13,4 mıllıon qazaqtar
Derekter barlyq qajetti aqparatty egjeı-tegjeıli zertteı alatyn tarap úshin qundy derekkóz bolady.
Eń mańyzdysy búginde elimizdegi qazaqtardyń úlesi 70,4% deıin óskenin baıqaýǵa bolady.
2021 jylǵy sanaq qorytyndysy boıynsha qazaqtar sany 13,4 mln adamdy qurady, 2009 jyldan bergi ósim – 33,7% (10 mln – 2009 j.), jalpy halyq sanyndaǵy qazaqtardyń úlesi 63,1%-dan 70,4%-ǵa deıin ósken.
Sondaı-aq, sany kóp ulttar qataryna orystar – 2,9 mln adam, ózbekter – 614 myń adam, ýkraındar – 387 myń adam jáne uıǵyrlar – 290 myń adamdy quraǵan.
Sanaq qorytyndysy boıynsha elimizdegi etnostar sany 124-ti qurady. Olardyń arasynda lıvter, vepsiler, orochtar, dolgandar, danıalyqtar, ýdegeıler, sahýrlar, mansylar, nanaılar, mońǵoldar, selkýpter, chýkchalar, ýlta, nıvhter, ıjorlar, ketter, koráktar, qyrymshaqtar, nganasandar, saamdar, chývandar bar.
Aıta keteıik, 2021 jylǵy sanaq raýndynyń saýalnamalaryna ultty «kórsetpeý» jaýap nusqasy qosylǵan. Osylaısha, 24,8 myń adam óz ultyn kórsetýden bas tartqan. Sondaı-aq, 2021 jyly sanaq kezinde «basqa ult» jaýabyn tańdaǵandar 47,5 myń adamdy qurady, al 2009 jyly mundaı adamdardyń 8-i bolǵan.
Almaty – polıglottar qalasy
2021 jylǵy halyq sanaǵy boıynsha 5 jastan asqan halyqtyń 44,9% eki tildi, 28,6% – úsh tildi meńgergen. Sanaq qorytyndysy boıynsha taǵy 1,7% 4 tilde sóıleıdi, 5 tildi halyqtyń 0,2% biledi. 6 tildi biletin polıglottardyń úlesi 0,1% nemese 8 845 adamdy qurady.
Qyzyqty derek, erlerge qaraǵanda 4-5 tildi meńgergen áıelderdiń úlesi basym, sáıkesinshe 47,9% jáne 52,1%. Biraq 6 jáne odan da kóp tildi biletin erler úlesi, kerisinshe, áıelderdiń úlesinen asyp túsedi – 55,6%.
Óńirlik bóliniste 5 jáne odan da kóp tildi biletin polıglottar Almaty qalasynda. Bul rette 35,1% nemese 6 042,1 myń adam aǵylshyn tilin biledi, onyń 27,6% – erkin sóıleıdi.
Jas segmentinde aǵylshyn tilin biletinderdiń úlesi 10-14 jas jáne 25-29 jas aralyǵynda kóp.
Qazaqstandyqtar qaı dindi ustanady?
Sońǵy eki sanaq aralyǵyndaǵy kezeńde Islamdy ustanatyn halyqtyń úlesi qatty ózgergen joq – 69,3%, hrıstıan dini – 17,2%, býddızm men ıýdaızm – 0,1%.
Esh dinge senbeıtinder úlesi 2,8%-dan 2021 jyly 2,3%-ǵa deıin tómendedi.
Sanaq qorytyndysy boıynsha respondentterdiń 11% qandaı da bir dinge qatysyn kórsetýden bas tartqan. 2009 jylǵy sanaq kezinde mundaı bas tartqandardyń úlesi 0,5% bolǵan.
Qazaqstan Respýblıkasyndaǵy bilim berý jónindegi kelesi taqyryptyq jınaq 6 qarashada jarıalanady.
