Sot oryndaýshysy tepkennen keiin úidiń iesi ashýǵa býlyǵyp, onyń búiirinen uryp qulatqan. «Jábir kórdim» degen Ádil Ermekov kásipqoi boksshy Janqosh Turarov kelip qoqan-loqqy kórsetkenin de aitýda. Alaida bylǵary qolǵap sheberi «eshkimdi qorqytpadym» dep otyr.
Tóbeles taý bókterinde ornalasqan «Dzerjinskii» saiajaiynad oryn alǵan. Sot oryndaýshylar men politsiia qyzmetkerleri úi zańsyz salynǵan aityp, ony buzýǵa kelipti. Alaida úiin keńeitken qojaiyn sot sheshimimen kelispegen. Baspanasyn súrýge qarsy bolǵan azamat joiqyn soqqysymen sot oryndaýshysynyń búiirinen uryp qulatty. Bul kadrler álemjelide qyzý talqyǵa tústi.
Janjaldy syrttai baqylap turǵan kórshiler sot oryndaýshy tóbelesti ózi bastap, birinshi bolyp úidiń iesin aiaǵymen tepkenin «anyq kórdik» dep otyr.,
– Sot oryndaýshysy úidiń iesin aiaǵymen tepti. Men ony óz kózimmen kórdim. Biraq ol video esh jerde joq. Al tóbelestiń jalǵasy áleýmettik jelide júr. Sot oryndaýshysynyń ózi kináli. Óitkeni ol úidiń qojaiynyn ashýlandyryp, ony soqqy jasaýǵa itermeledi, – Almaty qalasynyń turǵyny Aleksandra Brelova.
Al daýdyń basy úige japsarlas salynǵan bólmelerden bastalǵan. Baspana iesi birneshe sharshy metr jalǵap úiin keńeitpek bolypty. Alaida bul qurylysqa úzildi-kesildi qarsy bolǵan kórshisi Timýr Saǵyndyqov sotqa júginip jeńip shyqqan.
Onyń aitýynsha, qosalqy bólmeler qulaýdyń aldynda tur.
– Men aldymen tiisti mamandardy shaqyrttym. Olar maǵan myna qurylys óte qaýipti ekenin aitty. Sosyn jańbyrly kúnderi kórshi úiden sý aǵyp, atalǵan úidiń irgetasy jaryla bastady. Otbasymyzben qoryqtyq. Sosyn sotqa júginýge týra keldi. Sot japsarlas salynǵan bul nysandy zańsyz dep tapty. Tiisinshe, ony súrý týraly sheshim qabyldady, – deidi Timýr Saǵyndyqov.
Sot úkimin oryndaýǵa kelgen Ádil Ermekov aqyry taiaq jep tynǵan. Ol mindetin atqarýǵa úidiń qojaiyny kedergi keltirip kúsh kórsetkenin aitady. Tipti tanymal boksshy Janqosh Turarov bastaǵan sportshylar kelip, maǵan qoqan-loqqy kórsetkenin aityp shaǵymdanǵan.
Ádil Ermekov oqiǵa ornynda bolǵan politsiia qyzmetkerleri kómek kórsetýdiń ornyna, aldy-artyna qaramai taiyp turǵan aityp, ózi úi iesin aiaqpen tepkenin joqqa shyǵardy.
– Biz úi iesimen bir ai boiy sóilestik. Eskerttik. Biraq ol kónbedi. Sosyn sot úkimine sáikes japsarlas salynǵan nysandy buzýǵa keldik. Sol ýaqytta úidiń qojaiyny meni uryp qulatty. Janymda turǵan politsiia qyzmetkerlerin tappai qaldym. Olar qashyp ketti. Kóp uzamai Janqosh Turarov men sportshylar kelip bizdi qorqyta bastady. Al men sypaiy sóilesip, eshkimdi tepken joqpyn, – deidi sot oryndaýshy Ádil Ermekov.
Bokstan álem chempiony Janqosh Turarov ápkesiniń shaqyrtýymen sol úige barǵanyn aitady. Bylǵary qolǵap sheberi eshkimdi «qorqytyp-úrkitken joqpyn» dep otyr. Ol bar bolǵany ortaq mámilege kele almaǵan taraptardy sabyrǵa shaqyrǵanyn aitty.
– Men, kerisinshe, ol kisige «baýyryńyz qalai, qaratyp alyńyz» dep aittym. Meniń sózimdi nege olai burmalaǵanyn túsinbedim. Olar qorshaýdy buzaiyn dep jatty. Men «ne istep jatyrsyńdar, toqtatyńdar» dep aittym. Olar toqtady. Sosyn men ketip qaldym, – dedi kásipqoi boksshy Janqosh Turarov.
Qazir atalǵan janjalǵa qatysty qylmystyq is qozǵalyp, tiisti saraptama taǵaiyndaldy. Tártip saqshylarynyń da áreketi tekserilýde. Bálkim olar Aqbulaqtaǵy atystan keiin ómirin qaterge tikkisi kelmegen bolýy múmkin. Eki apta buryn dál osylai sot sheshimin oryndaýǵa barǵan bes birdei adamdy úidiń qojaiyny ańshy myltyǵymen atyp tastaǵan edi.
Symbat Ǵalymbekuly
