Jańa býyn ǵalymy
Árine, ol mundai jetistikke ózinen ózi jetken joq. 1981 jyly Ońtústiktegi Babaiqorǵan eldi mekeninde dúniege kelgen Edilbai Abai atyndaǵy orta mektepti 1998 jyly bitirip, osy jyly Almatydaǵy Zań kolledjine zańger mamandyǵy boiynsha oqýǵa túsedi. Osy kolledjdi 2000 jyly arnaiy orta zańger degen dárejesimen úzdik bitiredi. 2001 jyly Abai atyndaǵy Qazaq Ulttyq pedagogika ýniversitetiniń filologiia fakýltetine «qazaq tili men ádebieti jáne aǵylshyn tili» mamandyǵy boiynsha oqýǵa túsip, 2005 jyly úzdik diplommen aiaqtaidy. 2005-2008 jyldary aralyǵynda atalǵan joǵary oqý orynynyń magistratýrasyn «filolog-pedagog» mamandyǵy boiynsha oqidy jáne ony da úzdik diplommen támámdaǵan soń ózi oqyǵan ýniversitette oqytýshylyqqa qaldyrylady. Sodan beri onyń búkil pedagogtik qyzmeti osy oqý orny men tyǵyz bailanysta órbip keledi. Ol osynda qyzmet atqara júrip, belgili tilshi ǵalym, akademik Faýziia Orazbaevanyń jetekshiligimen 2010 jyly «Tildik birlikterdiń qatysymdyq tabiǵaty (Ǵ.Músirepov shyǵarmalary boiynsha)» degen taqyrypta kandidattyq dissertatsiiasyn qorǵaidy. Kandidattyq zertteý jumysynyń nátijesinde F.Orazbaevamen avtorlyq birlestikte «Kommýnikativtik maǵyna negizderi» (2012 j.) tiptik baǵdarlamasyn jariialaǵandyǵy da kótiń esinde. Qazirgi tańda qos ǵalymnyń atalǵan jumystary Qazaqstan JOO-da oqytylatyn «Kommýnikatitik maǵyna negizderi», «Qazaq tiliniń leksikologiiasy», «Qazaq tiliniń semantikasy», «Tildik qatynas teoriiasy», «Kommýnikativti grammatika», «Qazaq tilindegi sintaksistik paradigma» pánderin oqytýda keńinen qoldanylatynyn aita ketsek artyq emes.
Ǵylym demekshi, «ǵylym – inemen qudyq qazǵandai» óte qiyn mamandyq. Beineti mol, kedergisi qisapsyz sharýa túsingen kisige. Edilbai 2012 jyly «Bolashaq» baǵdarlamasynyń iegeri bolady jáne ony 2015 jyly Angliia elindegi Nottingem ýniversitetiniń magistratýrasyn «Bilim salasyndaǵy basqarý» mamandyǵy boiynsha aiaqtaidy. 2016 jyldan bastap «Narhoz» ýniversitetiniń «Ekonomika» kafedrasynda dotsent bolyp qyzmet atqardy. Osy jyldary atalǵan oqý ornynda júrgende óz betinshe «Akademiialyq jazylym» pániniń baǵdarlamasyn jazyp, ony JOO-larda oqytýdyń ádisterimen ainalysty. Bul pán boiynsha «Akademiialyq jazylym. Esseni qalai jazýǵa bolady?» onlain-kýrsyn qurastyrdy (2016) jáne 90 akademiialyq saǵattan turatyn «Joǵary oqý oryndarynyń stýdentterine akademiialyq baǵytta jazba jumystaryn jazýdy úiretýdiń joldary» atty seminaryn júieli túrde júrgizip keldi (2019). Iaǵni, jas ǵalymnyń ainalysytan ǵylymi baǵyttary týraly sóz qozǵasaq, olar – tili bilimi, tildik qatysym, bilim salasyndaǵy basqarý, akademiialyq jazylym. Bul baǵyttar boiynsha qazaq jáne aǵylshyn tilinde otyzdan asa ǵylymi maqalalar jariialapty. Al, ǵylymnyń bul salasy airyqsha tózimdilikti, shydamdylyqty talap etetini aitpasa da belgili. Osy tusta talantty ǵalymnyń «Akademiialyq jazylym» pánin oqytýǵa qajetti mynadai oqý quraldarynyń avtory ekendigin aita ketkimiz keledi: «Akademiialyq jazylym: shaǵyn esse men shaǵyn zertteý jumystaryn jazý» (2019 j), «Akademicheskoe pismo: osnovy napisaniia issledovatelskoi raboty» (2020 g.), «Tildik birlikterdiń qatysymdyq tabiǵaty (Ǵ.Músirepov shyǵarmalary boiynsha): Monografiia» (2021 j.), «Esse jáne onyń túrleri» (2022 j.).
Al, bilikti mamannyń kez kelgen áńgimesiniń tujyrym túiinderi qazaq tili men ádebietin oqytý ádistemeleri men ǵylymi júielengen nusqalaryna tirelip, qazirgi bilim júiesiniń zamanaýi bastamalarymen toqailasyp jatqanyn biz zańdylyq dep uǵynamyz.
–Búgingi bilim berý júiesiniń basty kredosy – ózgeris, jańarý, damý jáne órkendeý. Soǵan bailanysty zamanaýi suranystarǵa sáikes tyń ideialarǵa qoldaý kórsetip, oń bastamalardyń qoldanysqa engizilýine jol ashylýy kerek. Osy tusta aita ketsem, qoldanystaǵy jańartylǵan bilim berý baǵdarlamasy – sapaly bilim alýǵa negizdelgen zamanaýi úlgidegi baǵdarlama dep senimmen aitýǵa bolady. Onda ár pánniń áleýetin qoldanýǵa, oqý, jobalaý, zertteý tásilderin meńgertý arqyly stýdentterdiń tulǵalyq derbestigin damytý kózdelgen. Osyǵan orai oqytýshylardyń qoǵamǵa kózqarasy, sabaq ótkizý ádisi, sondai-aq bilim alýshylardyń da qoǵamǵa jáne ózara qarym qatynasy ózgeriske túsip jatyr. Oqytýshylar ámirshildik stilden arylýda. Stýdentter oqý protsesi barysynda tek tyńdaýshy, oryndaýshy ǵana emes, izdenýshi, tulǵalyq qasietin qalyptastyrýshy retinde dáris alatyn deńgeige jete bastady, – deidi jas izdenýshi.
Bolat Jumynuly
