Eńbek jáne eńbek etý – adam ómiriniń qozǵaýshy ári damýyna yqpal etetin kúsh. Adam súiikti isimen ainalysý arqyly tabysqa jetip qana qoimai, óziniń oiyndaǵy ómirin qalyptastyra alary sózsiz. Adam ómirge kelgen sátten bastap eńbektene bastaidy. Keide adamdar bir emes birneshe mamandyqtyń «qulaǵynda oinaýy» múmkin. Al keide bir mamandyqtyń ózimen tabysqa kenelip te jatady.
Solardyń biri mańǵystaýlyq Daniial Tóleýishov. 23 jastaǵy Danialdyń túie sútinen jasalǵan ulttyq «Aqdám» táttiler dúkeni bar. Bul kásippen birneshe jyldan beri ainalysyp kele jatqan onyń negizgi maqsaty – ulttyq qundylyqtardy dáripteý arqyly Qazaqstannyń atyn álemdik brendte qalyptastyrý. Jas kásipkermen ulttyq ónimderiniń ereksheligi, óndirý artyqshylyǵy týraly suhbattastyq.
"Aqdámniń" negizi 4-kýrsta qaladym
Daniial bul kásipti ashýdy stýdent kezinen bastap josparlaǵan.
– Ákem jastaiynan mal sharýashylyǵymen ainalyssa, anam úi sharýashylyǵyn qrshyqsha iirdi.
Ózim Astanadaǵy Eýraziia Ulttyq ýniversitetinde injener-mehanik mamandyǵynda támamdap shyqtym. Bizdiń oqyp júrgen kezimizde tájiribeden ótýge kompaniialarǵa jiberetin. Biraq tájiribeden ótip júrgende mamandyqtyń maǵan unamaitynyn túsindim. Sodan bastap, kásippen ainalysamyn dep sheshim qabyldadym.
3-kýrs oqyp júrgende karantin boldy. Sol ýaqytta ózindik damý kezeńi bastaldy. Treningterge, kýrstarǵa qatystym. Jalpy "Aqdámniń" negizi 4-kýrs oqyp júrgende qalandy dep aitar edim. Ol kezde onlain oqyp júrgen edim, – deidi jas kásipker. Daniial ózin-ózi damytý maqsatynda 2020 jyly karantin ýaqytynda Almatyǵa oqýǵa kelgen.
– Bir kásippen ainalysqym keldi. Negizgi tabys mal sharýashylyǵynan túsetin bolǵandyqtan "maldyń óniminen daiyn ónim jasaý kerek" dep oilandym.
Jalpy, ákem ózi mal sharýashylyǵymen ainalysqanymen meni aralastyrmady. "Oqy, el, jer kór" dedi. Sondyqtan mal sharýashylyǵyna syrtynan qyzyǵyp júrdim. Kez kelgen elge barsańyz, táttisin alyp kelý týristerge tán. Túrkiiada pahlava, Ózbekstanda dánder, Ázerbaijannyń óz táttisi bar.
Bizde "Mańǵystaýda ózgeshe ne bar?" dep oilandym. Sol kezde túie ónimderin ádemi qaptamamen brend etip shyǵarsam dep oiladym. Bizde mundaidy jasaityndar kóp bolǵanymen, qaptamasy, halyqqa berý tásili qarapaiym bolǵandyqtan týristerge usynýǵa kelmeitin, – dedi ol. Daniialdyń negizgi maqsaty – ulttyq qundylyqtardy dáripteý, álemdik brend qalyptastyrý.
– Ideiam daiyn bolǵan soń, qaptama alýdan bastadym. Oǵan 600-700 myń teńge ketti. Sebebi dizain, qaptama bárin Almatydan daiyndattym. Anam ideiamdy birden qoldap, qýandy.
Almatydan aýylǵa kelip, ónimderdi daiyn qaptamalarǵa salyp, áleýmettik jelidegi paraqshada sata bastadym. Bastapqyda tapsyrys túspedi. Jergilikti blogerge jarnama bergen soń óte kóp tapsyrys túse bastady.
Sol kezeńde ózim satýshy, tapsyrys jetkizýshi, marketolog boldym. Kúndiz tapsyrysqa shyǵyp, túnde ideia oilastyratynmyn. Áleýmettik jelide qyzyǵýshylyq bildirgen adamdarǵa habarlasyp, "Aqdám" týraly aityp beretinmin. Birtindep solai halyq arasynda tanymal bola bastady, – deidi Daniial. Onyń aitýynsha, kásip ashýǵa aqshany ata-anasy bergen.
– Kásip ashýǵa barlyq aqshany alǵashynda ákemnen aldym. Qazir shúkir, birneshe ese óstik. Kásip bolǵan soń alys-beris bolady. Arasynda memleketten 500 000 teńge grant utyp aldyq. Oǵan tońazytqysh, muzdatqysh satyp aldyq. Bul da bir úlken kómek boldy, - dep Daniial oiyn ortaǵa saldy. Jas kásipker ónimderiniń bári qala ishindegi tsehta daiyndalatynyn tilge tiek etti.
– "Aqdám" – túie sútinen jasalǵan táttiler. Negizi túie sútinen jasalǵan ónimder Mańǵystaýda ǵana emes, Qazaqstanda birnesheýi bar. Bizdiń erekshelik – eshqandai qospasyz sapaly ónim, ádemi qaptama.
Qazirgi tańda 8 adamdy jumyspen qamtyp otyrmyz. Ónimder tsehta daiyndalady. Sol jerden qaptalyp, halyqqa jiberiledi. Tseh qalanyń ishinde ornalasqan. Keide tutynýshylardyń arasynda qolymen ustap, dámin kórip alǵysy keletinder bar. Sondai kezde tsehqa kelip, barlyǵyn kórýge múmkindigi bar, – deidi kásipker.
Bizneste táýekelge bara bilý kerek!
Sonymen qatar jas kásipker ár ónimniń arnaiy sertifikaty men saqtalý merzimi bar ekenin de aitty.
– Túie sútinen daiyndalǵan ónimderge qospa qosylmaidy. Máselen, bizde eń kóp suranysqa ie balqaimaqtyń quramyna toqtalsam, oǵan sút pen sheker ǵana qosylady. Daiyndalǵan kúnnen bastap 1 ai saqtalady. Tsehta 4 saǵat qainatylyp daiyndalady.
Sútti mal ósiretin aýyldaǵy adamdar ákelip beredi. Qazirgi tańda tsehta 11 túrli ónim bar. Atap aitsam, balqaimaq, túie men siyrdyń sútinen jasalǵan qurt, irimshik, jent, qatty sheker, tary, talqan, rafaello qurt jáne bal.
Ónimderdi daiyndaýǵa kúnine 40-50 litr sút ketedi. Halyq arasynda suranys kóp. Negizinen túieniń qurty men balqaimaqqa tapsyrys kóp túsedi. Birqatar ónimge sertifikat bar. Ónimderdiń ishinde irimshikter 15 kún saqtalady. Tary talqan qurǵaq jer bolsa tura beredi, – de idi qlttyq ónimdi kásiptiń kózine ainaldyrǵan Daniial.
Áńgime barysynda Daniial Tóleýishov bul kásippen 3 jyldan beri ainalysyp kele jatqanyn tilge tiek etti.
– Keide shyǵyndardy jaba almaǵan, qaryzdanǵan sátterim de boldy. Jalpy kásipker bolý úshin kúnde sheshim qabyldaýǵa daiyn bolý kerek eken.
Jeke kásipte júieniń qurylýyna sebepshi bolatyn adam – onyń iesi. Ár kásiptiń óz júiesi bar. Ony jasaý úshin kúndelikti sheshim qabyldaý kerek. Er adamdy túrli shienelistiń sheshimin tabý shiratady. Ol úshin kóbirek táýekelge barý qajet. Maǵan osy vaib unaidy, – dedi ol.
Onyń aitýynsha, jeke brendti damytý kásipke degen tutynýshynyń senimin arttyrady.
– Kásipker árqashan bilim alyp, rýhani jaǵynan damyp otyrýy kerek. Sondai-aq, árqashan da adamdarǵa ashyq bolǵany durys. Túrli orta men jiyndarǵa qatysý ár kásipker úshin paidaly der edim. Netvorking kezinde kez kelgen adamnan insait alý múmkindigi bolady.
Eń bastysy – qazirgi tańda halyq jeke brendke erekshe nazar aýdaryp jatyr. Adam arqyly onyń ónimin satyp alady. Sondyqtan, áleýmettik jelini jaqsy júrgizip, artyqshylyqqa ainaldyrý kerek. Bul tutynýshynyń kásipke degen senimdiligin arttyrady, – dedi Daniial.
