Aıta keteıik, búgin Prezıdent Qasym-Jomart Toqaev Qazaqstannyń jańa Ekologıalyq kodeksine qol qoıǵan bolatyn.
Sáýlet Sákenovtyń sózinshe, Ekologıalyq kodekste basqa mańyzdy bastamalarmen qatar parnıktik gazdar shyǵaryndylaryn retteý júıesi de eskerilgen.
«Parıj kelisimi men BUU-nyń Klımattyń ózgerýi jónindegi negizdemelik konvensıasyna sáıkes Qazaqstannyń parnıktik gazdar shyǵaryndylaryn azaıtý boıynsha mindettemeleri bar. Sonymen qatar, Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaev BUU-nyń Klımattyq samıtinde sóılegen sózinde Qazaqstannyń 2060 jylǵa qaraı kómirtekti beıtaraptyq deńgeıine jetetinin aıtty. Bul eldegi parnıktik gazdardyń barlyq shyǵaryndylary olardy qysqartýǵa baǵyttalǵan jobalarmen ótelýi tıis degendi bildiredi. Buǵan aǵash otyrǵyzý, jańartylatyn energıa kózderin damytý, energıa únemdeý jónindegi jobalar jáne taǵy basqa sharalar jatady. Jańa Ekokodekstiń qabyldanýymen mundaı ofsettik jobalar kóbeıedi dep úmittenemin», - deıdi Sáýlet Sákenov.
Budan bólek, Ekologıalyq kodekske klımattyń ózgerýine beıimdelý boıynsha normalar qosylǵan.
«Sebebi klımattyń ózgerýin biz anyq baıqap jatyrmyz. Daýyldy, ekstremaldy-meteorologıalyq qubylystar kóbeıdi. Munyń bári adamdardyń densaýlyǵy men ómirine áser etedi. Sondyqtan bul sharalar óte mańyzdy. Beıimdelý júıesi arqyly eldiń klımattyń ózgerýine daıyndyǵyn baǵalap, ári qaraı tıisti sharalar qabyldaýǵa bolady. Onyń ishine qýańshylyqty, sý resýrstarynyń azaıýyn, tótenshe jaǵdaılardy eskertý sharalary kiredi», - dedi sarapshy.
S.Sákenovtyń sózinshe, ǵalymdar men úkimetaralyq sarapshylar toby parnıkti gazdar shyǵaryndylarynyń qorshaǵan orta men adamdar densaýlyǵyna zıanyn tıgizetinin dáleldegen. Al onyń úlesi qysqarsa aýadaǵy lastaýshy zattar da avtomatty túrde azaıyp, ahýaldyń jaqsarǵany birden baıqalady.
Aıta keteıik, Ekologıa mınıstrligi Ekokodeks jobasyn daıyndaý kezinde ony jurtshylyqpen keńinen talqylaǵan bolatyn. Zań jobasynyń basty jańalyqtarynyń biri - «lastaýshy tóleıdi jáne túzetedi» qaǵıdaty. Bul lastanýdyń aldyn alý jáne baqylaý jónindegi sharalardy, sondaı-aq qorshaǵan ortaǵa keltirilgen zalaldy qalpyna keltirý úshin jaýapkershilikti meńzeıdi. Kodekste eń ozyq qoljetimdi tehnologıalardy engizý shartymen birinshi sanattaǵy obektiler úshin keshendi ekologıalyq ruqsattarǵa kóshý, sondaı-aq jańadan iske qosylatyn kásiporyndar úshin keshendi ekologıalyq ruqsatty mindetti túrde alý kózdelgen. «Birinshi sanattaǵy» iri kásiporyndarǵa qatysty qorshaǵan ortaǵa áserdi baǵalaýdan ótý týraly talap ta engizildi. Budan basqa, jańa Ekokodekske sáıkes jergilikti atqarýshy organdar ekologıalyq tólemder esebinen túsetin qarjynyń 100%-yn tabıǵatty qorǵaý is-sharalaryna baǵyttaýǵa mindetti. Qujatta halyqaralyq talaptarǵa sáıkes qaldyqtardy azaıtý jáne óńdeý, olardy jikteý týraly normalar da jazylǵan. Zańsyz qaldyq alańdaryn joıý úshin qoqys shyǵaratyn kólikterge GPS-dachıkterdi mindetti túrde ornatý da eskerilgen.
