Árıne, ol mundaı jetistikke ózinen ózi jetken joq. 1981 jyly Ońtústiktegi Babaıqorǵan eldi mekeninde dúnıege kelgen Edilbaı Abaı atyndaǵy orta mektepti 1998 jyly bitirip, osy jyly Almatydaǵy Zań kolejine zańger mamandyǵy boıynsha oqýǵa túsedi. Osy kolejdi 2000 jyly arnaıy orta zańger degen dárejesimen úzdik bitiredi. 2001 jyly Abaı atyndaǵy Qazaq Ulttyq pedagogıka ýnıversıtetiniń fılologıa fakúltetine «qazaq tili men ádebıeti jáne aǵylshyn tili» mamandyǵy boıynsha oqýǵa túsip, 2005 jyly úzdik dıplommen aıaqtaıdy. 2005-2008 jyldary aralyǵynda atalǵan joǵary oqý orynynyń magıstratýrasyn «fılolog-pedagog» mamandyǵy boıynsha oqıdy jáne ony da úzdik dıplommen támámdaǵan soń ózi oqyǵan ýnıversıtette oqytýshylyqqa qaldyrylady. Sodan beri onyń búkil pedagogtik qyzmeti osy oqý orny men tyǵyz baılanysta órbip keledi. Ol osynda qyzmet atqara júrip, belgili tilshi ǵalym, akademık Faýzıa Orazbaevanyń jetekshiligimen 2010 jyly «Tildik birlikterdiń qatysymdyq tabıǵaty (Ǵ.Músirepov shyǵarmalary boıynsha)» degen taqyrypta kandıdattyq dısertasıasyn qorǵaıdy. Kandıdattyq zertteý jumysynyń nátıjesinde F.Orazbaevamen avtorlyq birlestikte «Kommýnıkatıvtik maǵyna negizderi» (2012 j.) tıptik baǵdarlamasyn jarıalaǵandyǵy da kótiń esinde. Qazirgi tańda qos ǵalymnyń atalǵan jumystary Qazaqstan JOO-da oqytylatyn «Kommýnıkatıtik maǵyna negizderi», «Qazaq tiliniń leksıkologıasy», «Qazaq tiliniń semantıkasy», «Tildik qatynas teorıasy», «Kommýnıkatıvti gramatıka», «Qazaq tilindegi sıntaksıstik paradıgma» pánderin oqytýda keńinen qoldanylatynyn aıta ketsek artyq emes.
Ǵylym demekshi, «ǵylym – ınemen qudyq qazǵandaı» óte qıyn mamandyq. Beıneti mol, kedergisi qısapsyz sharýa túsingen kisige. Edilbaı 2012 jyly «Bolashaq» baǵdarlamasynyń ıegeri bolady jáne ony 2015 jyly Anglıa elindegi Nottıngem ýnıversıtetiniń magıstratýrasyn «Bilim salasyndaǵy basqarý» mamandyǵy boıynsha aıaqtaıdy. 2016 jyldan bastap «Narhoz» ýnıversıtetiniń «Ekonomıka» kafedrasynda dosent bolyp qyzmet atqardy. Osy jyldary atalǵan oqý ornynda júrgende óz betinshe «Akademıalyq jazylym» pániniń baǵdarlamasyn jazyp, ony JOO-larda oqytýdyń ádisterimen aınalysty. Bul pán boıynsha «Akademıalyq jazylym. Esseni qalaı jazýǵa bolady?» onlaın-kýrsyn qurastyrdy (2016) jáne 90 akademıalyq saǵattan turatyn «Joǵary oqý oryndarynyń stýdentterine akademıalyq baǵytta jazba jumystaryn jazýdy úıretýdiń joldary» atty semınaryn júıeli túrde júrgizip keldi (2019). Iaǵnı, jas ǵalymnyń aınalysytan ǵylymı baǵyttary týraly sóz qozǵasaq, olar – tili bilimi, tildik qatysym, bilim salasyndaǵy basqarý, akademıalyq jazylym. Bul baǵyttar boıynsha qazaq jáne aǵylshyn tilinde otyzdan asa ǵylymı maqalalar jarıalapty. Al, ǵylymnyń bul salasy aıryqsha tózimdilikti, shydamdylyqty talap etetini aıtpasa da belgili. Osy tusta talantty ǵalymnyń «Akademıalyq jazylym» pánin oqytýǵa qajetti mynadaı oqý quraldarynyń avtory ekendigin aıta ketkimiz keledi: «Akademıalyq jazylym: shaǵyn esse men shaǵyn zertteý jumystaryn jazý» (2019 j), «Akademıcheskoe pısmo: osnovy napısanıa ıssledovatelskoı raboty» (2020 g.), «Tildik birlikterdiń qatysymdyq tabıǵaty (Ǵ.Músirepov shyǵarmalary boıynsha): Monografıa» (2021 j.), «Esse jáne onyń túrleri» (2022 j.).
Al, bilikti mamannyń kez kelgen áńgimesiniń tujyrym túıinderi qazaq tili men ádebıetin oqytý ádistemeleri men ǵylymı júıelengen nusqalaryna tirelip, qazirgi bilim júıesiniń zamanaýı bastamalarymen toqaılasyp jatqanyn biz zańdylyq dep uǵynamyz.
–Búgingi bilim berý júıesiniń basty kredosy – ózgeris, jańarý, damý jáne órkendeý. Soǵan baılanysty zamanaýı suranystarǵa sáıkes tyń ıdeıalarǵa qoldaý kórsetip, oń bastamalardyń qoldanysqa engizilýine jol ashylýy kerek. Osy tusta aıta ketsem, qoldanystaǵy jańartylǵan bilim berý baǵdarlamasy – sapaly bilim alýǵa negizdelgen zamanaýı úlgidegi baǵdarlama dep senimmen aıtýǵa bolady. Onda ár pánniń áleýetin qoldanýǵa, oqý, jobalaý, zertteý tásilderin meńgertý arqyly stýdentterdiń tulǵalyq derbestigin damytý kózdelgen. Osyǵan oraı oqytýshylardyń qoǵamǵa kózqarasy, sabaq ótkizý ádisi, sondaı-aq bilim alýshylardyń da qoǵamǵa jáne ózara qarym qatynasy ózgeriske túsip jatyr. Oqytýshylar ámirshildik stılden arylýda. Stýdentter oqý prosesi barysynda tek tyńdaýshy, oryndaýshy ǵana emes, izdenýshi, tulǵalyq qasıetin qalyptastyrýshy retinde dáris alatyn deńgeıge jete bastady, – deıdi jas izdenýshi.
Bolat Jumynuly
