Janrlyq sıpaty jaǵynan alýan mazmunǵa ıe qazaq áni men kúıi talaıdy tańǵaldyryp, tánti etip keledi. Dala klasıkalyq ánderin shyrqap júrgen japon qyzy Mıdzýkı Nakamýrı «qazaq halyq mýzykasy ózgeshe reńke ıe» deıdi. Halyq ánderiniń ishinde qurylymy kúrdeli, dıapazony keń dástúrli kásibı ándermen para-par keletin romanstyq úlgidegi «Aqbaqaı» áni Mıdzýkıdiń súıikti áni eken. «Qazaqsha án aıt dep qolqa salǵan jerde osy ándi aıtyp beremin. «Aqbaqaı» áni qazaq mádenıetine degen mahabbatymdy oıatty» deıdi ol. Mıdzýkı 1993 jyly Japonıanyń Ibarakı prefektýrasynda dúnıege kelgen. Ol qazir Sýkýba Ýnıversıtetiniń aspıranty. El.kz talantty qyz Mıdzýkı Nakamýramen bolǵan shaǵyn suhbatty nazarlaryńyzǵa usynady.
– Mıdzýkı, sizben áńgimelesý múmkindigi týǵany úshin qýanyshtymyn. Biz sizdiń halyq áni «Aqbaqaı» ánin oryndaǵanyńyzdy kórdik. Tańdaýyńyz nelikten osy ánge túskenin bilýge asyǵyp otyrmyz.
– Lebizińizge kóp rahmet. Bala kezimnen shet tilindegi ánderdi oryndaǵandy unatamyn. Qatelespesem, 17-18 jasymda bolý kerek, qazaqsha ándi alǵash ret tyńdadym. Ol halyq áni «Aqbaqaı» edi, erekshe unady. Odan bólek «Jelsiz túnde jaryq aı», «Qamajaı», «Qusnı-Qorlan», «Aq jaınaq», «Arys jaǵasynda» sıaqty birtalaı ánderdi jatqa bilemin. Ózińiz baıqap otyrǵandaı, qazaq tilindegi repertýarym baı. Sizderdiń kórkem tilderińizdi dybystaýda ǵalamtordyń kóp paıdasy tıedi. Surasam, qazaqstandyq dostarym da aıtyp beredi ǵoı. Biraq, meniń bir qyzyq ádetim bar: árqashan jýynatyn bólmede án aıtamyn. Daýys jańǵyryǵymen erekshe estiledi. Sóıtip dostarymdy tańǵaldyrǵym keledi.
– Mıdzýkı, sizdiń áleýmettik jelidegi jazbalaryńyzdy qarap otyryp, Orta Azıa mádenıeti qyzyqtyratynyn baıqadym. Jalpy, qazaq mádenıeti sizdi nesimen baýrady?
– Mektepte oqyp júrgenimde Qazaqstannyń TMD uıymyna múshe ekenin, Baıqońyr ǵarysh aılaǵy ornalasqan el ekenin ǵana biletinmin. Qazaq ánderin alǵash tyńdaǵanymda, Qazaqstannyń tańǵajaıyp án men kúıdiń otany ekenin túsindim. Mektep bitirgen soń, Sýkýba ýnıversıtetine oqýǵa tústim. Ýnıversıtette TMD elderinen kelgen stýdentter, magıstranttar kóp. Olarmen dostasyp, 1 kýrstan bastap orys tilin úırendim. Qazaqstandyq dostarymmen birge án aıttyq, bıledik. Qazaq halqynyń ulttyq taǵamy – etti de astyq. Qazaqtar – óte qonaqjaı, ashyq halyq. Olarmen aralasý ońaı jáne jaqsy áser qaldyrady. Osy sebepti de qazaq halqyn, dástúrin, mádenıetin jaqsy kóremin.
– Al Qazaqstan ánshilerinen kimdi tyńdaısyz?
–Estrada, halyq áni, popsa janryndaǵy barlyq ánderdi ǵalamtor arqyly tyńdap júremin. Al ánshilerden Qaırat Nurtas pen KeshYOU tobynyń ánderi unaıdy.
– Ózińiz týraly aıtyp berińizshi. Japonıanyń qaı jerinde týyp, óstińiz?
– Tolyq esimim – Mıdzýkı Aleksandra, famılıam – Nakamýra. «Mıdzý-kı» (瑞希) «jańa úmit» degen maǵynany bildirse, Aleksandra – ájemniń qoıǵan esimi. 1993 jyly Japonıanyń Ibarakı prefektýrasynda dúnıege keldim. Qazir Sýkýba ýnıversıtetinde magıstratýrada «lıngvısıka jáne Ortalyq Azıa boıynsha aımaqtaný» mamandyǵynda oqımyn. Birneshe jyldan beri Orta Azıadaǵy til saıasaty, onyń ishinde tatar tiliniń jaǵdaıy týraly zerttep kelemin. Qazir osy ýnıversıtette bakalavrdaǵy orys tili men aǵylshyn tili sabaqtaryna kómekshi bolyp jumys isteımin (aǵl. teaching assistant, TA). Ýnıversıtettegi ǵylymı jumystarymdy jalǵastyra beremin. Qudaıym maǵan úlken ǵalym bolýdy buıyrtsyn dep tileımin.
– Ájeńiz tatar qyzy ekendigi qyzyqtyryp otyr. Atańyzben qalaı tanysqan? Ájeńizdiń ómir tarıhy, ómir joly týraly aıtyp berińizshi.
– Meniń ájem 1930 jyly Japonıanyń portty qalasy Iokogamada týǵan. Arǵy atalary Bashqurtstannan. Reseıdegi revolúsıa kezinde olar ımıgrant retinde Harbın (Manchjýrıa) arqyly Japonıaǵa ótip, osynda qonys tepken. Ájem shaǵyn kafede jumys istep kún kóripti. Ara-tura orys tilinen sabaq berip te azyn-aýlyq tabys tapqan. Ol kezde Japonıada sheteldikterge ómir súrý ońaı emes-tuǵyn. Biraq ájemniń túri japon qyzdaryna uqsaıtyn edi. Ózderiniń aıtýynsha, osy kafeniń qasynda meniń atamnyń ofısi bolǵan. Ol kezde ekeýi de qylshyldaǵan jas ádemi qyz-jigit edi. Ekeýi osylaısha tanysyp, otbasyn qurady.
– Mamandyǵyńyz áleýmettik til baǵyty bolsa, birneshe til biletin shyǵarsyz? Án aıtýdan basqa ónerińiz bar ma?
– Men japon, aǵylshyn, orys, tatar jáne ózbek tilderin jaqsy bilemin. Sonymen birge, bashqurt, qazaq, uıǵyr, túrik, tájik tilderin de jaqsy túsinemin. Qazir qytaı, káris, parsy tilderine qyzyǵyp júrmin. Buryn mektep kezinde úırengenmin, qoldanbaǵan soń, umytyp qalyppyn. Jalpy, bala kezimnen til úırenýge qumar boldym. Meniń armanym – ulttyq kıim kıip, dombyramen án aıtý. Qazaq halqynyń ulttyq kıimindegi órnekter óte ádemi.
– Keıbir ǵalymdar japon men qazaq halqynyń týystyǵy 90 paıyzǵa jýyq dep aıtyp jatatynyn jıi estımin. Bul turǵyda ne oılaısyz?
– Bul málimettiń qanshalyqty ras-ótirik ekenin bilmeımin. Shyndyqqa janaspaıtyn sóz sıaqty. Biraq, shyn mánisinde túri japondyqtardan aýmaıtyn qazaqstandyq dostarym kóp. Árıne, salt-dástúr ereksheligi jaǵynan uqsas tusymyz barshylyq.
– Japonıa – birultty memleket. Sizderde japon qyzdarynyń ózge ultqa turmysqa shyǵýyna qalaı qaraıdy? Mysaly, bizde, Qazaqstanda ultaralyq nekege qarsylyq basym.
– Bul endi áke-shesheniń kózqarasyna tikeleı baılanysty nárse. Japonıanyń keı konservatıvti aýyldarynda ul-qyzdarynyń ózge ultqa turmysqa shyǵýyna qarsylyq bildiredi. Mysaly, Japonıada jergilikti kárister kóp. Biraq úlkender balalarynyń káristermen nekege turýyna ruqsat bermeı jatady. Salystyrmaly túrde sizderdegi tájikter men ózbekterdiń jaǵdaıyna keledi. Óz basym adamdardy ultyna, dinine qarap bólmeımin. Men turmystamyn, súıgen adamym – japon jigiti.
– Japon halqynyń ulttyq-mádenı bet-beınesi sypaıy, kishipeıil halyq retinde tanylǵan. Onyń syry nede dep oılaısyz?
– Bizde úlkendi syılaý, shaı ishý merekesi, ózgelerge kómektesý sıaqty jalpy mádenıet qalyptasqan. Dál qazir sizge shaı iship otyryp jaýap qaıtaryp otyrmyn. Biz shaı ishkendi óte jaqsy kóremiz. Japonıa dese birden sýshı, geısha, samýraı, anıme, harakırı elesteıdi. Bulardan bólek, japon sýret óneri, jaz festıvali, ulttyq kıim sıaqty ulttyq erekshelikterimiz kóp. Mysaly, túrli janr men stıldi qamtyǵan japon sýret ónerinde tabıǵat minezi basym keledi. Dzemon dáýirinen bastalǵan deıtin músin óneri týraly da uzaq aıtýǵa bolady.
– Qazaqstanǵa kelý oıyńyzda bar ma?
– Jańa aıtqanymdaı, qazaqstandyq dostarym óte kóp. Jalpy, qazaq pen japon halqynyń uqsas tusy – uıańdyq. «Maǵan mynaý kerek! Men mynany istegim keledi!» dep dabyl qaǵý bizge tán minez emes. Biraq, japon qyzy retinde men ne qalasam, sony isteıtin óte ashyq minezdi adammyn. Bárimen aralasamyn, bıleımin, án aıtamyn. Qazaqstan – óte qonaqjaı el. Qazaqstan – Eýrazıa kindigi. Buıyrsa, kelesi jyly Qazaqstanǵa barýdy oılap júrmin.
– Mıdzýkı, ýaqyt bólip, suhbattasqanyńyzǵa kóp rahmet!
Suhbattasqan Aıa ÓMİRTAI, EL.KZ
