Búgin Qazaqstan Prezidenti Qasym-Jomart Toqaev barlyq deńgeidegi máslihattar depýtattarynyń II respýblikalyq forýmynda qatysyp, mańyzdy oi-pikirlerimen bólisti. Óz sózinde ol máslihattyń memlekettik biliktiń negizgi ári mańyzdy tarmaqtarynyń biri ekenin erekshe atap ótti.
– Máslihattar – jergilikti ózin-ózi basqarý júiesindegi negizgi institýt. Sondyqtan onyń tiimdiligi depýtattardyń kásibiligine tikelei bailanysty. Bilimine biligi sai depýtattar korpýsyn jasaqtaýǵa, eń aldymen, olardy usynǵan partiialar múddeli bolýy kerek. Búgin máslihat depýtattarynyń biliktiligin jetildirý týraly usynys aityldy.
Máslihat depýtattary qyzmetiniń tiimdiligin arttyrý úshin bul baǵytqa erekshe nazar aýdarý qajet. Buǵan Memlekettik basqarý akademiiasyn tartý kerek. Partiialar óz depýtattarynyń biliktiligin jetildirý maqsatynda Akademiiamen yntymaqtastyq ornatqan jón dep sanaimyn. Árine, bul jumysty aimaqtyń erekshelikterin, halyq qalaýlylarynyń kásibi jáne qoǵamdyq-saiasi tájiribesin eskere otyryp uiymdastyrý qajet. Sonymen birge depýtattar halyqpen tikelei bailanys jasai bilýge jáne óz jumysy týraly qoǵamdy jan-jaqty habardar etýge tiis. Moiyndaýymyz kerek, bul iste kózge kórinip turǵan kemshilikter bar, – dedi Prezident.
Almaty qalasynyń qoǵamdyq keńesiniń múshesi Beknur Kisikovtyń pikirinshe, máslihat depýtattarynyń tiimdiligin arttyrý úshin sailaýlardyń ashyqtyǵyn qamtamasyz etý qajet. Onyń aitýynsha, eń mańyzdysy – bul orynǵa eline, jerine jáne halqyna shynaiy qamqorlyqpen qaraityn adamdardyń sailanýy.
– Men máslihattardyń naqty kez kelgen qalany basqarýda negizgi organ ekenin aitqym keledi, mysaly, Almaty nemese basqa da qalalar, aýdan ortalyqtary. Bul máslihattar bárin basqarady, sondyqtan búgingi kúni máslihat óte mańyzdy organ bolyp tabylady. Sondyqtan men Prezidenttiń qalalardy basqarýda máslihattarǵa kóbirek múmkindik berý týraly aitqan sózderin qoldaimyn. Osy oraida men máslihatta sailaýlardyń da ashyqtyǵyn arttyrýdy usynar edim. Sebebi, negizinen, máslihatta únsiz, óz pikirin bildirmeitin adamdar otyr, olardyń daýsy múldem estilmeidi, iaǵni men qalaǵa nemquraily qaramaityn, óz pozitsiiasy bar, shyn júrekten qala úshin alańdaityn jáne naqty is-áreket jasaityn adamdardyń máslihatqa sailanýyn qalaimyn.
Men bilemin, keibir máslihat depýtattary shyn máninde halyqpen kezdesip, turǵyndardyń suranystaryna jaýap berip, belsendi jumys isteidi, al basqa depýtattardy múldem estimeimin, olar qaida, ne isteidi? Máslihattardyń qoǵamdyq keńes siiaqty tiimdi jumys istegeni mańyzdy. Depýtattar sailaýshylar aldynda esep berip, jii kezdesip, olardyń máselelerin sheshýi kerek, sailaýdan keiin iz-tússiz joǵalyp ketpei, biýdjetti talqylaý jiyndarynda formaldy túrde ǵana qatyspaýy tiis.
Men, mysaly, bir depýtattyń kómekshisi bolǵanymda, onyń sailaýshylarmen únemi jumys istep, kezdesip júrgenin kórdim. Meniń oiymsha, máslihattar prezident aitqandai, óńirlik ekonomikaǵa áser etetin, joǵary deńgeili bolýy tiis. Aldymen, saiasi oilaý qabileti bolýy kerek. Akimattar jergilikti jerde tek chinovnikterdi ǵana emes, qalaǵa janashyr azamattyq belsendilerdi de tańdai bilýi kerek.
Meniń pikirimshe, máslihat – saiasi organ, biraq majilisten aiyrmashylyǵy, máslihattyń sharýashylyqqa baǵyttalǵan bolýy mańyzdy. Iaǵni, kommýnaldyq salada jaqsy túsinigi bar mamandar, zańgerler jáne qaladaǵy barlyq problemalardy biletin azamattyq belsendiler bolýy kerek. Eń bastysy – táýelsiz oilaý jáne óz pikirin erkin bildirý, tek qana bas izep, bir jaqty daýys bermei, – deidi Beknur Kisikov.
Al saiasattanýshy Perdehan Shámiev depýtattyq qyzmetti ataq-abyroi emes, eń aldymen jaýapkershilik dep baǵalaidy.
– Bilik 2022 jyldan beri qarqyndy túrde saiasi reformany júzege asyrýda. Sol reformanyń aiasynda byltyr Májilis jańardy. Onyń quramy ózgerip, ózge shaqyrylym depýtattaryna qaraǵanda barynsha ashyq, qoǵamda kóterilip jatqan máselelerge jyldam jaýap berýde. Halyqtyń talap-tilekterin eskerip ártúrli zańdarǵa ózgeris engizýde. Múldem jańa zańdar da qabyldanyp jatyr. Bul protsessten jergilikti máslihattar da tys qalmaýy tiis.
Sol úshin de memleket basshysy máslihattardyń jumysynyń kei tustaryn synady. Tek synap qana qoimai kásibi, bilikti depýtattardy kezeń-kezeńimen qalyptastyrý joldaryn usyndy. Menińshe depýtattardyń basty kemshiligi jariia saiasatker emestiginde. Bul týraly prezident te atap ótti. Depýtat boldyńba, demek jaýapkershilikti óz moinyńa aldyń degen sóz. Sondyqtan seniń elektoratyńmen ǵana emes, jalpy halyqpen sóilese alýy tiis. Áitpese saiasatqa barýdyń qajeti joq. Bul prezidenttiń ǵana emes, qoǵamnyń talaby. Prezident sondai-aq, mynadai mańyzdy máseleni kóterdi. Qai partiianyń múshesi bolmasyn jalpyulttyq múddege kelgende partiiaishilik múddeni ekinshi orynǵa qoiý kerek. Iia, saiasi partiianyń basty maqsaty bilikke jetý. Sol úshin ózge partiialarmen básekege túsedi. Biraq saiasi básekeniń artynan qýyp ulttyq múddeni umytpaý kerek, – deidi saiasattanýshy.
Shara barysynda Qazaqstan Prezidenti birneshe kúnnen keiin ótetin jalpyulttyq referendýmnyń mánin atap ótip, ony «Halyq únine qulaq asatyn memleket» tujyrymdamasynyń naqty kórinisi retinde baǵalady.
– AES qurylysyna qatysty óz ustanymymdy buǵan deiin birneshe ret aittym. Álemdegi progresten shet qalmaý úshin biz básekelestikte óz artyqshylyqtarymyzdy paidalanýymyz kerek. Azamattar qoldap daýys berse, bul Táýelsiz Qazaqstannyń búkil tarihyndaǵy eń iri jobaǵa ainalady. Atom elektr stantsiiasyn salý – uzaqmerzimdi joba. Biraq bul bastama elimizdiń ornyqty damýyn onjyldyqtarǵa ilgeriletedi, sondai-aq injenerler shoǵyry men ártúrli beiindegi mamandar legin daiarlaýǵa jaǵdai jasaidy. Demek onyń paidasyn qazirgi jastarymyz ben bolashaq urpaq kóredi, – dedi prezident.
Saiasattanýshy Perdehan Shámshievtiń pikirinshe, Qazaqstan halqy aldaǵy referendýmǵa daiyndyqty edáýir kúsheitken. Resmi Astana bul máseleni kóp jyldan beri talqylap, halyqty aqparattandyryp keledi, sondyqtan jurtshylyqtyń qyzyǵýshylyǵy artqany baiqalady.
– Referendýmnyń ózi úlken bir saiasi naýqan. Ondai múmkindik bergeniniń ózi biliktiń, mysaly, Toqaevtyń múmkindik bergeni — bul úlken qadam dep oilaimyn. Iaǵni, bul bir tikelei demokratiianyń kórinisi ǵoi. Sondyqtan ol durys qadam dep esepteimin. Iaǵni, halyqtyń ózine sheshim qabyldaýǵa múmkindik berý. Iaǵni, endi biz mysal retinde alatyn bolsaq, qazir Ózbekstanda da osyndai másele kóterilip jatyr, biraq onda eshqandai referendým bolǵan joq. Prezident nemese úkimet aitty, solai sheshilip jatyr. Onda eshqandai referendým bolǵan joq, talqylaý da bolǵan joq. Al bizde kerisinshe, bir jyl buryn referendým bolatyny týraly aityldy. Biliktiń halyqqa túsindirýge ýaqyty boldy. Halyqtyń ózi aqparat jinaýǵa múmkindik aldy. Meniń oiymsha, bir jyl — úlken, kóp ýaqyt, – dep sanainy Perdehan Shámshiev.
Óz kezeginde saiasattanýshy Nurbolat Nyshanbai alda bolatyn referendýmǵa halyq belsendi qatysady dep sanaidy, sebebi bul halyq úshin mańyzdy suraq.
– Endi bul jolǵy referendýmnyń mańyzy, meniń oiymsha, halyqtyń belsendiligi. Halyq belsendi qatysady dep oilaimyn. Sebebi qazir halyq úshin bul suraq mańyzdy. Halyqtyń arasynda kóptegen suraqtar bar, jáne bul jerde naqty suraq qoiylyp tur: iá nemese joq degen. Sonymen qatar, sailaý men referendýmdarda biz baiqaǵanymyz, burynǵydai halyq qazir «men barmasam, meniń ornyma basqa bireýler daýys berýi múmkin be, nemese men baryp óz oiymdy aitýym kerek» degen osyndai azamattyq pozitsiiasy qalyptasyp jatyr. Sebebi olar sailaýdyń qalai ótetinin biledi, ol jerde tek qana qazaqstandyq baqylaýshylar emes, halyqaralyq uiymdardan da kóptep adamdar keledi, Bul jerde eń mańyzdy másele — osy saiasi belsendilikti ustap qalý úshin ashyqtyq qajet, jáne jastardyń senimi, olardyń erteń daýys bergen kezde «iá, men daýys berdim, meniń daýsym sheshimge áser etedi eken ǵoi» degen sezimi aldaǵy ýaqytta olar aýqymdy bir eresekterdiń elektoratyn qalyptastyrady. Sebebi bizdegi sanaly sheshim qabyldaityn azamattar 30-50 jastaǵy adamdar, olar árqashan tek qana ózi daýys bermeidi, ol ainalasyndaǵylarǵa da aityp júredi, otbasyna da aityp júredi, sheshim qabyldaǵanda. Sondyqtan AES boiynsha sheshim qabyldaǵan kezde tek qana biýlletenniń aldyna baryp, rýchkany ustaǵan kezde ǵana «iá deimin be, álde joq deimin be» dep emes, oǵan deiin kóptegen saralaý kerek, – deidi saiasattanýshy.
