Degenmen, osyndai ot pen sýdyń ortasynan jol tabý Qazaqstanǵa ońai emes. Alaida Qazaqstan maidan qylshyq sýyrǵandai, álemge beibitshiliktiń jarqyn úlgisin kórsetip, jahandyq qaqtyǵystardyń arasynan adamgershilik pen ádildiktiń jyp-jyly shýaǵyn shashyp otyr. Áńgime álemdik jáne dástúrli dinder liderleriniń VII Sezi týraly ekenin baǵamdaǵan bolarsyzdar.
Qazaqstan biyl dinder sezin 7-shi ret ótkizip otyr. Eń alǵashqy sezd 2003 jyly ótti. Odan keiin úsh jyl saiyn turaqty túrde ótkizilip keledi. Máselen, osy ýaqytqa deiin 2003, 2006, 2009, jáne 2012, 2015, sodan keiin 2018 jyldary uiymdastyryldy. Dúniejúzilik jáne dástúrli din basshylarynyń sezderi Qazaqstan tarihynda ǵana emes, bul tórtkúl dúniedegi asa iri halyqaralyq dialog alańy.
֪– Álemdik jáne dástúrli dinder kóshbasshylarynyń sezi búginde jahandyq deńgeidegi órkenietaralyq dialog alańyna ainaldy. Forýmdy ótkizýge Qazaqstannyń bastamashylyq etýi beker emes. Sebebi Qazaq jeri ǵasyrlar boiy Batys pen Shyǵystyń arasyndaǵy kópir bolyp keledi. Uly dala tórinde nebir alyp kóshpeli imperiialar ómir súrgen. Dini ustamdylyq – olardyń bárine ortaq sipat, – dedi Qasym-Jomart Toqaev.
Odan ary Prezident qazaq jerindegi tarihi qonystardan tabylǵan dini rásimderden mysal keltirdi. Munyń ózindik syry bar. Óitkeni din – senim. Búkil álemdi senim ustap otyr. Senim bolmaǵan jerde tynyshtyq, adamgershilik, beibit ómir bolmaidy. Qasym-Jomart Toqaev osy máseleni arydan qozǵap, tarihtan tartyp sóiledi.
Sonymen, dinder sezin ótkizý bizge ne beredi? Dinder sezi eń aldymen álemdi beibitshilikke úndeidi. Qazaqstan sol jolda altyn kópir qyzmetin atqaryp otyr. Qazaq ejelden sózge toqtaǵan, beibitshilikti qalaǵan, ádildik pen shyndyqty jaqtaǵan halyq. Qazaqtyń qanynda zorlyq-zombylyq, imperialistik piǵyl joq. Qazaqstannyń osyn ustanymyn búkil álemge kórsetý. Qazirgi tilmen aitqanda, beibitshilikti súiý degenimiz – demokratiianyń bir tarmaǵy. Bul ustanym álemdegi damyǵan elderdiń bárine ortaq dúnie.
Ál-Farabi atyndaǵy Qazaq ulttyq ýniversitetiniń doktoranty Rýslan Ahmaǵanbetovtyń aitýynsha, álemniń tili – dinde. Dini senim bir arnaǵa toǵysqan jerde qaqtyǵys bolmaidy.
– Qazaqstanda qazir 100-den astam etnos ókili ómir súredi. 18 konfessiianyń 4 myńǵa jýyq dini birlestigi jumys jasap otyr. Olardyń qalypty jumys isteýine eshkim kedergi keltirmeidi. Osynyń ózi Qazaqstan beibitshilikti súietin, qazaq tynyshtyqqa jany jaqyn halyq ekenin kórsetedi. Jasyratyny joq, dál qazirgi ýaqyt óte kúrdeli. Iri derjavalar arasynda geosaiasi shielenister kúsheiip tur. Ekonomikalyq sanktsiia da kúshine mingen, bul jaǵynda teketires órship barady. Degenmen, ondai salqyndyqty, túitkildi kúshpen sheshýge bolmaidy. Ony sheshetin osyndai dialog alańy. Qazaqstan bul jaǵynan únemi álemniń aldyna túsip otyrady. Bul Qazaqstan bolashaǵyna úlken úmit beredi, – dedi Rýslan Ahmaǵanbetov.
https://dalanews.kz/del-qazir/81456-putin-askeri-mobilizaciia-zhariialady
https://dalanews.kz/del-qazir/81320-qazaqstan-qytay-qatynasy-tauar-aynal
