Irlandıayq Djeıms Djoıs HH ǵasyrdyń basynda «Kameralyq mýzyka» jyr jınaǵyn, «Dýblındyqtar» novela sıkly men «Sýretshiniń jas kezindegi portreti» romanyn baspadan shyǵaryp úlgerese de asqan bir ataqqa ıe bolmaıdy. Biraq 1922 jyly Parıjde shekteýli tırajben jaryq kórgen «Ýlıss» romanynan keıin barlyǵy ózgeredi. Ol óziniń avtoryna til jetkizsiz tanymaldylyq pen álemdik ataq alyp keledi. Kóptegen memleketterde, onyń ishinde Irlandıada da biraz jylǵa deıin bul kitap oqýǵa tyıym salynǵan kitaptardyń qatarynda bolady. Sodan bolar, jazýshyǵa ólmeıtin ádebıet ómirin syılady.
Al Djoıs, árıne, óziniń sensasıalyq keıipkeri dýblındyq evreı Leapold Blýmdy oılady ( bas keıipkerdiń ulty kezdeısoq tańdala salmaǵan, ol sol tustaǵy Irlandıa kotolıgindegi jaıǵa qanyq jáne dýblın tirshiligin syrttan baqylaýshy keıipkerdi tańdady). Bul ertegi «Mıster Blýmnyń Dýblında ótken kúni» degen atpen «Dýblındyqtar» jınaǵyna enýi tıis bolatyn. Biraq Mıster Blýmdaǵy «Blýmsdeı» eleýli eńbektiń jemisi.
Djoıs ǵasyrlar aıdynyna shylym shegýge shyǵyp jáne jaı ǵana erekshe roman emes, ómirdegi ár geroıdyń nátıjeli beınesin bir kúnge syıdyrady. «Djoıstanýshylar» Leapold Blýmnyń bir kúnin adamzat tarıhynyń ilgeri qatynasqa túsken, sondaı-aq, Gomer ádebıetinen zamanaýı ádebıetke deıingi álemniń bir kúndigi sekildi dep moıyndaıdy. Avtordyń bolashaq Irlandıa ádebıetine ákeletin «sana aǵymy», ınnavasıondyq sheberliginsiz, «Ýlıssiz», tek ǵana Eýropa modernızmi ǵana emes, bizge jaqyn postmodernızmniń ózi maǵynasyz bolar edi.
Blýmsdeı, avtordyń óte anyq aıqyndaǵan kordınatalyq ýaqyty: 1904 jyl, 16 maýsym kúni roman shyǵarylǵannan keıin birden jahandyq mańyzǵa ıe boldy.
16 maýsym kúnin atap ótýdi Djoıs ózi oılap tapty (bul onyń ádebı kóz-qarasynan ǵana týǵan joq, basqa da sebepteri bar, ol týraly keıinirek...). Bul kúni jyl saıyn saltanatty túski as kúni merekesi ótedi. Sodan arada birshama jyldar óte kele, 20 ǵasyrdyń orta tusynda, jazýshynyń dostary 16 maýsym kúni Blýmnyń izimen Dýblındy jaıaý aralaý úrdisin qalyptastyrdy. Keıin oǵan romannyń oqyrmandary da qosyldy. Blýmsdeıdi toılaý kúni 50-jyldardan beleń ala bergen bolatyn, ıaǵnı ol kezde «Ýlıss» romany shylymqor ınsıdentine baılanysty Irlandıada áli tyıym salynyp turǵan.
1957 jyly 16 maýsymda ırlandıalyq belgili jazýshylar toby jyl saıynǵy dástúrmen bul kúndi toılaýǵa shyǵady. Biraq jolda ustalǵandar kóp boldy. Sebep: Blýmsdeıdiń kesirinen dýblındyqtar ǵana emes, qala zıalylary da maskúnemdikke urynyp, «halyqty elemeý» ustanymyna deıin barǵan.
P.S. Osyǵan baılanysty mereke ýaqytsha toqtatylsa kerek (aýdarmashydan).
1960 jyly roman alǵash Irlandıada basyp shyǵaryldy jáne sol jyldyń 16 maýsymynda sol kúndi qaıta atap ótý mártebesi berildi. Sodan bastap Irlandıada Blýmsdeı merekesi qaıta dástúrli túrde roman keıipkeri Leopoldtyń tańǵy asy – qýyrylǵan qoı etimen jáne álem-jálem kıingen adamdarmen atap ótiletin merekege aınaldy. Merekeniń jyl saıynǵy atap ótilýi de Djoıs urpaqtary úshin mol qýanysh ( tipti, jazýshynyń nemeresi Stefan Djoıs ta bul mereke kúni kóptegen baspahanalar men teatrlyq qoıylymdarǵa úlgermeı qalǵanyn aıtady). Sondaı-aq, «Ýlısstiń» tabynýshylary da meıram kúni Blýmsdeıdi ashyq alańda atap ótkendi unatady. Blýmsdeıdi «RıDjoıs Dýblın-2004» festıvali degen atpen júzdegen aksıa qurylymda atap ótti. Dál sol kezde Djoıs jáne onyń shyǵarmashylyǵy týraly kóptegen fılmder túsirilip, buqaralyq aqparat quraldarynan berip jatty.
Osy kúni merekeni tolyq toılap úlgermeıtindikten true búırek jeý Blýmsdeı kúni 14 maýsymǵa shegerilip, Dýblınnyń O’KOnell strıt kóshesinde eki kún buryn «tegin búırek» aksıasyn taratady
Merekeleý basqa elderde de ótti. Irlandıa Respýblıkasy Mádenıet mınıstrligi bekitý jáne qoldaýymen «blýmomanıa» festıvali álemniń jartysyn derlik baǵyndyrdy.
[caption id="attachment_23530" align="alignright" width="198"]
Djeıms Djoıs eskertkishi[/caption]
Naǵyz ádebıet pen shyndyqty baılanystyratyn «Ýlıss» romany oqyrmandardyń kúsh-jigerine oń yqpal etti. Múmkin, Blým kúni óner shyǵarmashylyǵyna arnalǵan jalǵyz halyqaralyq festıvál shyǵar, biraq sýaǵarǵa ádebıet móldirligin tanytatyn basqa da mysaldar kóp. «Baıǵus Lıza» - Karamzın (jankúıerler HIII ǵasyrda bas keıipkerdiń tragedıa keshken jeri – toǵanda jınalady); Beıker-strıt kózdegen «Sherlok Holms oqıǵalary» –áli de «qajylyqtyń» sarqylmas aǵyny; «Usta men Margarıta» – búkil álem Patrıarhtyń aınalasyndaǵy Máskeýdiń dańqyn shyǵarý úshin Býlgakovtyń oqyrmandaryna arnalǵan turaqta kezdesý ornyn jasaýdy úrdis etken. Dj.R.R-tiń «Bılik júzigi» óte kólemdi shyǵarma, sondyqtan kitaptyń oqyrmandary men jankúıerleri sıqyrly álemde zardap shekken jandar beınesinde qalýdy jón sanaǵan.
Degenmen, Blýmsdeı – erekshe shara, ol oqyrmandarǵa degen izgi qarym-qatynas kópiri ispettes.
Sújettik qarapaıymdylyǵyna qaramastan «Ýlıss» óte kúrdeli týyndy. Onda sheksiz ádebı, dinı, tarıhı jáne mıfologıalyq allúzıı jatyr, jáne
akademık D.S.Lıhacheva bylaı deıdi: «Menińshe (jalpy túsinikte), Djoıs ózine oqyrmandar shoǵyryn kóp jınaıdy dep ózimizdi aldamaýymyz kerek. Ol ondaı oqyrman jınaı almaıdy. Nege? «Ýlıssti» bári oqı almaıdy. Sebebi, jazýshynyń oıyn dóp basyp oqıtyn oqyrman oıy joq. Biz Djoıs qalaı jazady, solaı oılaımyz. Biraq biz úshin bul oı aǵyny men sana aǵymynyń joǵary ıntelektýaldy adamǵa ǵana tán ekenin este saqtaý óte mańyzdy. Biz bárimiz Djoıs sıaqty oılaımyz dep oılaýdyń qajeti joq. Ol danyshpan adamnyń oılaý júıesi (bárimiz danyshpan emespiz ǵoı). Biz árqaısymyz Djoıstyń prozasy sıaqty oılaýǵa qabiletti bolaıyq...».
Qandaı sebeppen jáne kimniń arqasynda osyndaı baǵaly ári shekteýli týyndy jaryqqa shyqty? Árıne, Djoıstyń shynaıy sýretkerlik qıalynyń arqasynda. Jazýshynyń «Ýlısstaǵy» Dýblındy jańartyp, sıpattap jazǵanyndaǵydaı, «eger qala jer betinen joǵalsa, kitappen ony qalpyna keltirýge bolady».
Qyzyq derek, Djoıstyń «topografıalyq muqıattylyǵy» P.Veıldiń «Meken danyshpany» kitabyn jazýǵa sebep bolady. Djoıs «Ýlıssti» jazyp jatqanda tátesi Trıestke hat jibergeni baıandalady. Hatta: «Teńiz jaǵalaýynan kórinetin sendımaýnttyq shirkeý juldyzdary bar ma?» delingen. Oǵan sonda bólshekterdiń dáldigin baıqaý mańyzdy bolǵan. Sol sebepten de «Ýlısstiń» shynaıylyǵy este erekshe saqtalǵan. Dýblın kóshelerinde, úılerdiń dýalynda, trotýarlarda kitaptaǵy úzindiler jazylǵan desedi. Qalaı qarasańyz da óz erkińizde! Biraq bul álem qumarlyǵynyń Blýmsdeılik zor úlgisi.
Másele biz oılaǵandaı bolmaýy da múmkin. «1904, 16 maýsym» ýaqyty Djoısqa kezdeısoq túspegen. Bul kún bolashaq Djoıs hanym, ıaǵnı Nora Barnaklmen de kezdesken kún edi. Dál osy kúnnen bastalǵan «Ýlıss»- mahabbat pen ómir jaıly roman.
Adamǵa tirlikte beldesip júrgenin dáleldeý arqyly Djoıs ózine ólmeıtin ómir syılady jáne sezim túısikteriniń pernesin dóp basyp, ádebıet deıtin ásem álemniń esigin birjola ashyp, kiltin ózimen birge alyp ketti.
Aýdarǵan Sanjar Bekjanov,
«Solaqaılar» ádebı klýby
