Bul týraly Ashat Aımaǵambetov Facebook áleýmettik jelisindegi paraqshasynda egjeı-tegjeıli jazdy.
Bul qalaı júzege asyrylady?
«Bári óte qarapaıym. Mysaly, tórt jyl boıy matematıka muǵalimi mamandyǵyn oqyǵan stýdent mektepke jumysqa ornalasý úshin Ulttyq biliktilik testin tapsyratyn bolady. Testileý suraqtarynda matematıka boıynsha mektep baǵdarlamasy men sol pán boıynsha sabaq berý ádistemesi qamtylady. Joǵary oqý ornynda shyn máninde tórt kýrs oqyp, qajetti bilim alǵan stýdentterge test tapsyrý qıyndyq týdyrmaıdy», – dedi Aımaǵambetov.
Mınıstirdiń aıtýynsha, bilimi men qabileti bala oqytýǵa jetkiliksiz túlekter bilim berý uıymdaryna qabyldanbaıdy.
«Bizge san emes, sapa mańyzdy. Tıisti deńgeıde bilimi joq túlekter balalarmen jumys istemeýi kerek», dep atap ótti vedomstvo basshysy.
Sondaı-aq mınıstr 2021 jyly ótkizilgen pılottyq jobanyń nátıjelerine toqtalyp ótti.
«Bolashaq pedagogterdi alǵash ret testileý kóptegen joǵary oqý orny úshin úlken synaq boldy.
Bastapqyda belgilengen shekti deńgeıdi aıtarlyqtaı tómendetkenimizge qaramastan, túlekterdiń 46 paıyzy ǵana qajetti bal jınaǵaı alǵanyn aıta ketken jón. Bul – test tapsyrǵan 32 myń túlektiń 15 myńy ǵana. Aqparat retinde aıta keteıin, jyl saıyn bilim berý uıymdaryna 12-14 myńǵa jýyq pedagog jumysqa ornalasady. Iaǵnı, bul shara muǵalim tapshylyǵyna aıtarlyqtaı áser etpeıdi», – dedi mınıstr.
Mınıstr mundaı nátıje joǵary oqý oryndaryn lısenzıasynan aıyrý, profıldeý, bilim berý baǵdarlamalaryn jańartý jáne basqa da bastamalar boıynsha mınıstrliktiń qabyldap jatqan sharalary qajet ári durys ekenin aıqyn kórsetkenin atap ótti.
«Esterińizge sala keteıin, buǵan deıin pedagogterdi elimizdiń 86 joǵary oqý orny daıarlaǵan bolatyn. Mınıstrlik atqarǵan jumystyń nátıjesinde 30-dan astam JOO-nyń pedagogıka boıynsha lısenzıasy qaıtaryp alyndy.
Aıta keterlik jaıt, biz lısenzıasyn qaıtaryp alǵan joǵary oqý oryndarynyń túlekteri testileý kezinde eń tómen nátıjeler kórsetti», – deıdi sala basshysy.
Biraq, sonyń ózinde áli 50-den astam joǵary oqý ornynyń lısenzıasy bar, olar pedagogterdi daıarlaýdy jalǵastyryp jatyr. Barlyq másele olardyń keıbiriniń nátıjeleri oqytý sapasyna qoıylatyn talaptarǵa sáıkes kelmeıtindiginde.
«Osyǵan baılanysty aldaǵy ýaqytta da elimizde kadrlar daıarlaý sapasyn jaqsartý úshin qajetti sharalardy qabyldaıtyn bolamyz, ásirese, pedagogıkalyq baǵytta. Endi negizgi trend anyqtalyp, pedagog mamandyǵy mektep túlekteri úshin qyzyqty bola bastaǵan kezde, bizge bolashaq muǵalimderdi joǵary sapada daıarlaýdy qamtamasyz etý óte mańyzdy», – deıdi Aımaǵambetov
Buryn UBT nátıjesi boıynsha ortasha bal 55-60 bolyp, tıisti bal jınaı almaý máselesi ózekti bolǵan edi. Al qazir oqýǵa túsýshilerdiń ortasha baly aıtarlyqtaı ósip, 96-ǵa jetti. Sondaı-aq úzdik túlekter men «Altyn belgi» ıegerleriniń sany da shamamen eki ese ósken.
«Keıbir túlekterdi, atap aıtqanda, oqý baǵdarlamasyn tıisti deńgeıde ıgermegen jáne alǵan dıplomdarynyń negizinde ǵana jumysqa ornalasýǵa nıet bildirgenderdi engizilgen tártip qýantpaıtyny anyq. Keıbir ýnıversıtetterge de bul sheshim unaǵan joq, óıtkeni, bul olardyń jumysynyń deńgeıi men sapasyn aıqyn kórsetti. Biraq biz joǵary oqý oryndarynyń bilim berý qyzmetiniń sapasyn jaqsartý maqsatynda, mektepte qyzmet etýge tek myqtylar kelýi úshin jumysty ári qaraı jalǵastyramyz», – deıdi Bilim mınıstri.
Vedomstvo basshysy atalǵan tıimdi tustarynan bólek, bul shara stýdentterdi dıplom úshin ǵana oqýǵa emes, shyn máninde sapaly bilim alýǵa yntalandyrady degen úmiti baryn jasyrmady.
Al joǵary oqý oryndary tıisti sapada bilim berýge mindetti bolady.
«Bul sheshimdi barlyǵy birdeı oń kózqaraspen qabyldamaıtyny belgili boldy. Biraq men onyń mańyzdy ári qajet ekenine senimdimin», – deıdi ol.
«Eger ushqyshtar nemese aýdıtorlar men advokattar qyzmetine kirisýi úshin jaýapty emtıhan tapsyratyn bolsa, balalarmen jumys isteýdi alǵash ret bastaıtyn pedagogter synaqtan ótýi qajet emes pe?», – dedi mınıstr.
