Qashaýbaevtyń EKSPO-ǵa qatysqanyn Ulttyq murajaıdyń ǵylymı qyzmetkeri Laýra Úsenbek aıtyp berdi. Kórme týraly, kórmege ǵana emes qazaq ónerinde ózindik orny bar tulǵanyń taǵdyryn qamtıtyn dúnıe oqyrmanǵa da oı salar degen oıdamyz.
Ámire aǵa…
KSRO delegasıasy sol jyly EKSPO kórmesine alǵash ret barǵan. Soǵan baılanysty kúlli odaq boıynsha talantty óner ıeleri Máskeýge arnaıy shaqyrtylǵan. 1925 jyly Semeı qalasynyń halyqqa bilim berý bólimine KSRO halyq aǵartý komıssary Lýnacharskııdiń atynan:
«Qazaq ánshisi Ámire Qashaýbaevtyń Parıjde ótetin Dúnıejúzilik kórmeniń etnografıalyq konsertinde óner kórsetý týraly kelisimin kútemin. Jol shyǵyny tólenedi. Ótetin ýaqyty — maýsym, shilde aılary»
dep jazylǵan jedelhat kelgen. Sol kezden-aq mádenıet pen ónerdiń ortalyǵy, sán áleminiń astanasy — Parıj qalasynda qazaqtyń dombyrasyn sóıletý, án arqyly halqynyń darhan kóńilin jetkizýge múmkindik alǵanyna Ámire, bir jaǵynan, qatty qýansa, ekinshi jaǵynan, úlken jaýapkershilikti sezindi.
Onyń daýsy
Aqyry, Ámire Parıj sahnasyna kóterilgende, ózine tańǵala qaraǵan myńdaǵan adamnyń nazaryn baıqady. Sebebi basqalar sıaqty onymen birge shyqqan orkestr, hor da bolmady, onyń ornyna eki shekti dombyrasyn aldy.
«Ámireniń daýsy kúnniń kúrkiregenindeı, keıde aspandy jerge túsirip, dúrildep, keıde baıaý soqqan jelmen qozǵalǵan bıdaıyqtyń shashaǵyndaı sýsyldap, sybyrlap ketedi»
delingen Máskeýde bolǵan búkilodaqtyq keńester quryltaıynda shyqqan atalǵan konsert jóninde jazylǵan maqalanyń birinde. «Balqadısha», «Aǵash aıaq», «Qanapıa», «Úsh dos», «Jalǵyz arsha», «Qos balapan» sıaqty ánderdi oryndap, Eýropany moıyndatyp, ekinshi júldemen marapattalady.
Qyzyl ımperıa
Qazaq halqynyń ánshilik óneriniń shyrqaý shyńy, erekshe daryn ıesi Ámireniń taǵdyry ókinishpen aıaqtaldy. Oǵan sebep — keńestik júıeniń taqqan jalǵan aıyby. Parıjde emıgrasıada júrgen Mustafa Shoqaımen kezdesýi onyń bolashaǵyna balta shapty.
Keńestik delegasıa ishinde qazaqtyń bar ekendigin bilgen Mustafa Shoqaı qonaqúıge kelip, Ámiremen kezdesip, áńgimelesti. Ámireniń qoly bos kezinde oǵan Parıjdi kórsetti. OGPÝ qyzmetkerlerine osynyń ózi jetkilikti edi…
Fransıadan qýanyshpen oralǵan Á.Qashaýbaıulyna «M. Shoqaıdyń sybaılasy» degen aıyp taǵylyp, odan kún saıyn jaýap alyp, soqqyǵa jyqty. Onyń áriptesteri men dostary Ámireniń ómiriniń sońǵy on jyly azappen ótkendigin eske alady. Ashylyp eshkimge tis jarmasa da, únemi kóńil kúıi bolmaı, bet-aýzynan soqqynyń oryndary anyq baıqalǵan.
1934 jyly 6-qarashada Almaty kósheleriniń birinde Ámireniń óli denesi tabyldy. Bir kúnnen keıin 7-qarashada Qazan tóńkerisiniń qurmetine bolǵaly jatqan E.Brýsılovskııdiń «Qyz Jibek» operasynyń premerasynda basty róldiń birin oryndaý týraly armany júzege aspady. Ámireniń qazasy qupıa bolyp qaldy.
Ol…
Ámire Qashaýbaıuly 1888 jyly Shyǵys Qazaqstan oblysynyń Qaınar aýylynda kedeı otbasynda dúnıege keldi. Ákesi Qashaýbaı, anasy Toıǵan da ánshilik ónerden qalys qalmaǵan. Ámireniń balalyq shaǵy aýyl baıynyń malyn baǵýmen ótti. Qoly bosaǵanda, án aıtyp, daýsyn shyńdaıtyn. Ánshi bala týraly aýyl-aýyldan estip, keıin ol toı-jıynnyń ortasynan tabyldy. Ákesi Semeı qalasyna kóshý týraly sheshim qabyldap, Ámireniń ómirinde jańa kezeń bastaldy.
Qala ómiri onyń jan-jaqty damýyna, saıası kózqarastarynyń qalyptasýyna yqpal etti. Semeıde ashylǵan «Es-Aımaq» atty qazaq jastarynyń uıymyna múshe boldy. Osy kezde Ámirege kásibı ánshi bolý týraly oı kelse kerek. 1924 jyly ánshiler arasynda uıymdastyrylǵan baıqaýǵa qatysyp, jeńimpaz atandy. Onyń ánshilik óneri búkil Qazaqstanǵa keńinen jaıylyp, Odaq, odan EKSPO-ǵa deıin jetti.
Mine, arada týra 92 jyl ótkende, Astanada EKSPO-2017 kórmesi tórtkil dúnıeniń nazaryn ózine aýdardy. Bul joly kórme tórinde qazirdiń ózinde talaıdy moıyndatyp úlgergen Dımash Qudaıbergenovteı daraboz talant án salatyn bolady.
Derekkóz: Qazaqparat
