– Dosym, aitshy, jańa qyzmet Másimovke jarasa ma osy?
– Bul úshin Ulttyq qaýipsizdik qyzmetiniń buǵan deiingi basshylaryn bir súzip ótýimiz kerek. Bul organdy elitanyń eń yqpaldy degen ókilderi basqardy. Men bilsem, kúni keshe ornyn bosatqan Vladimir Jumaqanov ómir boiy ulttyq qaýipsizdik organdarynda qyzmet atqarǵan jáne UQK-ny basqarý múmkindigine ie bolǵan jalǵyz adam. Jumaqanov bul qyzmetti jaman atqarǵan joq. Óz salasynyń qyr-syryn búge-shigesine deiin bildi, óitkeni.
Biraq, bizdegi kadrlyq aýys-túiis bir adamnyń sol salanyń mamany bolýyn talap etpeidi ǵoi. Sol siiaqty osy ýaqytqa deiin UQK-ny basqarǵandardyń tizimine qarasaq, kópshiliginiń kúshtik qurylymdarǵa túk qatysy joq.
Mysal kerek pe? Tájin bar. Ol uzaq ýaqyt boiy prezidenttiń ideologiialyq baǵdarlamalaryn ázirleýmen jáne ishki saiasat máselelerimen ainalysty. Bul qyzmetke Tájindi taǵaiyndaǵanda, el oǵan Másimovti taǵaiyndaǵannan beter tańǵalǵan.
Al Másimov…Negizi, bul kisi kúshtik qurylymdardyń jumysymen jaqsy tanys. Premerlik etken tusta Úkimettiń quramyna kiretin kúshtik bloktyń jumysyn baqylaý Másimovke júktelgen. Dál osy qyzmette ol terrorizm men ekstremizmge qarsy zańnamaǵa birqatar ózgerister engizýge atsalysty. Almaty men Aqtóbedegi jaǵdaidan keiin Elbasy lańkestikke qarsy kúresti kúsheitýdi tapsyrdy. Tapsyrǵan adamy – Másimov bolatyn.
— UQK tóraǵasynyń oryntaǵyna Másimovten basqa laiyqty úmitker tabylmady ma?
— Munyń birneshe sebebi bar. Aldymen ony premerlik qyzmetten nege alyp tastaǵanyn aitaiyn. Budan buryn sizdiń saittaryńyzǵa suhbat bergem. Kez-kelgen Úkimet basshysyn eldegi ekonomikalyq toqyraýǵa op-ońai kinálaýǵa bolatynyn aitqam. Men úshin Másimov ketken jaǵdaida, ony qaida áketeri, qaida otyrǵyzary qyzyqty boldy.
Prezident ákimshiliginiń jetekshisi jaqynda ǵana taǵaiyndalǵan. Másimovtyń ózi kúni keshe sol ákimshilikten kelgen. Bul jerge qaityp keler bolsa, kúler edik. Bir jaǵynan, Prezidenttiń Másimovke, onyń deńgeiine sai usynar qyzmeti sanaýly ǵana bolǵanyn túsiný qajet.
Bir óńirge ákim bop ketse, bul onyń (Másimovtyń) – quldyraýy bolar edi. Elshilikke attandyrsa, «onyń ózindik saiasi astary bar, Másimov burynǵy yqpalynan aiyryldy», der edik.
Jalpy, qazirgi elita úshin Astanadan aýlaqtaý — jaman yrym. Másimovtyń UQK-ǵa kelýinen alǵashqyda men de kúdiktengem. Artynan oilasam, prezident ony eń mańyzdy oryntaqqa otyrǵyzypty.
– Demek, UQK tóraǵasy bolý Másimovtyń tómendeýi emes qoi?
— Árine, Premer-ministr men Prezident ákimshiliginiń jetekshisi asa salmaqty figýralar. Biraq, sońǵy kezdegi úrdisti nazarǵa alyńyz. Qaýipsizdik máselesi aldyńǵy orynǵa shyqty. Osy sebepti de qoǵamda UQK-nyń orny men róli úlkeie, kúsheie túsedi. Bilik kúshtik qurylymdardy bekerge kúsheitip jatqan joq. Ekstremizm men terrorizmge qarsy jańa zań qabyldaýdyń ózi osynyń dáleli.
Ekinshiden, UQK-nyń burynǵy basshysy Jumaqanovtyń álsiz jeri boldy. Ol Ishki ister ministrligi men Ulttyq qaýipsizdik komitetiniń arasyndaǵy «aiqasty» toqtata almady.
Aqtóbedegi oqiǵalar osy sózime dálel. Almatyda, tipti, soraqy boldy. Kúshtik qurylymdar salafitterdi kinálasa, politsiia muny kriminaldyq shabýylǵa jatqyzdy. Aqyr sońynda, elimizdegi eń yqpaldy eki organ bir-birine qarama-qaishy keletin málimdeme jasady. Másimov osy bylyqqa núkte qoiar degen oidamyn. Vedomstvoaralyq «aiqastardy» tyisa, tártip te túzeler edi.
— Másimovty ornynan alýǵa, oǵan degen qoǵamnyń kóńil tolmaýshylyǵy áser etken joq pa, osy?
— Birjaqty jaýap berý qiyn. Qalai bolǵan kúnde de, Jer daýy jáne daýly kodeksti quptamaǵan halyq narazylyǵy Másimovke úlken sabaq boldy. Jańa qyzmette ol buqaranyń shamyna tietin sheshimderdi abailap qabyldaityn bolady. Áitpese, taǵy da bárine ózi kináli bolaryn jaqsy sezinedi.
Jańa qyzmette Másimov taktikasyn ózgertýi múmkin. Birinshi kezekte, qoǵammen bailanysty jolǵa qoiý kerek. Halyqtyń pikirin tyńdaý mańyzdy. Lańkestikpen kúreste arnaiy qurylymdar halyqpen qoian-qoltyq jumys isteýi qajet.
Sosyn Ózbekistandaǵy oqiǵalar kórsetkendei, arnaiy qyzmettiń jetekshisi bilik aýysqan kezde negizgi oiynshylardyń birine ainalýy múmkin.
Bul qyzmetke jaiǵasqandardy «sur kardinal» dep, beker aitpaidy. Saiyp kelgende, Másimov barlyq qupiia málimetterdiń ústinen basyp otyr.
Bul Másimovtyń qolyndaǵy asa joiqyn qolshoqpar.
Ylǵi da aitamyn. Sońǵy kezdegi Prezident júrgizgen iri kadrlyq aýys-túiister bekerden jasalyp jatqan joq. Dariǵa Nazarbaevanyń Úkimetke kelýi, Másimovtyń UQK-ǵa taǵaiyndalýy, Tasmaǵanbetovtyń Qorǵanys ministrligine barýy, Toqaevtyń Senat spikeri bolýy tegin emes. Aitpaqshy, prezidenttiń týysy Samat Ábish Másimovtyń orynbasary.
Baiqasaq, munda naqty oilastyrylǵan (josparlanǵan) tizbek bar. Munyń ne maqsatpen jasalyp jatqany ázir belgisiz. Bálkim, prezident shahmat taqtasyndaǵy figýralarmen tájiribe jasap kórmek shyǵar, kim biledi. Biraq, mundai tájiribe beker jasalmaitynyn túsingen jón.
Derekkóz: "kaz.365info.kz"
