Degenmen, osyndaı ot pen sýdyń ortasynan jol tabý Qazaqstanǵa ońaı emes. Alaıda Qazaqstan maıdan qylshyq sýyrǵandaı, álemge beıbitshiliktiń jarqyn úlgisin kórsetip, jahandyq qaqtyǵystardyń arasynan adamgershilik pen ádildiktiń jyp-jyly shýaǵyn shashyp otyr. Áńgime álemdik jáne dástúrli dinder lıderleriniń VII Sezi týraly ekenin baǵamdaǵan bolarsyzdar.
Qazaqstan bıyl dinder sezin 7-shi ret ótkizip otyr. Eń alǵashqy sıez 2003 jyly ótti. Odan keıin úsh jyl saıyn turaqty túrde ótkizilip keledi. Máselen, osy ýaqytqa deıin 2003, 2006, 2009, jáne 2012, 2015, sodan keıin 2018 jyldary uıymdastyryldy. Dúnıejúzilik jáne dástúrli din basshylarynyń sıezeri Qazaqstan tarıhynda ǵana emes, bul tórtkúl dúnıedegi asa iri halyqaralyq dıalog alańy.
Buǵan deıingi ótkizligen sharalardyń da óz jemisi bolǵan. Al 7-sezdiń de óziniń arqalaǵan júgi, alǵa qoıǵan maqsat-mindeti bar. Sıeziń «Álemdik jáne dástúrli dinder lıderleriniń pandemıadan keıingi kezeńdegi adamzattyń rýhanı jáne áleýmettik damýyndaǵy róli» dep atalýynyń ózindik máni osynda. Ony Memleket basshysy jıynnyń ashylý saltanatynda atap ótti.
֪– Álemdik jáne dástúrli dinder kóshbasshylarynyń sezi búginde jahandyq deńgeıdegi órkenıetaralyq dıalog alańyna aınaldy. Forýmdy ótkizýge Qazaqstannyń bastamashylyq etýi beker emes. Sebebi Qazaq jeri ǵasyrlar boıy Batys pen Shyǵystyń arasyndaǵy kópir bolyp keledi. Uly dala tórinde nebir alyp kóshpeli ımperıalar ómir súrgen. Dinı ustamdylyq – olardyń bárine ortaq sıpat, – dedi Qasym-Jomart Toqaev.
Odan ary Prezıdent qazaq jerindegi tarıhı qonystardan tabylǵan dinı rásimderden mysal keltirdi. Munyń ózindik syry bar. Óıtkeni din – senim. Búkil álemdi senim ustap otyr. Senim bolmaǵan jerde tynyshtyq, adamgershilik, beıbit ómir bolmaıdy. Qasym-Jomart Toqaev osy máseleni arydan qozǵap, tarıhtan tartyp sóıledi.
Sonymen, dinder sezin ótkizý bizge ne beredi? Dinder sezi eń aldymen álemdi beıbitshilikke úndeıdi. Qazaqstan sol jolda altyn kópir qyzmetin atqaryp otyr. Qazaq ejelden sózge toqtaǵan, beıbitshilikti qalaǵan, ádildik pen shyndyqty jaqtaǵan halyq. Qazaqtyń qanynda zorlyq-zombylyq, ımperıalısik pıǵyl joq. Qazaqstannyń osyn ustanymyn búkil álemge kórsetý. Qazirgi tilmen aıtqanda, beıbitshilikti súıý degenimiz – demokratıanyń bir tarmaǵy. Bul ustanym álemdegi damyǵan elderdiń bárine ortaq dúnıe.
Dúnıeniń dińgegi – din ekenin bárimiz bilemiz. Al jumyr jerdegi jeti mıllıard halyq ártúrli din ustanady, senimderi de áralýan. Alaıda sonyń bári bir dúnıeni ǵana qalaıdy. Ol ne? Ol árıne, tynyshtyq pen beıbitshilik. Qaqtyǵyssyz ómir súrý. Soǵyssyz álem qurý. Ol úshin búkil álemniń, barlyq din ókilderiniń basy bir qazanǵa syıyp, barlyq senim bir arnaǵa toǵysyp, barlyq nıet birdeı bolýy kerek. Qazaqstan 2003 jyldan beri osy qarekette.
Ál-Farabı atyndaǵy Qazaq ulttyq ýnıversıtetiniń doktoranty Rýslan Ahmaǵanbetovtyń aıtýynsha, álemniń tili – dinde. Dinı senim bir arnaǵa toǵysqan jerde qaqtyǵys bolmaıdy.
– Qazaqstanda qazir 100-den astam etnos ókili ómir súredi. 18 konfesıanyń 4 myńǵa jýyq dinı birlestigi jumys jasap otyr. Olardyń qalypty jumys isteýine eshkim kedergi keltirmeıdi. Osynyń ózi Qazaqstan beıbitshilikti súıetin, qazaq tynyshtyqqa jany jaqyn halyq ekenin kórsetedi. Jasyratyny joq, dál qazirgi ýaqyt óte kúrdeli. İri derjavalar arasynda geosaıası shıelenister kúsheıip tur. Ekonomıkalyq sanksıa da kúshine mingen, bul jaǵynda teketires órship barady. Degenmen, ondaı salqyndyqty, túıtkildi kúshpen sheshýge bolmaıdy. Ony sheshetin osyndaı dıalog alańy. Qazaqstan bul jaǵynan únemi álemniń aldyna túsip otyrady. Bul Qazaqstan bolashaǵyna úlken úmit beredi, – dedi Rýslan Ahmaǵanbetov.
https://dalanews.kz/del-qazir/81456-putin-askeri-mobilizaciia-zhariialady
https://dalanews.kz/del-qazir/81320-qazaqstan-qytay-qatynasy-tauar-aynal
