Eńbek jáne eńbek etý – adam ómiriniń qozǵaýshy ári damýyna yqpal etetin kúsh. Adam súıikti isimen aınalysý arqyly tabysqa jetip qana qoımaı, óziniń oıyndaǵy ómirin qalyptastyra alary sózsiz. Adam ómirge kelgen sátten bastap eńbektene bastaıdy. Keıde adamdar bir emes birneshe mamandyqtyń «qulaǵynda oınaýy» múmkin. Al keıde bir mamandyqtyń ózimen tabysqa kenelip te jatady.
Solardyń biri mańǵystaýlyq Danıal Tóleýishov. 23 jastaǵy Danıaldyń túıe sútinen jasalǵan ulttyq «Aqdám» táttiler dúkeni bar. Bul kásippen birneshe jyldan beri aınalysyp kele jatqan onyń negizgi maqsaty – ulttyq qundylyqtardy dáripteý arqyly Qazaqstannyń atyn álemdik brendte qalyptastyrý. Jas kásipkermen ulttyq ónimderiniń ereksheligi, óndirý artyqshylyǵy týraly suhbattastyq.
"Aqdámniń" negizi 4-kýrsta qaladym
Danıal bul kásipti ashýdy stýdent kezinen bastap josparlaǵan.
– Ákem jastaıynan mal sharýashylyǵymen aınalyssa, anam úı sharýashylyǵyn qrshyqsha ıirdi.
Ózim Astanadaǵy Eýrazıa Ulttyq ýnıversıtetinde ınjener-mehanık mamandyǵynda támamdap shyqtym. Bizdiń oqyp júrgen kezimizde tájirıbeden ótýge kompanıalarǵa jiberetin. Biraq tájirıbeden ótip júrgende mamandyqtyń maǵan unamaıtynyn túsindim. Sodan bastap, kásippen aınalysamyn dep sheshim qabyldadym.
3-kýrs oqyp júrgende karantın boldy. Sol ýaqytta ózindik damý kezeńi bastaldy. Trenıńterge, kýrstarǵa qatystym. Jalpy "Aqdámniń" negizi 4-kýrs oqyp júrgende qalandy dep aıtar edim. Ol kezde onlaın oqyp júrgen edim, – deıdi jas kásipker. Danıal ózin-ózi damytý maqsatynda 2020 jyly karantın ýaqytynda Almatyǵa oqýǵa kelgen.
– Bir kásippen aınalysqym keldi. Negizgi tabys mal sharýashylyǵynan túsetin bolǵandyqtan "maldyń óniminen daıyn ónim jasaý kerek" dep oılandym.
Jalpy, ákem ózi mal sharýashylyǵymen aınalysqanymen meni aralastyrmady. "Oqy, el, jer kór" dedi. Sondyqtan mal sharýashylyǵyna syrtynan qyzyǵyp júrdim. Kez kelgen elge barsańyz, táttisin alyp kelý týrıserge tán. Túrkıada pahlava, Ózbekstanda dánder, Ázerbaıjannyń óz táttisi bar.
Bizde "Mańǵystaýda ózgeshe ne bar?" dep oılandym. Sol kezde túıe ónimderin ádemi qaptamamen brend etip shyǵarsam dep oıladym. Bizde mundaıdy jasaıtyndar kóp bolǵanymen, qaptamasy, halyqqa berý tásili qarapaıym bolǵandyqtan týrıserge usynýǵa kelmeıtin, – dedi ol. Danıaldyń negizgi maqsaty – ulttyq qundylyqtardy dáripteý, álemdik brend qalyptastyrý.
– Ideıam daıyn bolǵan soń, qaptama alýdan bastadym. Oǵan 600-700 myń teńge ketti. Sebebi dızaın, qaptama bárin Almatydan daıyndattym. Anam ıdeıamdy birden qoldap, qýandy.
Almatydan aýylǵa kelip, ónimderdi daıyn qaptamalarǵa salyp, áleýmettik jelidegi paraqshada sata bastadym. Bastapqyda tapsyrys túspedi. Jergilikti blogerge jarnama bergen soń óte kóp tapsyrys túse bastady.
Sol kezeńde ózim satýshy, tapsyrys jetkizýshi, marketolog boldym. Kúndiz tapsyrysqa shyǵyp, túnde ıdeıa oılastyratynmyn. Áleýmettik jelide qyzyǵýshylyq bildirgen adamdarǵa habarlasyp, "Aqdám" týraly aıtyp beretinmin. Birtindep solaı halyq arasynda tanymal bola bastady, – deıdi Danıal. Onyń aıtýynsha, kásip ashýǵa aqshany ata-anasy bergen.
– Kásip ashýǵa barlyq aqshany alǵashynda ákemnen aldym. Qazir shúkir, birneshe ese óstik. Kásip bolǵan soń alys-beris bolady. Arasynda memleketten 500 000 teńge grant utyp aldyq. Oǵan tońazytqysh, muzdatqysh satyp aldyq. Bul da bir úlken kómek boldy, - dep Danıal oıyn ortaǵa saldy. Jas kásipker ónimderiniń bári qala ishindegi sehta daıyndalatynyn tilge tıek etti.
– "Aqdám" – túıe sútinen jasalǵan táttiler. Negizi túıe sútinen jasalǵan ónimder Mańǵystaýda ǵana emes, Qazaqstanda birnesheýi bar. Bizdiń erekshelik – eshqandaı qospasyz sapaly ónim, ádemi qaptama.
Qazirgi tańda 8 adamdy jumyspen qamtyp otyrmyz. Ónimder sehta daıyndalady. Sol jerden qaptalyp, halyqqa jiberiledi. Seh qalanyń ishinde ornalasqan. Keıde tutynýshylardyń arasynda qolymen ustap, dámin kórip alǵysy keletinder bar. Sondaı kezde sehqa kelip, barlyǵyn kórýge múmkindigi bar, – deıdi kásipker.
Bızneste táýekelge bara bilý kerek!
Sonymen qatar jas kásipker ár ónimniń arnaıy sertıfıkaty men saqtalý merzimi bar ekenin de aıtty.
– Túıe sútinen daıyndalǵan ónimderge qospa qosylmaıdy. Máselen, bizde eń kóp suranysqa ıe balqaımaqtyń quramyna toqtalsam, oǵan sút pen sheker ǵana qosylady. Daıyndalǵan kúnnen bastap 1 aı saqtalady. Sehta 4 saǵat qaınatylyp daıyndalady.
Sútti mal ósiretin aýyldaǵy adamdar ákelip beredi. Qazirgi tańda sehta 11 túrli ónim bar. Atap aıtsam, balqaımaq, túıe men sıyrdyń sútinen jasalǵan qurt, irimshik, jent, qatty sheker, tary, talqan, rafaello qurt jáne bal.
Ónimderdi daıyndaýǵa kúnine 40-50 lıtr sút ketedi. Halyq arasynda suranys kóp. Negizinen túıeniń qurty men balqaımaqqa tapsyrys kóp túsedi. Birqatar ónimge sertıfıkat bar. Ónimderdiń ishinde irimshikter 15 kún saqtalady. Tary talqan qurǵaq jer bolsa tura beredi, – de ıdi qlttyq ónimdi kásiptiń kózine aınaldyrǵan Danıal.
Áńgime barysynda Danıal Tóleýishov bul kásippen 3 jyldan beri aınalysyp kele jatqanyn tilge tıek etti.
– Keıde shyǵyndardy jaba almaǵan, qaryzdanǵan sátterim de boldy. Jalpy kásipker bolý úshin kúnde sheshim qabyldaýǵa daıyn bolý kerek eken.
Jeke kásipte júıeniń qurylýyna sebepshi bolatyn adam – onyń ıesi. Ár kásiptiń óz júıesi bar. Ony jasaý úshin kúndelikti sheshim qabyldaý kerek. Er adamdy túrli shıenelistiń sheshimin tabý shıratady. Ol úshin kóbirek táýekelge barý qajet. Maǵan osy vaıb unaıdy, – dedi ol.
Onyń aıtýynsha, jeke brendti damytý kásipke degen tutynýshynyń senimin arttyrady.
– Kásipker árqashan bilim alyp, rýhanı jaǵynan damyp otyrýy kerek. Sondaı-aq, árqashan da adamdarǵa ashyq bolǵany durys. Túrli orta men jıyndarǵa qatysý ár kásipker úshin paıdaly der edim. Netvorkıng kezinde kez kelgen adamnan ınsaıt alý múmkindigi bolady.
Eń bastysy – qazirgi tańda halyq jeke brendke erekshe nazar aýdaryp jatyr. Adam arqyly onyń ónimin satyp alady. Sondyqtan, áleýmettik jelini jaqsy júrgizip, artyqshylyqqa aınaldyrý kerek. Bul tutynýshynyń kásipke degen senimdiligin arttyrady, – dedi Danıal.
