13,4 million qazaqtar
Derekter barlyq qajetti aqparatty egjei-tegjeili zerttei alatyn tarap úshin qundy derekkóz bolady.
Eń mańyzdysy búginde elimizdegi qazaqtardyń úlesi 70,4% deiin óskenin baiqaýǵa bolady.
2021 jylǵy sanaq qorytyndysy boiynsha qazaqtar sany 13,4 mln adamdy qurady, 2009 jyldan bergi ósim – 33,7% (10 mln – 2009 j.), jalpy halyq sanyndaǵy qazaqtardyń úlesi 63,1%-dan 70,4%-ǵa deiin ósken.
Sondai-aq, sany kóp ulttar qataryna orystar – 2,9 mln adam, ózbekter – 614 myń adam, ýkraindar – 387 myń adam jáne uiǵyrlar – 290 myń adamdy quraǵan.
Sanaq qorytyndysy boiynsha elimizdegi etnostar sany 124-ti qurady. Olardyń arasynda livter, vepsiler, orochtar, dolgandar, daniialyqtar, ýdegeiler, tsahýrlar, mansylar, nanailar, mońǵoldar, selkýpter, chýkchalar, ýlta, nivhter, ijorlar, ketter, koriaktar, qyrymshaqtar, nganasandar, saamdar, chývandar bar.
Aita keteiik, 2021 jylǵy sanaq raýndynyń saýalnamalaryna ultty «kórsetpeý» jaýap nusqasy qosylǵan. Osylaisha, 24,8 myń adam óz ultyn kórsetýden bas tartqan. Sondai-aq, 2021 jyly sanaq kezinde «basqa ult» jaýabyn tańdaǵandar 47,5 myń adamdy qurady, al 2009 jyly mundai adamdardyń 8-i bolǵan.
Almaty – poliglottar qalasy
2021 jylǵy halyq sanaǵy boiynsha 5 jastan asqan halyqtyń 44,9% eki tildi, 28,6% – úsh tildi meńgergen. Sanaq qorytyndysy boiynsha taǵy 1,7% 4 tilde sóileidi, 5 tildi halyqtyń 0,2% biledi. 6 tildi biletin poliglottardyń úlesi 0,1% nemese 8 845 adamdy qurady.
Qyzyqty derek, erlerge qaraǵanda 4-5 tildi meńgergen áielderdiń úlesi basym, sáikesinshe 47,9% jáne 52,1%. Biraq 6 jáne odan da kóp tildi biletin erler úlesi, kerisinshe, áielderdiń úlesinen asyp túsedi – 55,6%.
Óńirlik bóliniste 5 jáne odan da kóp tildi biletin poliglottar Almaty qalasynda. Bul rette 35,1% nemese 6 042,1 myń adam aǵylshyn tilin biledi, onyń 27,6% – erkin sóileidi.
Jas segmentinde aǵylshyn tilin biletinderdiń úlesi 10-14 jas jáne 25-29 jas aralyǵynda kóp.
Qazaqstandyqtar qai dindi ustanady?
Sońǵy eki sanaq aralyǵyndaǵy kezeńde Islamdy ustanatyn halyqtyń úlesi qatty ózgergen joq – 69,3%, hristian dini – 17,2%, býddizm men iýdaizm – 0,1%.
Esh dinge senbeitinder úlesi 2,8%-dan 2021 jyly 2,3%-ǵa deiin tómendedi.
Sanaq qorytyndysy boiynsha respondentterdiń 11% qandai da bir dinge qatysyn kórsetýden bas tartqan. 2009 jylǵy sanaq kezinde mundai bas tartqandardyń úlesi 0,5% bolǵan.
Qazaqstan Respýblikasyndaǵy bilim berý jónindegi kelesi taqyryptyq jinaq 6 qarashada jariialanady.
