Sot oryndaýshysy tepkennen keıin úıdiń ıesi ashýǵa býlyǵyp, onyń búıirinen uryp qulatqan. «Jábir kórdim» degen Ádil Ermekov kásipqoı boksshy Janqosh Turarov kelip qoqan-loqqy kórsetkenin de aıtýda. Alaıda bylǵary qolǵap sheberi «eshkimdi qorqytpadym» dep otyr.
Tóbeles taý bókterinde ornalasqan «Dzerjınskıı» saıajaıynad oryn alǵan. Sot oryndaýshylar men polısıa qyzmetkerleri úı zańsyz salynǵan aıtyp, ony buzýǵa kelipti. Alaıda úıin keńeıtken qojaıyn sot sheshimimen kelispegen. Baspanasyn súrýge qarsy bolǵan azamat joıqyn soqqysymen sot oryndaýshysynyń búıirinen uryp qulatty. Bul kadrler álemjelide qyzý talqyǵa tústi.
Janjaldy syrttaı baqylap turǵan kórshiler sot oryndaýshy tóbelesti ózi bastap, birinshi bolyp úıdiń ıesin aıaǵymen tepkenin «anyq kórdik» dep otyr.,
– Sot oryndaýshysy úıdiń ıesin aıaǵymen tepti. Men ony óz kózimmen kórdim. Biraq ol vıdeo esh jerde joq. Al tóbelestiń jalǵasy áleýmettik jelide júr. Sot oryndaýshysynyń ózi kináli. Óıtkeni ol úıdiń qojaıynyn ashýlandyryp, ony soqqy jasaýǵa ıtermeledi, – Almaty qalasynyń turǵyny Aleksandra Brelova.
Al daýdyń basy úıge japsarlas salynǵan bólmelerden bastalǵan. Baspana ıesi birneshe sharshy metr jalǵap úıin keńeıtpek bolypty. Alaıda bul qurylysqa úzildi-kesildi qarsy bolǵan kórshisi Tımýr Saǵyndyqov sotqa júginip jeńip shyqqan.
Onyń aıtýynsha, qosalqy bólmeler qulaýdyń aldynda tur.
– Men aldymen tıisti mamandardy shaqyrttym. Olar maǵan myna qurylys óte qaýipti ekenin aıtty. Sosyn jańbyrly kúnderi kórshi úıden sý aǵyp, atalǵan úıdiń irgetasy jaryla bastady. Otbasymyzben qoryqtyq. Sosyn sotqa júginýge týra keldi. Sot japsarlas salynǵan bul nysandy zańsyz dep tapty. Tıisinshe, ony súrý týraly sheshim qabyldady, – deıdi Tımýr Saǵyndyqov.
Sot úkimin oryndaýǵa kelgen Ádil Ermekov aqyry taıaq jep tynǵan. Ol mindetin atqarýǵa úıdiń qojaıyny kedergi keltirip kúsh kórsetkenin aıtady. Tipti tanymal boksshy Janqosh Turarov bastaǵan sportshylar kelip, maǵan qoqan-loqqy kórsetkenin aıtyp shaǵymdanǵan.
Ádil Ermekov oqıǵa ornynda bolǵan polısıa qyzmetkerleri kómek kórsetýdiń ornyna, aldy-artyna qaramaı taıyp turǵan aıtyp, ózi úı ıesin aıaqpen tepkenin joqqa shyǵardy.
– Biz úı ıesimen bir aı boıy sóılestik. Eskerttik. Biraq ol kónbedi. Sosyn sot úkimine sáıkes japsarlas salynǵan nysandy buzýǵa keldik. Sol ýaqytta úıdiń qojaıyny meni uryp qulatty. Janymda turǵan polısıa qyzmetkerlerin tappaı qaldym. Olar qashyp ketti. Kóp uzamaı Janqosh Turarov men sportshylar kelip bizdi qorqyta bastady. Al men sypaıy sóılesip, eshkimdi tepken joqpyn, – deıdi sot oryndaýshy Ádil Ermekov.
Bokstan álem chempıony Janqosh Turarov ápkesiniń shaqyrtýymen sol úıge barǵanyn aıtady. Bylǵary qolǵap sheberi eshkimdi «qorqytyp-úrkitken joqpyn» dep otyr. Ol bar bolǵany ortaq mámilege kele almaǵan taraptardy sabyrǵa shaqyrǵanyn aıtty.
– Men, kerisinshe, ol kisige «baýyryńyz qalaı, qaratyp alyńyz» dep aıttym. Meniń sózimdi nege olaı burmalaǵanyn túsinbedim. Olar qorshaýdy buzaıyn dep jatty. Men «ne istep jatyrsyńdar, toqtatyńdar» dep aıttym. Olar toqtady. Sosyn men ketip qaldym, – dedi kásipqoı boksshy Janqosh Turarov.
Qazir atalǵan janjalǵa qatysty qylmystyq is qozǵalyp, tıisti saraptama taǵaıyndaldy. Tártip saqshylarynyń da áreketi tekserilýde. Bálkim olar Aqbulaqtaǵy atystan keıin ómirin qaterge tikkisi kelmegen bolýy múmkin. Eki apta buryn dál osylaı sot sheshimin oryndaýǵa barǵan bes birdeı adamdy úıdiń qojaıyny ańshy myltyǵymen atyp tastaǵan edi.
Symbat Ǵalymbekuly
