Irlandiiayq Djeims Djois HH ǵasyrdyń basynda «Kameralyq mýzyka» jyr jinaǵyn, «Dýblindyqtar» novella tsikly men «Sýretshiniń jas kezindegi portreti» romanyn baspadan shyǵaryp úlgerese de asqan bir ataqqa ie bolmaidy. Biraq 1922 jyly Parijde shekteýli tirajben jaryq kórgen «Ýliss» romanynan keiin barlyǵy ózgeredi. Ol óziniń avtoryna til jetkizsiz tanymaldylyq pen álemdik ataq alyp keledi. Kóptegen memleketterde, onyń ishinde Irlandiiada da biraz jylǵa deiin bul kitap oqýǵa tyiym salynǵan kitaptardyń qatarynda bolady. Sodan bolar, jazýshyǵa ólmeitin ádebiet ómirin syilady.
Al Djois, árine, óziniń sensatsiialyq keiipkeri dýblindyq evrei Leapold Blýmdy oilady ( bas keiipkerdiń ulty kezdeisoq tańdala salmaǵan, ol sol tustaǵy Irlandiia kotoligindegi jaiǵa qanyq jáne dýblin tirshiligin syrttan baqylaýshy keiipkerdi tańdady). Bul ertegi «Mister Blýmnyń Dýblinda ótken kúni» degen atpen «Dýblindyqtar» jinaǵyna enýi tiis bolatyn. Biraq Mister Blýmdaǵy «Blýmsdei» eleýli eńbektiń jemisi.
Djois ǵasyrlar aidynyna shylym shegýge shyǵyp jáne jai ǵana erekshe roman emes, ómirdegi ár geroidyń nátijeli beinesin bir kúnge syidyrady. «Djoistanýshylar» Leapold Blýmnyń bir kúnin adamzat tarihynyń ilgeri qatynasqa túsken, sondai-aq, Gomer ádebietinen zamanaýi ádebietke deiingi álemniń bir kúndigi sekildi dep moiyndaidy. Avtordyń bolashaq Irlandiia ádebietine ákeletin «sana aǵymy», innavatsiondyq sheberliginsiz, «Ýlissiz», tek ǵana Eýropa modernizmi ǵana emes, bizge jaqyn postmodernizmniń ózi maǵynasyz bolar edi.
Blýmsdei, avtordyń óte anyq aiqyndaǵan kordinatalyq ýaqyty: 1904 jyl, 16 maýsym kúni roman shyǵarylǵannan keiin birden jahandyq mańyzǵa ie boldy.
16 maýsym kúnin atap ótýdi Djois ózi oilap tapty (bul onyń ádebi kóz-qarasynan ǵana týǵan joq, basqa da sebepteri bar, ol týraly keiinirek...). Bul kúni jyl saiyn saltanatty túski as kúni merekesi ótedi. Sodan arada birshama jyldar óte kele, 20 ǵasyrdyń orta tusynda, jazýshynyń dostary 16 maýsym kúni Blýmnyń izimen Dýblindy jaiaý aralaý úrdisin qalyptastyrdy. Keiin oǵan romannyń oqyrmandary da qosyldy. Blýmsdeidi toilaý kúni 50-jyldardan beleń ala bergen bolatyn, iaǵni ol kezde «Ýliss» romany shylymqor intsidentine bailanysty Irlandiiada áli tyiym salynyp turǵan.
1957 jyly 16 maýsymda irlandiialyq belgili jazýshylar toby jyl saiynǵy dástúrmen bul kúndi toilaýǵa shyǵady. Biraq jolda ustalǵandar kóp boldy. Sebep: Blýmsdeidiń kesirinen dýblindyqtar ǵana emes, qala ziialylary da maskúnemdikke urynyp, «halyqty elemeý» ustanymyna deiin barǵan.
P.S. Osyǵan bailanysty mereke ýaqytsha toqtatylsa kerek (aýdarmashydan).
1960 jyly roman alǵash Irlandiiada basyp shyǵaryldy jáne sol jyldyń 16 maýsymynda sol kúndi qaita atap ótý mártebesi berildi. Sodan bastap Irlandiiada Blýmsdei merekesi qaita dástúrli túrde roman keiipkeri Leopoldtyń tańǵy asy – qýyrylǵan qoi etimen jáne álem-jálem kiingen adamdarmen atap ótiletin merekege ainaldy. Merekeniń jyl saiynǵy atap ótilýi de Djois urpaqtary úshin mol qýanysh ( tipti, jazýshynyń nemeresi Stefan Djois ta bul mereke kúni kóptegen baspahanalar men teatrlyq qoiylymdarǵa úlgermei qalǵanyn aitady). Sondai-aq, «Ýlisstiń» tabynýshylary da meiram kúni Blýmsdeidi ashyq alańda atap ótkendi unatady. Blýmsdeidi «RiDjois Dýblin-2004» festivali degen atpen júzdegen aktsiia qurylymda atap ótti. Dál sol kezde Djois jáne onyń shyǵarmashylyǵy týraly kóptegen filmder túsirilip, buqaralyq aqparat quraldarynan berip jatty.
Osy kúni merekeni tolyq toilap úlgermeitindikten true búirek jeý Blýmsdei kúni 14 maýsymǵa shegerilip, Dýblinnyń O’KOnell strit kóshesinde eki kún buryn «tegin búirek» aktsiiasyn taratady
Merekeleý basqa elderde de ótti. Irlandiia Respýblikasy Mádeniet ministrligi bekitý jáne qoldaýymen «blýmomaniia» festivali álemniń jartysyn derlik baǵyndyrdy.
[caption id="attachment_23530" align="alignright" width="198"]
Djeims Djois eskertkishi[/caption]
Naǵyz ádebiet pen shyndyqty bailanystyratyn «Ýliss» romany oqyrmandardyń kúsh-jigerine oń yqpal etti. Múmkin, Blým kúni óner shyǵarmashylyǵyna arnalǵan jalǵyz halyqaralyq festival shyǵar, biraq sýaǵarǵa ádebiet móldirligin tanytatyn basqa da mysaldar kóp. «Baiǵus Liza» - Karamzin (jankúierler HIII ǵasyrda bas keiipkerdiń tragediia keshken jeri – toǵanda jinalady); Beiker-strit kózdegen «Sherlok Holms oqiǵalary» –áli de «qajylyqtyń» sarqylmas aǵyny; «Usta men Margarita» – búkil álem Patriarhtyń ainalasyndaǵy Máskeýdiń dańqyn shyǵarý úshin Býlgakovtyń oqyrmandaryna arnalǵan turaqta kezdesý ornyn jasaýdy úrdis etken. Dj.R.R-tiń «Bilik júzigi» óte kólemdi shyǵarma, sondyqtan kitaptyń oqyrmandary men jankúierleri siqyrly álemde zardap shekken jandar beinesinde qalýdy jón sanaǵan.
Degenmen, Blýmsdei – erekshe shara, ol oqyrmandarǵa degen izgi qarym-qatynas kópiri ispettes.
Siýjettik qarapaiymdylyǵyna qaramastan «Ýliss» óte kúrdeli týyndy. Onda sheksiz ádebi, dini, tarihi jáne mifologiialyq alliýzii jatyr, jáne
akademik D.S.Lihacheva bylai deidi: «Menińshe (jalpy túsinikte), Djois ózine oqyrmandar shoǵyryn kóp jinaidy dep ózimizdi aldamaýymyz kerek. Ol ondai oqyrman jinai almaidy. Nege? «Ýlissti» bári oqi almaidy. Sebebi, jazýshynyń oiyn dóp basyp oqityn oqyrman oiy joq. Biz Djois qalai jazady, solai oilaimyz. Biraq biz úshin bul oi aǵyny men sana aǵymynyń joǵary intelektýaldy adamǵa ǵana tán ekenin este saqtaý óte mańyzdy. Biz bárimiz Djois siiaqty oilaimyz dep oilaýdyń qajeti joq. Ol danyshpan adamnyń oilaý júiesi (bárimiz danyshpan emespiz ǵoi). Biz árqaisymyz Djoistyń prozasy siiaqty oilaýǵa qabiletti bolaiyq...».
Qandai sebeppen jáne kimniń arqasynda osyndai baǵaly ári shekteýli týyndy jaryqqa shyqty? Árine, Djoistyń shynaiy sýretkerlik qiialynyń arqasynda. Jazýshynyń «Ýlisstaǵy» Dýblindy jańartyp, sipattap jazǵanyndaǵydai, «eger qala jer betinen joǵalsa, kitappen ony qalpyna keltirýge bolady».
Qyzyq derek, Djoistyń «topografiialyq muqiiattylyǵy» P.Veildiń «Meken danyshpany» kitabyn jazýǵa sebep bolady. Djois «Ýlissti» jazyp jatqanda tátesi Triestke hat jibergeni baiandalady. Hatta: «Teńiz jaǵalaýynan kórinetin sendimaýnttyq shirkeý juldyzdary bar ma?» delingen. Oǵan sonda bólshekterdiń dáldigin baiqaý mańyzdy bolǵan. Sol sebepten de «Ýlisstiń» shynaiylyǵy este erekshe saqtalǵan. Dýblin kóshelerinde, úilerdiń dýalynda, trotýarlarda kitaptaǵy úzindiler jazylǵan desedi. Qalai qarasańyz da óz erkińizde! Biraq bul álem qumarlyǵynyń Blýmsdeilik zor úlgisi.
Másele biz oilaǵandai bolmaýy da múmkin. «1904, 16 maýsym» ýaqyty Djoisqa kezdeisoq túspegen. Bul kún bolashaq Djois hanym, iaǵni Nora Barnaklmen de kezdesken kún edi. Dál osy kúnnen bastalǵan «Ýliss»- mahabbat pen ómir jaily roman.
Adamǵa tirlikte beldesip júrgenin dáleldeý arqyly Djois ózine ólmeitin ómir syilady jáne sezim túisikteriniń pernesin dóp basyp, ádebiet deitin ásem álemniń esigin birjola ashyp, kiltin ózimen birge alyp ketti.
Aýdarǵan Sanjar Bekjanov,
«Solaqailar» ádebi klýby
