Búgin Qazaqstan Prezıdenti Qasym-Jomart Toqaev barlyq deńgeıdegi máslıhattar depýtattarynyń II respýblıkalyq forýmynda qatysyp, mańyzdy oı-pikirlerimen bólisti. Óz sózinde ol máslıhattyń memlekettik bıliktiń negizgi ári mańyzdy tarmaqtarynyń biri ekenin erekshe atap ótti.
– Máslıhattar – jergilikti ózin-ózi basqarý júıesindegi negizgi ınstıtýt. Sondyqtan onyń tıimdiligi depýtattardyń kásibıligine tikeleı baılanysty. Bilimine biligi saı depýtattar korpýsyn jasaqtaýǵa, eń aldymen, olardy usynǵan partıalar múddeli bolýy kerek. Búgin máslıhat depýtattarynyń biliktiligin jetildirý týraly usynys aıtyldy.
Máslıhat depýtattary qyzmetiniń tıimdiligin arttyrý úshin bul baǵytqa erekshe nazar aýdarý qajet. Buǵan Memlekettik basqarý akademıasyn tartý kerek. Partıalar óz depýtattarynyń biliktiligin jetildirý maqsatynda Akademıamen yntymaqtastyq ornatqan jón dep sanaımyn. Árıne, bul jumysty aımaqtyń erekshelikterin, halyq qalaýlylarynyń kásibı jáne qoǵamdyq-saıası tájirıbesin eskere otyryp uıymdastyrý qajet. Sonymen birge depýtattar halyqpen tikeleı baılanys jasaı bilýge jáne óz jumysy týraly qoǵamdy jan-jaqty habardar etýge tıis. Moıyndaýymyz kerek, bul iste kózge kórinip turǵan kemshilikter bar, – dedi Prezıdent.
Almaty qalasynyń qoǵamdyq keńesiniń múshesi Beknur Kısıkovtyń pikirinshe, máslıhat depýtattarynyń tıimdiligin arttyrý úshin saılaýlardyń ashyqtyǵyn qamtamasyz etý qajet. Onyń aıtýynsha, eń mańyzdysy – bul orynǵa eline, jerine jáne halqyna shynaıy qamqorlyqpen qaraıtyn adamdardyń saılanýy.
– Men máslıhattardyń naqty kez kelgen qalany basqarýda negizgi organ ekenin aıtqym keledi, mysaly, Almaty nemese basqa da qalalar, aýdan ortalyqtary. Bul máslıhattar bárin basqarady, sondyqtan búgingi kúni máslıhat óte mańyzdy organ bolyp tabylady. Sondyqtan men Prezıdenttiń qalalardy basqarýda máslıhattarǵa kóbirek múmkindik berý týraly aıtqan sózderin qoldaımyn. Osy oraıda men máslıhatta saılaýlardyń da ashyqtyǵyn arttyrýdy usynar edim. Sebebi, negizinen, máslıhatta únsiz, óz pikirin bildirmeıtin adamdar otyr, olardyń daýsy múldem estilmeıdi, ıaǵnı men qalaǵa nemquraıly qaramaıtyn, óz pozısıasy bar, shyn júrekten qala úshin alańdaıtyn jáne naqty is-áreket jasaıtyn adamdardyń máslıhatqa saılanýyn qalaımyn.
Men bilemin, keıbir máslıhat depýtattary shyn máninde halyqpen kezdesip, turǵyndardyń suranystaryna jaýap berip, belsendi jumys isteıdi, al basqa depýtattardy múldem estimeımin, olar qaıda, ne isteıdi? Máslıhattardyń qoǵamdyq keńes sıaqty tıimdi jumys istegeni mańyzdy. Depýtattar saılaýshylar aldynda esep berip, jıi kezdesip, olardyń máselelerin sheshýi kerek, saılaýdan keıin iz-tússiz joǵalyp ketpeı, búdjetti talqylaý jıyndarynda formaldy túrde ǵana qatyspaýy tıis.
Men, mysaly, bir depýtattyń kómekshisi bolǵanymda, onyń saılaýshylarmen únemi jumys istep, kezdesip júrgenin kórdim. Meniń oıymsha, máslıhattar prezıdent aıtqandaı, óńirlik ekonomıkaǵa áser etetin, joǵary deńgeıli bolýy tıis. Aldymen, saıası oılaý qabileti bolýy kerek. Akımattar jergilikti jerde tek chınovnıkterdi ǵana emes, qalaǵa janashyr azamattyq belsendilerdi de tańdaı bilýi kerek.
Meniń pikirimshe, máslıhat – saıası organ, biraq majılısten aıyrmashylyǵy, máslıhattyń sharýashylyqqa baǵyttalǵan bolýy mańyzdy. Iaǵnı, komýnaldyq salada jaqsy túsinigi bar mamandar, zańgerler jáne qaladaǵy barlyq problemalardy biletin azamattyq belsendiler bolýy kerek. Eń bastysy – táýelsiz oılaý jáne óz pikirin erkin bildirý, tek qana bas ızep, bir jaqty daýys bermeı, – deıdi Beknur Kısıkov.
Al saıasattanýshy Perdehan Shámıev depýtattyq qyzmetti ataq-abyroı emes, eń aldymen jaýapkershilik dep baǵalaıdy.
– Bılik 2022 jyldan beri qarqyndy túrde saıası reformany júzege asyrýda. Sol reformanyń aıasynda byltyr Májilis jańardy. Onyń quramy ózgerip, ózge shaqyrylym depýtattaryna qaraǵanda barynsha ashyq, qoǵamda kóterilip jatqan máselelerge jyldam jaýap berýde. Halyqtyń talap-tilekterin eskerip ártúrli zańdarǵa ózgeris engizýde. Múldem jańa zańdar da qabyldanyp jatyr. Bul prosesten jergilikti máslıhattar da tys qalmaýy tıis.
Sol úshin de memleket basshysy máslıhattardyń jumysynyń keı tustaryn synady. Tek synap qana qoımaı kásibı, bilikti depýtattardy kezeń-kezeńimen qalyptastyrý joldaryn usyndy. Menińshe depýtattardyń basty kemshiligi jarıa saıasatker emestiginde. Bul týraly prezıdent te atap ótti. Depýtat boldyńba, demek jaýapkershilikti óz moınyńa aldyń degen sóz. Sondyqtan seniń elektoratyńmen ǵana emes, jalpy halyqpen sóılese alýy tıis. Áıtpese saıasatqa barýdyń qajeti joq. Bul prezıdenttiń ǵana emes, qoǵamnyń talaby. Prezıdent sondaı-aq, mynadaı mańyzdy máseleni kóterdi. Qaı partıanyń múshesi bolmasyn jalpyulttyq múddege kelgende partıaishilik múddeni ekinshi orynǵa qoıý kerek. Ia, saıası partıanyń basty maqsaty bılikke jetý. Sol úshin ózge partıalarmen básekege túsedi. Biraq saıası básekeniń artynan qýyp ulttyq múddeni umytpaý kerek, – deıdi saıasattanýshy.
Shara barysynda Qazaqstan Prezıdenti birneshe kúnnen keıin ótetin jalpyulttyq referendýmnyń mánin atap ótip, ony «Halyq únine qulaq asatyn memleket» tujyrymdamasynyń naqty kórinisi retinde baǵalady.
– AES qurylysyna qatysty óz ustanymymdy buǵan deıin birneshe ret aıttym. Álemdegi progresten shet qalmaý úshin biz básekelestikte óz artyqshylyqtarymyzdy paıdalanýymyz kerek. Azamattar qoldap daýys berse, bul Táýelsiz Qazaqstannyń búkil tarıhyndaǵy eń iri jobaǵa aınalady. Atom elektr stansıasyn salý – uzaqmerzimdi joba. Biraq bul bastama elimizdiń ornyqty damýyn onjyldyqtarǵa ilgeriletedi, sondaı-aq ınjenerler shoǵyry men ártúrli beıindegi mamandar legin daıarlaýǵa jaǵdaı jasaıdy. Demek onyń paıdasyn qazirgi jastarymyz ben bolashaq urpaq kóredi, – dedi prezıdent.
Saıasattanýshy Perdehan Shámshıevtiń pikirinshe, Qazaqstan halqy aldaǵy referendýmǵa daıyndyqty edáýir kúsheıtken. Resmı Astana bul máseleni kóp jyldan beri talqylap, halyqty aqparattandyryp keledi, sondyqtan jurtshylyqtyń qyzyǵýshylyǵy artqany baıqalady.
– Referendýmnyń ózi úlken bir saıası naýqan. Ondaı múmkindik bergeniniń ózi bıliktiń, mysaly, Toqaevtyń múmkindik bergeni — bul úlken qadam dep oılaımyn. Iaǵnı, bul bir tikeleı demokratıanyń kórinisi ǵoı. Sondyqtan ol durys qadam dep esepteımin. Iaǵnı, halyqtyń ózine sheshim qabyldaýǵa múmkindik berý. Iaǵnı, endi biz mysal retinde alatyn bolsaq, qazir Ózbekstanda da osyndaı másele kóterilip jatyr, biraq onda eshqandaı referendým bolǵan joq. Prezıdent nemese úkimet aıtty, solaı sheshilip jatyr. Onda eshqandaı referendým bolǵan joq, talqylaý da bolǵan joq. Al bizde kerisinshe, bir jyl buryn referendým bolatyny týraly aıtyldy. Bıliktiń halyqqa túsindirýge ýaqyty boldy. Halyqtyń ózi aqparat jınaýǵa múmkindik aldy. Meniń oıymsha, bir jyl — úlken, kóp ýaqyt, – dep sanaıny Perdehan Shámshıev.
Óz kezeginde saıasattanýshy Nurbolat Nyshanbaı alda bolatyn referendýmǵa halyq belsendi qatysady dep sanaıdy, sebebi bul halyq úshin mańyzdy suraq.
– Endi bul jolǵy referendýmnyń mańyzy, meniń oıymsha, halyqtyń belsendiligi. Halyq belsendi qatysady dep oılaımyn. Sebebi qazir halyq úshin bul suraq mańyzdy. Halyqtyń arasynda kóptegen suraqtar bar, jáne bul jerde naqty suraq qoıylyp tur: ıá nemese joq degen. Sonymen qatar, saılaý men referendýmdarda biz baıqaǵanymyz, burynǵydaı halyq qazir «men barmasam, meniń ornyma basqa bireýler daýys berýi múmkin be, nemese men baryp óz oıymdy aıtýym kerek» degen osyndaı azamattyq pozısıasy qalyptasyp jatyr. Sebebi olar saılaýdyń qalaı ótetinin biledi, ol jerde tek qana qazaqstandyq baqylaýshylar emes, halyqaralyq uıymdardan da kóptep adamdar keledi, Bul jerde eń mańyzdy másele — osy saıası belsendilikti ustap qalý úshin ashyqtyq qajet, jáne jastardyń senimi, olardyń erteń daýys bergen kezde «ıá, men daýys berdim, meniń daýsym sheshimge áser etedi eken ǵoı» degen sezimi aldaǵy ýaqytta olar aýqymdy bir eresekterdiń elektoratyn qalyptastyrady. Sebebi bizdegi sanaly sheshim qabyldaıtyn azamattar 30-50 jastaǵy adamdar, olar árqashan tek qana ózi daýys bermeıdi, ol aınalasyndaǵylarǵa da aıtyp júredi, otbasyna da aıtyp júredi, sheshim qabyldaǵanda. Sondyqtan AES boıynsha sheshim qabyldaǵan kezde tek qana búlletenniń aldyna baryp, rýchkany ustaǵan kezde ǵana «ıá deımin be, álde joq deımin be» dep emes, oǵan deıin kóptegen saralaý kerek, – deıdi saıasattanýshy.
