2024 jyly 18 mamyr kúni Halyqaralyq mýzeıler kúnine oraı «Esik» memlekettik tarıhı-mádenı mýzeı-qoryǵynda «MÝZEI TYHI - 2024» dástúrli aksıasy ótti. Bıyl onynshy ret uıymdatyrylǵan is-shara «Bilim berý jáne zertteý» taqyrybynda ótti, dep habarlaıdy Dalanews.kz. «Esik» memlekettik tarıhı-mádenı mýzeı-qoryǵyna silteme jasap.
İs-sharanyń maqsaty – óskeleń urpaqty tarıh pen dástúrdi dáripteý arqyly tárbıeleýdegi jáne ulttyq qundylyqtarymyzdy nasıhattaýdaǵy mýzeıdiń úlesin aıqyndaý.
Aıtýly sharanyń saltanatty ashylýynda mýzeı-qoryq dırektory Muhtarova Gúlmıra Raıylqyzy mýzeı qyzmetkerlerin kásibı merekelerimen quttyqtap, ár mamannyń mýzeı-qoryqtyń damýyna qosqan úlesin erekshe atap ótip, eńbekterine tabys tiledi.
«Mýzeı túni» baǵdarlamasy boıynsha shara aldymen jastar men mektep oqýshylaryna arnalǵan tarıhtyń jumbaq tusyn tabýǵa jol ashatyn tartymdy tanymdyq kvest-oıynymen bastalady.
Sonymen qatar qoryq-mýzeıdiń ekspozısıalyq zaldaryna ekskýrsıa, erte kóshpendilerdiń «Bes qarý» jaýyngerlik óneri, toǵyzqumalaq oıynynan týrnır jáne shekberlik sabaǵy, bestas, «Arheologıalyq qazbalar», termebaý toqý, «Saq mádenıetiniń myń boıaýy» atty músinshelerdi boıaý, pertoglıfter kóshirmesin alý syndy ınteraktıvti oıyndar uıymdastyryldy.
İs-sharaǵa atsalysyp, qoldaý bildirgen mýzeı seriktesteri qatarynda Dene shynyqtyrý jáne saýyqtyrý kesheniniń sportshylary karate, thekvondo, kórkem gımnastıkadan óz ónerlerin ortaǵa salyp, kórermenderdi tánti etse, Almaty oblysynyń balalar-jasóspirimder sporttyq týrızm jáne ekskýrsıalar ortalyǵynyń mamandary estafeta oıyndary men jattyǵýlar jasap, ulttyq oıyndardan jarys ótkizdi. Sondaı-aq, is-sharanyń «Bilim berý jáne zertteý» taqyrybyna saı uıymdastyrylǵan «Saq álemi sheberler kózimen» baıqaýy qorytyndylanyp, júldeli oryn ıegerleri marapattaldy. Kórmege usynylǵan Eńbekshiqazaq aýdanynyń JBBOM oqýshylarynyń ǵylymı jobalary tanystyryldy. Tarıhı quny bar buıymdardy jınaý maqsatynda jarıalanǵan «Mýzeıge tartý» atty aksıasy aıasynda 17 mýzeılik máni bar qundy muramyz mýzeı qoryna kelip tústi.
Kórermenderimizge «Esik» mýzeı-qoryǵy men Altyn adam tarıhyna qatysty jáne ekspozısıalyq zaldar boıynsha vıktorınalyq suraqtar qoıylyp, durys jaýap bergen qonaqtarymyzǵa arnaıy syılyqtar berildi.
Sonymen qatar kórermenderimizge ashyq aspan astynda derekti fılmder, múltfılmder kórsetilip, «Jetisý qalalyq mádenıeti VIII-XIV ǵǵ.», «Qazaq úı jabdyǵy», «Atadan qalǵan dústúr - sheberlik», «Qubylmaly keste», «Saq álemi sheberler kózimen», «Bilim, ǵylym jastarda» atty kórmeler usynyldy. Dástúrli mýzykalyq óner baǵdarlamasynyń shymyldyǵy Q.Satpaev atyndaǵy orta mekteptiń oqýshylary Muqaǵalı Maqataevtyń sózine jazylǵan «Úsh baqytym» (hor) ánimen ashylyp, ary qaraı ataqty kúıshi Qojeke Nazarulynyń urpaǵy Rysbúbi Ámzebekqyzy, belgili jyrshy-termeshi Serik Súıindiktiń shyǵarmashyl otbasy: jas talanttar – Aqjarqyn Aıtbaı, Nurgeldi Aıtbaı, Aqtorǵyn Aıtbaı ónerlerimen jalǵasty. Batyrlar jyry, Kódek Baıshyǵanulynyń ósıet tolǵaýlary, Qojeke Nazarulynyń, Ábdimomyn Jeldibaevtyń kúıleri, halyq áýenderi men Abaı ánderi shyrqaldy.
