpalynan aıyryldy», der edik.
Jalpy, qazirgi elıta úshin Astanadan aýlaqtaý — jaman yrym. Másimovtyń UQK-ǵa kelýinen alǵashqyda men de kúdiktengem. Artynan oılasam, prezıdent ony eń mańyzdy oryntaqqa otyrǵyzypty.
– Demek, UQK tóraǵasy bolý Másimovtyń tómendeýi emes qoı?
— Árıne, Premer-mınıstr men Prezıdent ákimshiliginiń jetekshisi asa salmaqty fıgýralar. Biraq, sońǵy kezdegi úrdisti nazarǵa alyńyz. Qaýipsizdik máselesi aldyńǵy orynǵa shyqty. Osy sebepti de qoǵamda UQK-nyń orny men róli úlkeıe, kúsheıe túsedi. Bılik kúshtik qurylymdardy bekerge kúsheıtip jatqan joq. Ekstremızm men terorızmge qarsy jańa zań qabyldaýdyń ózi osynyń dáleli.
Ekinshiden, UQK-nyń burynǵy basshysy Jumaqanovtyń álsiz jeri boldy. Ol İshki ister mınıstrligi men Ulttyq qaýipsizdik komıtetiniń arasyndaǵy «aıqasty» toqtata almady.
Aqtóbedegi oqıǵalar osy sózime dálel. Almatyda, tipti, soraqy boldy. Kúshtik qurylymdar salafıtterdi kinálasa, polısıa muny krımınaldyq shabýylǵa jatqyzdy. Aqyr sońynda, elimizdegi eń yqpaldy eki organ bir-birine qarama-qaıshy keletin málimdeme jasady. Másimov osy bylyqqa núkte qoıar degen oıdamyn. Vedomstvoaralyq «aıqastardy» tyısa, tártip te túzeler edi.
— Másimovty ornynan alýǵa, oǵan degen qoǵamnyń kóńil tolmaýshylyǵy áser etken joq pa, osy?
— Birjaqty jaýap berý qıyn. Qalaı bolǵan kúnde de, Jer daýy jáne daýly kodeksti quptamaǵan halyq narazylyǵy Másimovke úlken sabaq boldy. Jańa qyzmette ol buqaranyń shamyna tıetin sheshimderdi abaılap qabyldaıtyn bolady. Áıtpese, taǵy da bárine ózi kináli bolaryn jaqsy sezinedi.
Jańa qyzmette Másimov taktıkasyn ózgertýi múmkin. Birinshi kezekte, qoǵammen baılanysty jolǵa qoıý kerek. Halyqtyń pikirin tyńdaý mańyzdy. Lańkestikpen kúreste arnaıy qurylymdar halyqpen qoıan-qoltyq jumys isteýi qajet.
Sosyn Ózbekistandaǵy oqıǵalar kórsetkendeı, arnaıy qyzmettiń jetekshisi bılik aýysqan kezde negizgi oıynshylardyń birine aınalýy múmkin.
Bul qyzmetke jaıǵasqandardy «sur kardınal» dep, beker aıtpaıdy. Saıyp kelgende, Másimov barlyq qupıa málimetterdiń ústinen basyp otyr.
Bul Másimovtyń qolyndaǵy asa joıqyn qolshoqpar.
Ylǵı da aıtamyn. Sońǵy kezdegi Prezıdent júrgizgen iri kadrlyq aýys-túıister bekerden jasalyp jatqan joq. Darıǵa Nazarbaevanyń Úkimetke kelýi, Másimovtyń UQK-ǵa taǵaıyndalýy, Tasmaǵanbetovtyń Qorǵanys mınıstrligine barýy, Toqaevtyń Senat spıkeri bolýy tegin emes. Aıtpaqshy, prezıdenttiń týysy Samat Ábish Másimovtyń orynbasary.
Baıqasaq, munda naqty oılastyrylǵan (josparlanǵan) tizbek bar. Munyń ne maqsatpen jasalyp jatqany ázir belgisiz. Bálkim, prezıdent shahmat taqtasyndaǵy fıgýralarmen tájirıbe jasap kórmek shyǵar, kim biledi. Biraq, mundaı tájirıbe beker jasalmaıtynyn túsingen jón.
Derekkóz: "kaz.365info.kz"
