2024 jyly 18 mamyr kúni Halyqaralyq mýzeiler kúnine orai «Esik» memlekettik tarihi-mádeni mýzei-qoryǵynda «MÝZEI TYHI - 2024» dástúrli aktsiiasy ótti. Biyl onynshy ret uiymdatyrylǵan is-shara «Bilim berý jáne zertteý» taqyrybynda ótti, dep habarlaidy Dalanews.kz. «Esik» memlekettik tarihi-mádeni mýzei-qoryǵyna silteme jasap.
Is-sharanyń maqsaty – óskeleń urpaqty tarih pen dástúrdi dáripteý arqyly tárbieleýdegi jáne ulttyq qundylyqtarymyzdy nasihattaýdaǵy mýzeidiń úlesin aiqyndaý.
Aitýly sharanyń saltanatty ashylýynda mýzei-qoryq direktory Muhtarova Gúlmira Raiylqyzy mýzei qyzmetkerlerin kásibi merekelerimen quttyqtap, ár mamannyń mýzei-qoryqtyń damýyna qosqan úlesin erekshe atap ótip, eńbekterine tabys tiledi.
«Mýzei túni» baǵdarlamasy boiynsha shara aldymen jastar men mektep oqýshylaryna arnalǵan tarihtyń jumbaq tusyn tabýǵa jol ashatyn tartymdy tanymdyq kvest-oiynymen bastalady.
Sonymen qatar qoryq-mýzeidiń ekspozitsiialyq zaldaryna ekskýrsiia, erte kóshpendilerdiń «Bes qarý» jaýyngerlik óneri, toǵyzqumalaq oiynynan týrnir jáne shekberlik sabaǵy, bestas, «Arheologiialyq qazbalar», termebaý toqý, «Saq mádenietiniń myń boiaýy» atty músinshelerdi boiaý, pertoglifter kóshirmesin alý syndy interaktivti oiyndar uiymdastyryldy.
Is-sharaǵa atsalysyp, qoldaý bildirgen mýzei seriktesteri qatarynda Dene shynyqtyrý jáne saýyqtyrý kesheniniń sportshylary karate, thekvondo, kórkem gimnastikadan óz ónerlerin ortaǵa salyp, kórermenderdi tánti etse, Almaty oblysynyń balalar-jasóspirimder sporttyq týrizm jáne ekskýrsiialar ortalyǵynyń mamandary estafeta oiyndary men jattyǵýlar jasap, ulttyq oiyndardan jarys ótkizdi. Sondai-aq, is-sharanyń «Bilim berý jáne zertteý» taqyrybyna sai uiymdastyrylǵan «Saq álemi sheberler kózimen» baiqaýy qorytyndylanyp, júldeli oryn iegerleri marapattaldy. Kórmege usynylǵan Eńbekshiqazaq aýdanynyń JBBOM oqýshylarynyń ǵylymi jobalary tanystyryldy. Tarihi quny bar buiymdardy jinaý maqsatynda jariialanǵan «Mýzeige tartý» atty aktsiiasy aiasynda 17 mýzeilik máni bar qundy muramyz mýzei qoryna kelip tústi.
Kórermenderimizge «Esik» mýzei-qoryǵy men Altyn adam tarihyna qatysty jáne ekspozitsiialyq zaldar boiynsha viktorinalyq suraqtar qoiylyp, durys jaýap bergen qonaqtarymyzǵa arnaiy syilyqtar berildi.
Sonymen qatar kórermenderimizge ashyq aspan astynda derekti filmder, mýltfilmder kórsetilip, «Jetisý qalalyq mádenieti VIII-XIV ǵǵ.», «Qazaq úi jabdyǵy», «Atadan qalǵan dústúr - sheberlik», «Qubylmaly keste», «Saq álemi sheberler kózimen», «Bilim, ǵylym jastarda» atty kórmeler usynyldy. Dástúrli mýzykalyq óner baǵdarlamasynyń shymyldyǵy Q.Satpaev atyndaǵy orta mekteptiń oqýshylary Muqaǵali Maqataevtyń sózine jazylǵan «Úsh baqytym» (hor) ánimen ashylyp, ary qarai ataqty kúishi Qojeke Nazarulynyń urpaǵy Rysbúbi Ámzebekqyzy, belgili jyrshy-termeshi Serik Súiindiktiń shyǵarmashyl otbasy: jas talanttar – Aqjarqyn Aitbai, Nurgeldi Aitbai, Aqtorǵyn Aitbai ónerlerimen jalǵasty. Batyrlar jyry, Kódek Baishyǵanulynyń ósiet tolǵaýlary, Qojeke Nazarulynyń, Ábdimomyn Jeldibaevtyń kúileri, halyq áýenderi men Abai ánderi shyrqaldy.
