Buǵan rıza bolmaǵan baılar onyń ústinen oblystyq basqarmaǵa, áskerı gýbernatorǵa jáne odan ári İshki ister mınıstrligine shaǵym jasady. Ony 1868 jylǵy «Ýaqytsha erejede» belgilengen saılaý tártibin buzdy dep aıyptady. Y. Altynsarın qarapaıym halyqtyń qamyn oılady. Ol óziniń parasatty minez-qulqy jáne barynsha adaldyǵy, halyq aldyndaǵy ataǵy men bedeliniń arkasynda aqtalyp shyqty. Ol óziniń halyq aldynda sóılegen sózderinde patsha úkimetiniń otarshyl agrarlyq saıasatyn ashyq synady. Patsha úkimeti sheneýnikteriniń ozbyrlyq is-áreketterin, olardyń jergilikti qolshoqparlaryn aıyptady.
Máselen, ol 1864 jylǵy hatynda bylaı dep jazdy: «Qyzmet baby boıynsha men baılarmen jıi qaqtyǵysyp qalamyn. Maǵan jamandyq oılaıtyndar laýazymdy adamdar arasynda da bar. Olar qorǵansyz kedeılerdi arsyzdyqpen talap-tonaýda...» Y. Altynsarın patsha ókimetiniń jergilikti halyqqa qysym jasaıtyn júgensiz saıasatyn aıyptap otyrdy. Oǵan 1880 jyly «Orenbýrgskıı lıstok» gazetinde jarıalanǵan maqalalary aıqyn dálel. Ol óz ǵumyrynyń sońǵy kezinde bylaı dep jazdy: «Men túbegeıli tereń senimmen týǵan halqyma shamamnyń kelgeninshe paıdamdy tıgizsem degen nıetimnen eshqashan bas tartpaımyn». Y. Altynsarınniń úshan- teńiz eńbegi qazaq halqynyń ekonomıkalyq damýyna, bilim kókjıeginiń keńeıýine, rýhanı jáne mádenı gúldenýine ıgi yqpal etti.
Onyń esimi halyqtyń esinde máńgi saqtalady. Búginde Almaty qalasyndaǵy Qazaq memlekettik bilim akademıasy Ybyraı Altynsarınniń esimimen atalady. Elimizdegi pedagogtar qaýymynyń eń tańdaýly ókilderi jyl saıyn Y. Altynsarın atty tósbelgimen marapattalady. Aǵartýshy ǵalymnyń qúrmetine jyl saıyn ǵylymı konferensıalar ótkizilip túrady. Muǵalimderdiń Y. Altynsarın týraly jazǵan hattarynan : «Marqumnyń men qazaq dalasynda bolǵan kezimdegi búkil ómiri óziniń súıikti halqyna bilim berý jolyndaǵy aǵartýshylyq qyzmetine arnaldy. Ol halyq ómiriniń qalaı bet buryp bara jatqanyn muqıat baqylap otyrdy jáne ony tereń túsine bildi... Muǵalimderge qatań talaptar qoıdy, árbir iske barynsha uqypty qaraýdy talap etti, ol óz mindetine júrdim- bardym qarap, jumysty shala-sharpy oryndaıtyndardy qatań jazalap otyrdy.
Oqý isin ózi qandaı janyn sala jaqsy kórse, óz ınspeksıasyna qarasty muǵalimderden de tap sony talap etti. Ol óziniń shyn júrekten shyqqan tartymdy áńgimeleri arqyly muǵalimderdi oqý isine shyn nıetterimen qulshynyp, adal eńbek etýge jumyldyra biletin. Jurttyń kóz aldynda bizdi sonshalyqty joǵary baǵalaıtyn, ózgelerdi muǵalimderge eń adal nıetti azamattar retinde zor qurmetpen ári maqtanyshpen qaraýǵa májbúr etti. Ol árdaıym qasynan muǵalimderdi qaldyrmaı, ózimen birge ertip ala ketetin, olarsyz saparǵa sırek shyǵatyn. Ol ásirese jas qazaq muǵalimderine erekshe qamqorlyqpen súısine qaraıtyn... Ony muǵalimder de janyndaı jaqsy kóretin... Ol óziniń jeke ómirinde de óte súıkimdi, jomart júrekti aq kóńil adam boldy. Onymen qashan bolsa da, qandaı máselemen bolsa da emin-erkin ashyq sóılesýge, aqyl-keńes suraýǵa múmkin edi. Qashan bolsa da aq kóńil adal nıetimen aqylyn aıtýǵa, tipti naqty isimen kómektesýge árqashan ázir turatyń. Qazaq halqy da ony qatty qurmetteıtin. Olaı etetin tolyq jóni de bar edi: onyń esigi kelem deýshilerdiń qaı-qaısysyna bolsa da árqashan ashyq turatyn.
Ol óziniń aqyl- keńesin berýmen ǵana shektelmeı, qıyn-qystaý kezde qınalyp kelgen adamǵa óz qaltasynan aqsha da berip jiberetin, keıin ony kóbinese qaıtaryp ala da bermeıtin. Orys turǵyndary da oǵan qaıyrymdy da ádiletti adam retinde syı-qurmetpen qaraıtyn. Qostanaıdyń zıaly qaýymy ony saǵyna kútetin. Óıtkeni ol kópshilikpen ortaq til tabysyp sóılesetin, otyrystyń sánin kirgizetin, kóńildi de súıkimdi áńgimeler aıtatyn... (Muǵalim F.D. Sokolovtyń esteliginen)
