Qazaq qoǵamy úshin nashaqorlyq eń qaýipti qubylys ekeni anyq. Sondyqtan oǵan qarsy kúresti arttyryp, kún ótken saıyn jetildirip otyrýdyń mańyzy zor.
Sońǵy jyldary elimizge dendep engen ınternetti esirtki satýmen aınalysatyndar da óz múddesine barynsha paıdalanyp qalýǵa tyrysýda. Qazirgi tańda ǵalamtordaǵy birqatar saıttarda astyrtyn esirtki saýdasynyń kórigin qyzdyrýǵa kúsh salyp júrgeni jasyryn jasyryn emes. Olardyń anyqtap, der kezinde buǵattap otyrmasa, olar jastardy aldap, arbaýǵa qashan da daıyn turady.
Sol sebepti Almaty qalasy Polısıa departamentiniń esirtkige qarsy kúres bólimi bul baǵytta da jan-jaqty jumys istep, esirtki saýdasyn nasıhattaıtyn saıttardy anyqtap, olardyń buǵattaýǵa bar kúsh-jigerin jumsap keledi.
Qazirgi tańda esirtkimen jáne dinı ekstrımızmmen kúres shynaı ómirde ǵana emes, bul baǵyttaǵy kúresteri vırtýaldi álemdede qyzý júrip jatyr.
Bizdiń bul sózimizge ótken jyldyń ózinde Almaty polısıasynyń jedel áreket etýdniń arqasynda esirtki saýdasyn astyryntyn jarnamalaǵan 150 saıt buǵattaǵan. Osy bir málemetten-aq bul baǵyttaǵy jumystardyń qarqyndy júrip jatqanyn ańǵarýǵa bolady.
Statısıkalyq derek kózderine kóz júgirtetin bolsaq, 2022 jyly Almaty qalasynda esirtki zatyn saqtap, taratýmen aınalysty degen aıyppen 203 adam ustalyp, onyń 127 azamattyń ústinen qylmystyq is qozǵalǵan.
Zaman damyǵan saıyn esirtki zattaryn tartý isi de damyp keledi. Búginde esirtki zattarynyń neshe túri paıda bolyp, olardyń taralý joldary da keńeı túsken.
Kerek deseńiz, esirtki zattary alkogól men temeki sıaqty tez qol jetkizetin zatqa aınalyp barady. Bul rette bar másele medısınalyq preparattarǵa qatysty bolyp tur.
Búginde esirtkige jaqyn keıbir dári-dármekter kópshilik úshin qoljetimdi. Keıbir aptekadaǵy satýshylar mundaı dári-dármekterdi dárigerdiń reseptsiz satatyn oqıǵalary da jıi kezdesedi.
Bul jaǵdaı óz kezeginde quqyq qorǵaý organdarynyń jumystaryn qıyndata túsetini aıtpasa da túsinikti. Tipti, mundaı jaǵdaılar esirtkige jaqyn dári-dirmekterdi jastardyń mólsherden tys qoldanyp, sońy ólimmen aıaqtalatyn oqıǵalar da kezdesetini jasyryn emes.
Sondyqtan dárigerdiń rusatynsyz satylatyn dár-dirmekterge de baqylaýdyń kúsheıtýdiń mańyzy zor.
Osydan birshama ýaqyta buryn Almatyny mańaıyndaǵy aýyldarǵa barǵanymyzda aýyl jastarynyń kólik jóndegende qosalqy bólshekterdi maıdan tazalaıtyn «karbtardy» jastar ıiskep, esirtkiniń ornyna qoldanyp júrgenin estigende jaǵamyzdy ustadyq.
Mundaı «karbtar» kez kelgen bazardan satylady. Eshkim onyń satylýyna tosqaýyl qoıa almaıtyny belgili. Búginde «karb» ıskep, esi ketip júrgen jastardyń óse kele nashaqorǵa aınalmasyna kim kepil?
Sondyqtan esirtkige qarsy kúresti tek qana quqyq qorǵaý organdarynyń enshisine qaldyryp alańsyz júrýge bolmaıdy.
Búginde esirtkiniń ornyn almastyratyn túrli hımıalyq zattar men dári-dármekter kez kelgen bazarda erkin saýdalanýda. Sol sebepti jas urpaqtyń esirtkiniń qarmaǵyna túsip qalmaýy úshin ata-analar da bala tárbıesine basa kóńil bólýi kerek. Budan basqa bul baǵyttaǵy aqparattyq kúres sharalaryn da kúsheıtýdiń mańyzy zor.
Esirtkiniń taralýyna qoǵam bolyp qarsy turýymyz kerek. Sol kezde ǵana kúresimiz nátıjeli bolady.
Qýanysh SMAǴUL
