T.Jamanqulovtyń aıtýynsha,
mınıstrmen aradaǵy daý sál erterekte bastalǵan eken.
Bul týraly akter sotqa deıin de aıtqany este. Iaǵnı, bar másele stýdentterge bólingen granttan bastalǵan. Ol kezde Arystanbek Muhamedıuly Óner akademıasynyń rektory edi.
«Bar bolǵany 12 grant. 11 adamnyń tizimin berdi "osylardy ótkiz" dep. Men qarsy shyǵyp, adamgershilikpen adam qabyldaıyq degenmin. Sóıtip, ony tyńdamadym da talapkerlerdiń ónerine qarap 2-3-eýin ótkizip jiberdim. Sosyn maǵan tún ishinde telefon soǵyp, aıqaıǵa basty. Men de ashýǵa berilip, oryssha úsh áripke aıtyp jiberdim ony. Endi er adamnyń bárinde bolady ǵoı mundaı jaǵdaı. Keıin biraq artyq ketkenimdi túsinip, ertesine baryp keshirim suradym», – deıdi Tuńǵyshbaı Jamanqulov.
Munan keıin osy oqý ornyn bitirgen Eńlik Sydyqova esimdi boıjetkenniń málimdemesi jaryq kórgen bolatyn.
Ol Arystanbektiń ózine azǵyndyq kórsetkenin aıtyp, vıdeoúndeý arqyly shaǵym jasaǵan edi. Artynsha Jamanqulov Eńliktiń sózin sóılep, mınıstrdi ashyq aıyptady.
«Osy jaǵdaıdan keıin ol meniń ár qadamymdy ańdyp, izime túsip aldy», – deıdi ol.
«Mınıstr meniń basymdaǵy jaǵdaıdy óz qolymenen, óziniń laýazymyn paıdalanyp, Elbasynyń yqylasyn paıdalanyp, osy nársege naqaqtan naqaq baryp, ósh aldy.
Meniń úndeýim Elbasyna jetken joq. Jetse de, Arystan myrzanyń úndeýimen jetti dep oılaımyn.
Ol basqasha jaǵdaımen jetkizip otyrdy», – dedi akter.
Ol sondaı-aq, ózine taǵylǵan aıyptardyń bári jala ekenin aıtyp otyr. Mınıstr Arystanbek Muhamedıuly sýdıaǵa yqpal etti deıdi ol.
«Maǵan oqylǵan sot úkiminde ataq-dańqty alyp tastaý týraly birde-bir sóz joq. Úkimettiń aqshasyn shashyp jiberdi degendeı naqaqtan naqaq taǵylǵan aıyp.
Men qarjyǵa aralasqan adam emespin.
Men qoryqpaımyn, Mádenıet mınıstriniń ózi sottarǵa, tergeýshilerge jeke tapsyrma berip otyrǵanynan habardarmyz. Men eshqandaı aqsha jymqyrǵan joqpyn. Dáleldengen de joq. Bári bos sóz.
6 aıdaı sot boldy. Bári de naqaq jala oıdan shyǵarylǵan. Jáne maǵan shyǵarylǵan úkimdi sýdıa uıalyńqyrap, jerge qarap otyryp, ishteı jylaǵan da bolar, tapsyrysty oryndaýmenen oqydy», – dep sózin jalǵady akter.
Eske salaıyq, 2016 jyly Tuńǵyshbaı Jamanqulov fılmniń túsirilimine bólingen 79 mıllıon teńgeni qaltasyna basty dep aıyptalyp, shartty jazaǵa kesilgen bolatyn.
