Avtory: Mılton Dj. Klark, AQSH
Káshmirdegi ataqty Shrınagarǵa kelgen sol bosqyndardyń arasynda bir jylymdy ótkizdim. Olar Ortalyq Azıa topyraǵyn myńdaǵan jyldar boıy mekendep kele jatqan qazaq halqynyń ókilderi eken.
Meni qonaq etken qaısar rýhty úı ıeleri komýnıstik bılikten qashyp, Qytaıdaǵy Shyńjań provınsıasynan qonys aýdarǵan, attyń jalynda ósken kóshpendilerdiń urpaqtary edi.
Áıelim ekeýmiz qasireti men qasıeti birdeı uly kósh jolyndaǵy osy halyqtyń jaqyn dosyna aınaldyq. Uzaq jolǵa Shyńjańnan 4000 úı shyqqan eken, solardyń 350-i ǵana Káshmirge jetipti.
KÁSHMİRDEGİ ÓMİR. Imıgranttardyń taǵdyry sheshilgenge deıin Káshmir bıligi qaıyrymdylyq kórsetip, olardy Djelam ózeni jaǵasyndaǵy bekiniske panalatty.
Bastaryndaǵy qasiretke qaramastan, qazaqtardyń unjyrǵasy túsken joq. Bizdi qushaq jaıa qarsy aldy, ýaqyt óte kele bir-birimizge baýyr basyp kettik. Olarmen etene aralasyp, qazaq tilin úırengen tuńǵysh amerıkalyq, bálkim, men bolarmyn.
Jazda olar Shrınagar qalasynyń ystyǵy men shańynan qashyp, jaılaýǵa kóshti. Káshmirden ýaqytsha miniske alǵan attarymen taý etegindegi jaılaýǵa jetip jaıǵasyp, raqattana ýaqyt ótkizdik.
Qazaqtar túsi jyly kisini bótensimeı, árqashan qushaq jaıa qarsy alady. Dástúr boıynsha, Sultan Shárip (ortadaǵy) áıelim ekeýmizdi jaılaýdaǵy úıine qonaqqa shaqyrdy. Túnde kıiz ben ań terileri tóselgen tósek-ornymyzdy úı ıelerinen jibek shymyldyq bólip turdy.
«Tán-SHandaǵy jaılaýymyzǵa uqsaıdy eken», – deıdi rý kósemi Qalıbek. Baýraıy kókoraı shalǵyn, ańǵarlarynan syldyrlap, káýsar móldir bulaq aqqan, tósi shyrshaly-arshaly ormanmen kómkerilip, ushar basyna appaq qardan malaqaı kıgen keremet jer.
Jaz jaılaýǵa shyqqanda qazaqtar bir jeńildep qalady eken! Tabıǵattyń úırenshikti sulý tirshiligine qaıta oralyp, bir-birimen qaljyńdasyp, kúlip-oınap máre-sáre bop jatyr. Jaqynda ǵana kórgen aýyrtpalyqtary bir sátke umyt bolǵandaı.
Jaılaýda – Qalıbektiń kıiz úıindemin. Jańbyrly kúnderdiń birinde ol Sultan Shárip degen rýbasyny jáne taǵy birneshe ıgi jaqsylardy úıine áńgime-dúken quryp, ótken kúnderdi eske alýǵa shaqyrdy.
Bir top qazaq jigitteri ortadaǵy tútini burqyraǵan oshaqty aınala otyrdy. Bastarynda ań terisimen ádiptelip, kók, qyzyl, keıbirinde kúlgin jibekpen kómkerilgen shoshaqaı tymaq.
Uzyn tondarynyń eteginiń astynan jumsaq etikteri jyltyraıdy. Biri maldas quryp, keıbiri qyzyl kilemge jantaıǵan jas jigitter bir-birimen qaljyńdasyp, aldaryndaǵy mol da semiz etti alaqandarymen toltyra asaýda.
Áıelder shyny ydysqa shaı jáne kilegeı quıyp berýde. (Káshmirde kóshpendilerdiń sýsyny – qymyzdy tabý qıyn). Maǵan qonaq retinde qurmet kórsetilip, aǵash tegenege salynǵan qoıdyń basy tartyldy. Asqa bata jasalǵannan keıin rý kósemi ettiń eń syıly jerin kesip alyp, aldyma qoıdy.
QAZAQ – KEŃ TARAǴAN HALYQ. Bular kimder? Olardy týǵan jerinen bezýge májbúr etken qandaı saıasat?
Túrkitektes búgingi qazaqtardyń deni Qazaq Keńestik Sosıalısik Respýblıkasynda turady. Qytaıdan Kaspıı teńizine deıin sozylatyn bul aýmaqty birneshe mıllıon qazaq mekendeıdi.
Búginde qazaqtardyń kóshpendi taıpalary batys Qytaıdyń Shyńjań provınsıasyndaǵy halyqtyń on paıyzyn quraıdy. Jer aýmaǵy Tehastan eki jarym ese úlken, al halyq sany Tehastyń jartysyndaı ǵana bolatyn shóleıt Shyńjań 1949 jyly Qytaı komýnıstik bıliginiń qolastyna kirdi. Bostandyǵyna qater tóngen kóp qazaq komýnıstik bılikke baǵynǵannan góri basqa jerge kóship ketýdi jón kórdi.
Shyńjań qazaqtarynyń qýǵyn-súrginde júrgeninen men 1951 jylǵa deıin habarsyz edim. Sol kúzde, Garvardta oqyp júrgen kezde Batys Qytaıdyń komýnıstik bıliginen qashyp, Káshmirge kelgen qazaqtar týraly jazylǵan maqalaǵa tap boldym.
Bul jerde ózim úshin eki múmkindik boldy. Birinshisi – qoǵamdyq qarym-qatynastar salasyndaǵy doktorlyq dıssertasıamdy musylman elin mysalǵa alyp zertteý bolsa, ekinshisi – qýǵyn-súrgindi basynan ótkizgen jandardyń aıtqanyn óz aýzynan estý.
Bosqyndardyń Káshmir astanasy Shrınagarǵa kelgenine tórt-aq aı bolǵanda men Qalıbektiń úıinde, qazaqtyń sol bir batyrymen dostyq ym-ısharamen jáne úırengen birneshe sózben túsinisip otyrdym.
SERGELDEŃGE TÚSKEN ÓMİR – AI . . . Jaılaýda – kıiz úıdi tópelep jatqan jańbyrda Sultan Sháripti tyńdap otyrmyz.
Ol shaı quıylǵan keseme bir túıir sary maıdy salyp jiberip: «Barys jylynyń basynda Janymhan men Ospan batyr bizdi Shyǵys Tán-SHandaǵy Barkólge úlken jıynǵa shaqyrdy. Komýnıser bıliktiń tizginin myqtap ustaǵan shaq. Basshylarymyz qaı joldy tańdaýdy sheshý kerek-tin», – dep sóz bastady.
1949-50 jyldyń kúzi men qysyn qazaqtar komýnısermen uzaq ta, qıyn kelissózder júrgizýmen ótkizdi. Olar komýnıserden din bostandyǵyn, salt-dástúrlerdiń saqtalýyn jáne Shyńjań jerinde óz erikterimen qonys aýdarý quqyǵynyń saqtalýyn talap etken bolatyn. Biraq jańa bılik qazaqtardyń basy birigip ketýinen qorqyp, oǵan jol bermeýge tyrysty.
İlbis terisinen ton kıgen qazaq kósemi. Quralaıdy kózge atqan mergen jáne attyń qulaǵynda oı-naıtyn Qalıbek Shyńjańnan Káshmirge attanǵan úsh rýdyń biriniń jetekshisi. Basynda túlki tymaq, aıaǵynda jumsaq teriden tigilgen saptama etik, altyn-kúmispen ádiptelgen erdiń ústinde nyq otyr.
Qazaqtardyń kóbi Barkól keńesine qatysý úshin uzaq jol júrip keldi. Qysqy boranda maldyń kóbi qyrylyp qaldy. Qozdap jatqan qoılardy jyly jerge aparý múmkin bolmady. Bul qazaqtar úshin «qar tósenip, muz jastanǵan» zobalań shaq edi.
1950 jyldyń naýryzyna deıingi halyq turmysy jaqsy-tuǵyn. Áli qary erip úlgermegen keń jazyqqa myńdaǵan el kep qonystanatyn. Uldary ákeleriniń shańyraǵyna qońsy qonyp, shaqyrymdarǵa camaladaı bop kıiz úı tigiletin.
Sultan Sháriptiń aýylynda, kem degende, 15 000 kisi, 60 000 qoı, 12 000 jylqy, 7000 bas iri qara jáne myńnan astam túıe bolatyn. Barys jylynyń 28 naýryzynda myńǵa jýyq rý aqsaqaldary týǵan jer – altyn besigin tastap, ońtústiktegi Úndistanǵa kóshýge bel býdy.
Bir aptadan keıin keńes Qazaq avtonomıalyq memleketin quryp, Janymhandy – elbasshy, al Ospan batyrdy qolbasshy retinde taǵaıyndady. Eki basshy da bılik basynda uzaq bola almady, dúnıeden erte ozdy.
Barkóldegi ár úı, ár azamat, ár ana, ár bala ult retinde ydyrap ketý qaýpin sezdi. Alaıda qazaqtar ulttyq bolmys pen kúndelikti ádet-ǵuryptarǵa berik edi. Eresekter mal baqty, qarttar olardyń tileýin tiledi, al balalar oıyn qýdy – bári ádettegideı júrip jatty.
Sáýirdiń ortasynda Barkóldegi aýylǵa aıaq astynan komýnıser basa kóktep kirdi. Muzdaı qarýlanǵan ásker áıelder men balalarǵa tezdetip úılerin jyǵyp, malyn aıdap, taýǵa ketýine buıryq berdi.
Ózderinen kúshi basym jaýǵa eti úırenip qalǵan qazaqtar úshin bul eshqandaı úreı týǵyzǵan joq. Urandaǵan batyrlar ózderin aıamaı, jaýǵa barynsha qarsylyq kórsetti. Qazaq mergenderi «bir oq ushsa – bir dushpan joq» deıdi. Biraq jańa qarý-jaraqpen qarýlanǵan jaýdy jeńý múmkin emes edi. Júzdegen qazaq mert boldy.
Tirshiligi at jalynda ótetindikten kóshpen¬diler ydysty temir, teri, aǵashtan jasaı¬dy. Qazaqtar sháınekti otqa qoıyp, shaıdy ystyq etip baptap ishedi. Ádette, shaı sút¬pen demdelip, maı nemese tuz qosylady.
Bir kezde kósemderdiń «Jánibek!» degen ura ny estildi. Jánibek – osy rýlardyń burynǵy ótken batyrynyń aty. «Shepti buzyńdar da, qashyńdar!». Bárinen aıyrylǵan, álsiregen, yza kernegen halyq ońtústikke qaraı jóńkildi.
Sultan Sháriptiń aıtýynsha, Barkóldegi 15 000 adamnyń 12 600-y ólip, tutqynǵa túsip, habarsyz ketti. Birazy taý-tastyń arasyna kirip jan saqtady. Olar áli de sol jerlerde tyǵylyp júrýi múmkin.
İz-tússiz ketkenderdiń ishinde qazaqtyń jańa basshysy Janymhan da bar bolatyn. Ol Qytaı komýnıserimen Peı Shanda (Soltústik taýlar) bolǵan qaqtyǵysta tutqynǵa tústi. Sosyn ony asyǵys Úrimshige aparyp, 1951 jyldyń aqpanynda ólim jazasyna kesti. Eki aı óte qazaqtardyń ekinshi qolbasshysy Ospan batyrdy da solaı «aıyptap», azaptap óltirdi.
JARAQATTY JAZǴAN QULYNNYŃ İSHEK – QARNY. Ol qaqtyǵysta jeti-aq adam aman qaldy: olardyń ishinde Janymhannyń eki balasy Májıt pen Dálelhan bar. Shaıqas barysynda Dálelhan jaralanyp, basqalardan adasyp qaldy. Artynan Májıt men ataqty Nurǵojaı batyr ony taýdan taýyp aldy.
«Baýyrym aýyr jaraqattanyp qalǵan edi, Nurǵojaı batyr bir qulyndy soıyp, onyń ishek-qarnymen Dálelhannyń jarasyn orady. Qulynnyń ishek-qarny maıly bolǵandyqtan, aram qandy soryp alady. Kúsh jınap alý úshin biz de qulynnyń etin jedik. Ol – qazaqtar úshin jeńsik as», – dep eske alady Májıt.
Aman qalǵandar amalyn taýyp bosqyndarǵa qosyldy. Ospan batyr, Sultan Shárip jáne Dálelhannyń basshylyǵymen Qara Nordyń janyndaǵy Gansý provınsıasyna jetti.
Olar qalyń dýalmen qorshalǵan Dýnhýan qalasynan 19 shaqyrym jerdegi Myń Býdda qasıetti úńgirlerinen ótti. Ol jerde eki shaqyrymdaı jer aýmaǵynda aranyń uıasyndaı bolyp ishinde túrli freskalar men músinderi bar 500 úńgir ornalasqan.
Dýnhýannyń ońtústiginde barkóldik bosqyndar bólek ketti. Ospan batyr Qananmbal mańyndaǵy taýda qalýdy jón kórdi. «Bólinip qalǵandar bizdi osynnan tabady, kútemiz», – dedi Ospan batyr.
Sultan Shárip pen Dálelhan qolbasshyny ózderimen birge ońtústikke qaraı júrýge úgittedi. Biraq Ospan batyr óz sheshimin ózgertpedi. Bul olardyń sońǵy kórisýi edi.
MAL JÚRİSTİ BAIAÝLATTY. Bosqyndar talaı shaqyrymdy artqa tastap, taý-tastardan, ıesiz qý mekıen daladan, birde kókoraı shalǵyndardan, birde surǵylt qumdardan ótip kele jatty. Mal báseń júretindikten olar qýǵynshylardan alys uzap kete almady. Keıde komýnıserdiń shaǵyn toptary shabýyldap turdy. Bosqyndardy atqa sheber mingendigi ǵana qutqaryp otyrdy.
Shuraıly, qorǵanýǵa yńǵaıly jerlerge kelgende kósh birneshe kún aıaldap, áldenip, tynystap alatyn. Mundaı kezde kúndelikti tirlik bul eldiń úırenip qalǵanynan sál erekshe bolatyn.
Áıelder men qyzdar at-túıelerdegi júkterdi túsirip, qurǵaq jerge demde kıiz úıler tigiletin.
Qazaqtyń kıiz úıi dala tirshiligine keremet jymdasady. Ol qystyń saqyldaǵan sary aıazy men jazdyń shilińgir ystyǵynan, jaýyn-shashynnan jaqsy qorǵaıdy.
Úıdiń ishine ilingen shymyldyqtar turǵyndardyń árqaısynyń óz oryn kórsetip turady. Qalıbek syndy kósem túnde aıý terisi tóselgen eki kórpesi bar keń tósekte demalady. Basyna úlken qus jastyq jastanady.
Súıkimdi sábı. Bul sábı ómiriniń alǵashqy jyldaryn tal besikte, jyly kórpe men qaly kilemge oranyp ótkizedi. Moınynda til-kózden qorǵaý úshin Quran aıattary jazylǵan kishkentaı teri tumar taǵýly. Keıin, ápkesi sıaqty ol da keýdesine kúmis teńge men túıme taǵatyn bolady.
Negizinde, musylman dástúri boıynsha, qazaqerkeginiń tórt áıelge deıin alýyna bolady, alaıda jaǵdaıy tómen adam bir ǵana áıel alýǵa shamasy jetedi. Qalıbektiń úsh áıeli, kómekshisiniń jáne Sultan Sháriptiń ekiden áıeli bar. Balalary eki jylǵa sozylǵan kósh kezinde dúnıege keldi.
Sonymen, qabyrǵany qaıystyrǵan taǵdyrdyń qıyndyǵyna, jaý shapqynshylyǵyna qaramastan, el óziniń ońtústikke qaraı bastaǵan saparyn jalǵastyra berdi. Endi olar aptap ystyq, kóz ashyrmaı qum sýyrǵan jel men sý tapshylyǵyna kez keldi.
Olar aldymen Mahaıǵa, odan soń batystaǵy Gáskól men Temirlikke qaraı júrdi. Rýbasylar bul jerde kóp jyl boıy tirshilik etip kele jatqan Qusaıyn táıjini taýyp aldy. Olar aıyrylǵan maldarynyń ornyn Qusaıyn qolynan kelgeninshe toltyryp bererine senimdi edi.
Sol kezde Temirlikke meniń dosyma aınalǵan Qalıbektiń bastamasymen elý shaqty úı qazaq keldi. Úrimshi aınalasyndaǵy jaılaýlarda mal sońynda júrgen olar Barkólde bolǵan sumdyqty estipti. Rýbasylar halqyn tez arada Tán-SHannan ońtústikke qaraı kóshirdi. Olardyń da maqsaty Qusaıyn Táıjiniń elimen kezdesý boldy.
Dushpannyń shabýylymen, jaǵdaıdyń qıyndyǵymen kúrese otyryp Qalıbektiń kóshken eliniń kórgen qorlyǵy Sultan Shárip pen Dálelhannyń shyǵysta kórgeninen de asyp tústi. Jazbalarymda Qalıbektiń kómekshisi Hamzanyń Takla-Makannyń shyǵys shetindegi Lop Nor shólinen ótkendigi týraly estelikteri bar.
Hamza: «Karta bolmaǵandyqtan biz Lop Norǵa aparatyn ózendi boılaı júrdik», – dep eske alady. Biz ótken tóbelerde adam men mal súıekteri shashylyp jatty. Aramyzdaǵylardyń kóbi bizdiń de taǵdyrymyz sondaı bolady dep qaıǵylandy. Biraq olarǵa ólim bizdiń emes, dushpandarymyzdyń taǵdyry ekendigin aıttym. «Alǵa qaraıyq ta, Allaǵa senip jolymyzdy jalǵastyraıyq», – dedim.
BULAQ PA, TUZAQ PA? Hamza áńgimesin ári qaraı jalǵastyrdy: «Qysta, shól daladan ótip bara jatyp boraǵan qar, qummen arpalystyq. Komýnıser bizdi qolǵa túsiretin tuzaq retinde qoldanatyn shyǵar dep qorqyp, sý kózderine jolamaýdy jón kórdik. Al kishkentaı qudyqtardaǵy sý qatyp qalǵan bolatyn. Muzdy jaryp, eritip iship, ózimizben birge muz kesekterin alyp júretin edik».
Sýrette tostaǵanǵa qymyz quıyp otyrǵan jas kelin. Ol basyndaǵy qyzyl shálisin tuńǵysh sábıin dúnıege ákelgenshe tastamaıdy. Bala týǵannan keıin ol ómir boıy analyq mártebesin aıǵaqtaıtyn aq bas kıim kıedi.
Keıbireýler bizden ajyrap, adasyp, muz da taba almaı qaldy. Basynda malynyń sútin ishti. Keıbiri iri qara men qoıyn soıyp, qanyn ishti. Sonda da kóp adam qyryldy. Jeti kúnnen keıin Qusaıyn Táıjiniń adamdaryn kezdestirdik. Halyq máre-sáre bop qýanyp, bir-birine tartý jasasty».
Qusaıyn Táıji Temirlikke jetkende Qalıbek pen basqa rýbasylarǵa jylqy, túıe, qoı, iri qara bólip berdi. Biraq Qalıbek ony syılyq retinde qabyldaǵysy kelmedi. Qusaıyn Táıjiniń bergen jaqsy attary men túıeleri úshin, oǵan ózinde qalǵan qoılaryn aıyrbasqa berýdi jón kórdi.
Qazaqtarda jylqy satýdyń ózindik dástúri bar eken. Qalıbek pen Qusaıyn Táıji aıyrbasqa qoıylǵan maldy tolyǵymen qarap, baǵalap, deldalǵa júgindi. Deldal uzyn jeń ishine bireýiniń oń qolyn, bireýiniń sol qolyn tyǵyp ustap eki kósemniń ortasyna otyrdy.
Saýsaqtarynyń qımyly arqyly Qalıbek óz shartyn bildirdi, deldal bul usynysty Qusaıyn Táıjige dál solaı jetkizdi. Ol óz oıyn da dál solaı bildirdi. Saýda osylaı júrdi, úsheýi de tis jarmaı, úndemeı oılanyp otyrdy. Qazaqtar bul saýdany ońaılatyp, asyra maqtaýdyń, kóp sóıleýdiń aldyn alady dep senedi. Saýda aıaqtalǵan soń Qalıbek pen Qusaıyn Táıji jaınamazdaryn ákeldi de, qubylaǵa qarap, qarttarmen birge ekindi namazyna jyǵyldy. Al jastar er-toqymdaryn ázirleı bastady.
Birazdan keıin bir top atty jigit kókpar tartysýǵa kiristi. Serkeni ary tartyp, beri tartyp talasyp júr. Bir shette balalar «qyzbóri» oınap jatyr. Bir bala qasqyrdyń basyna uqsas baskıim kıip, qatardyń eń sońynda turǵan balany tartyp áketýge tyrysady.
Qazaqtyń er balalary alty-jeti jasqa tolǵanǵa deıin jasyrynbaq, soqyrteke nemese «Han jaqsy ma?» degen qol shapalaqtaıtyn oıyn oınaıdy. Sadaqpen tyshqan aýlaıdy. Osy jasta qazaqtyń ul-qyzdary kishigirim er-toqymǵa qonyp, atqa minýdi úırenedi.
Sultan Shárip pen Dálelhan bastaǵan bir top bosqyn 1950-51 jyldyń qysynda Tájinorǵa kóship ketti. Al Qalıbek óz adamdarymen Temirlik mańynda qaldy.
«Jaz – jumaq, qys – tozaq», – deıdi qazaq máteli. Jut kezinde nemese qystyń borany men qytymyr aıazynda kóp mal qyrylyp qalady.
Tájinorda ótkizgen qystyń birinde jerdi kók taıǵaq muz qursap tastady, jurt ózi de azaıyp qalǵan maldyń kóbin soıýǵa májbúr boldy. Bul aıaq astynan ettiń tym kóbeıip ketýine alyp keldi. El úı-úıdi aralap, et taratyp ketti.
Jaılaýda kez kelgen tamaqtyń dámdiligin sezinesiń.
Qazaqtar, negizinen, tamaqty ortaq tabaqtan qol¬men jeıdi. Batys saltyna qurmet retinde áıelim ekeýimizge jeke tabaq men kúmis qasyq alyp keldi. Sýrettegi otbasy tamaqtan keıin qoldaryn súrtip otyr. Dastarhanda qýyrylǵan nan jatyr.
TOQSHYLYQTAN KEIİNGİ JOQSHYLYQ. Azapty kúnder de keldi. Jurt tek shaı iship, qurt jedi, keıde tarynyń talqanyn talǵajaý etti. Birde – qut, birde – jut, birde – ash, birde – toq – qazaqtyń kóbi osylaı tirshilik etip keledi. Jaqsylyq pen jamandyq, kóterińki kóńil kúı men jabyrqaý kúnder bir-birimen almasyp kep turady.
Asharshylyqpen kúresý maqsatynda Shyńjań qazaqtary birdi-ekili eginshilikpen aınalysty. Olar jyl maýsymyna baılanysty yńǵaıly jaıylymdarǵa meken aýystyryp, negizinen malshylyqty kásip etti.
Qystaýlary ádette yqtasyn alqaptarda nemese taý etegindegi ormandy jerlerde bolady. Qar erip, kóktem shyǵa bastaǵanda taý baýraılaryndaǵy shúıgindi shalǵyndarǵa qaraı kóterilip, kókteýde otyrady, sol jerden jaılaýǵa kóship ketedi.
Tamyz nemese qyrkúıek aılarynda birneshe úı malyn birigip baǵady. Qoılaryn qyrqyp, qurttaryn keptirip, soǵymǵa soıylatyn maldy daıyndap bolǵannan keıin, olar aqyryndap qystaýǵa kóshedi. Ol jerde kıiz úılerin jıystyryp, janynda qashasy bar bóreneden jasalǵan úılerde turady.
Tájinarnordyń sýyǵynda qoldary bos ýaqytta, alda ne kútip tur eken dep bolashaqty boljaı bastady.
Musylman bolsa da, qazaqtar yrymshyl halyq. 1950-51 jyldyń sol bir qıyn qysynda olar qoıdyń jaýyrynyn órtep, sonda túsken syzyqtarǵa qarap, alda ne kútip turǵanyn boljaıtyn balgerge de talaı júgindi.
Keleshekti boljaýdyń quraly retinde qoıdyń qatyp qalǵan qumalaǵy da paıdalanylady. Qumalaqtardy úshke bólip qatarynan tizip qoıyp, soǵan qarap otyryp kimge qonaq keletinin, qandaı oqıǵa bolatynyn, isterine kim kedergi jasap jatqanyn jáne ózge de nárselerdi boljap otyrady. Balgerlikpen qabiletti kisiler aınalysady. Keıde, baqsylar basqalarǵa baıqatpaı árýaqtardy shaqyryp, solardyń kómegimen de bolashaqty boljap otyratyn. Dinbasylary bul áreketke qatty qynjylatyn edi. Biraq qaıtken kúnde de, bal ashtyrý halyqtyń dinı nanymynyń bir bóligi bop keledi.
Nurǵojaı batyr Káshmirdegi qazaqtarǵa eń tanymal kisi. Ol jyly júzdi, qaljyńbas, baısaldy ári salmaqty, bárine dostyq qóńil tanytady. Shaıqasta túlkideı aılaker, arystandaı qaıratty.
Sonymen qatar, Nurǵojaı batyr syıly baqsy edi. «Edi» deıtin sebebim, birneshe aı buryn ony kezdestirgenimde ol baqsylyqty qoıǵandaı bop kórindi. Túsinýimshe, ol Káshmirdeı musylmandar kóp turatyn jerde kúlkige qalmaý úshin tastaǵan tárizdi.
QASQYR JYNDY SHAQYRÝ. Bir kúni, Shrınagardaǵy jaılaýda men Nurǵojaı batyrdyń bir jas balanyń boıyna qonǵan jyndy qýyp shyqqanyn kórdim.
Bala kıizdiń ústinde jatty, al jan-jaǵynda onyń týystary men jynnyń shyǵarylýyn kórgisi kelgen adamdar jıyldy. Nurǵojaı batyr dombyrasyn sabalap, at ústinde shaýyp júrdi. Birneshe ret aınalǵannan keıin ol attan sekirip tústi de, dombyrasyn shetke qaraı ıtere sala, balanyń ishine kirip alǵan jyndy shaqyra bastady:
«Shaqyramyn, shaqyramyn,
kók qasqyrdy shaqyramyn.
Kel degende kel!
Úlken taý kishi taýdyń túbine tústi!
Tilińdi shyǵar, qaıta jap.
Kózińdi alart qaıtalap!»
Aınala turǵan dombyrashylar Nurǵojaı batyrdyń sózderine qosylǵandaı dombyrasynyń shanaǵyn sabalap turdy. Jynnyń bar ekeni belgili bolǵanda eki kómekshi oryndarynan atyp turyp, Nurǵojaı batyrdyń belin arqanmen oraı bastady. Arqannyń arasyna shybyqtar tyǵyp, Nurǵojaı batyrdyń denesi qysylǵansha buraı berdi. Bul kezde Nurǵojaı batyr gıpnozǵa ushyraǵan tárizdi bolyp kórindi. Ary-beri júgirip basyn shaıqap, eki qolyn alǵa qaraı sozyp tura qaldy. Kómekshiler ony eki qolynan ustap alǵan kezde Nurǵojaı batyr olarmen birge aınalyp otyryp, túsiniksiz sózder aıta bastady.
Bıin jalǵastyra otyryp, qolyna balta aldy da boıyna jyn kirgen balaǵa qaraı sermep, úrleı berdi. Budan keıin ol balta basynyń bir shetimen kókiregin kúshtep ura bastady. Baltasyn tastaı sala, ottan shoq shyǵaryp aýzyna laqtyrdy. Qyp-qyzyl ystyq temirdi jalaǵan kezde kózderi aınalyp, denesi dirildep ketti. Munyń bári kórinbeı turǵan jynnyń áreketterin qaıtalaý maqsatynda jasalǵan edi.
Qaýmalap turǵan adamdar «Shaqabaı! Shaqabaı! Shaqabaı!» (Shaqabaı degen Nurǵojaıdyń batyr atasy eken) dep urandady.
Bul jynnyń balanyń denesinen shyqqanyn kórsetetin áreket edi. Budan keıin baqsy jerge sulap tústi.
Osyndaı áreketten keıin uzaq ári tereń uıqyǵa batady eken. Qasyndaǵylar denesin ýqalap, basyn sıpalady. Bundaı rásimnen soń ol belgili mólsherde maı ishýi tıis, áıtpese onyń ishinen qan ketip, qaýipti dertke ákelýi múmkin eken.
SÁTSİZ KÚN, MÚSHEL JAS. Qazaqtarda ata-babalarynan qalǵan yrymdardy áli ustanatyny baıqalady. Olar ómirin 12 jyldyq sıklǵa bóledi. Árbir jyldy janýar ataýymen ataıdy. 25 jáne 37 jasty erekshe qaýipti ári sátsiz dep esepteıdi. Eger adam osy jastan aman shyqsa, kıimin túgel taratyp beredi. Bunyń sebebi keleshegin jańa kıimmen qarsy alǵysy keledi.
Ár otbasy aptanyń belgili bir kúnin sátsiz sanaıdy. Bul kúni kóshý týraly sóz qozǵaýǵa tyıym salynady.
Kóktemde birinshi ret kún kúrkiregennen keıin áıelder dalaǵa shyǵyp, úıdiń syrtyn aǵash qasyqpen uryp shyǵady. Budan aspanda júrgen jyndar úıge jolamaıdy dep senedi.
Qoıan jylynyń basynda (1951 jyl) kommýnıster Temirlik mańaıynda Qalıbekke shabýyl uıymdastyrdy. Jaýdyń qarýyna toıtarys bere almaǵan ol halqyn jınap, Tıbetke qaraı betteıdi.
Aqpan aıynda Tájinordaǵy qazaqtarǵa Ospan batyr tutqyndalyp, Qalıbek kommýnısterdiń soqqysyna ushyraǵandyǵy týraly habar jetti. Kósemder tez arada kıiz úılerdi jyqtyrdy da, Kýnlýn ótkelinen asyp, Tıbet arqyly batysqa qaraı qozǵaldy. Allanyń kómegimen Káshmirge jetip te qalarmyz dep úmittendi.
Borandy Kýnlýn artta qalsa da, malǵa shóp tabý qıynǵa soqty. Mal aryp-ashyp qyrylyp jatty. Qazaqtardyń nıetine oraı, bul jerlerde ańshylyqpen aınalysý múmkindigi boldy. Erkekter elik, bóken jáne taýeshki atyp ákeletin. Jelinbeı qalǵan etti ystap nemese súrleıtin. Jabaıy ańdardyń tezegin otqa jaǵyp paıdalandy.
ET JEITİN JYLQYLAR. Alla jibergen taǵy bir jaqsylyq, «qulan» dep atalatyn qońyr tústi kishigirim jabaıy jylqy boldy. Qazaqtar qulandy attyń ústinen atyp alatyn. Eti dámdi ári qunarly.
Jas kósem Májıttiń aıtýynsha, olar artylǵan etti kósher aldynda er-toqymyna baılap alady eken. Bir kúni Májıt atynyń basyn qaıta-qaıta buryp kele jatqanyn baıqap qalady. Bunyń sebebi toqymǵa baılanǵan ettiń ıisi eken. Atynyń ash ekenin bilgen Májıt toqtaı salyp, etti jegizbekshi boldy. Basynda at jegisi kelmeı basyn tartqanymen, Májıt etti attyń aýzyna kúshtep tyqty.
«Sóıtip, men atyma et jeýdi úırettim. Baýyryma aıtyp edim, «ol buny basqa attar men túıelerge de úıretip kóreıik» dedi. Sóıtip, attarymyz ben túıelerimiz áldensin dep et beretin boldyq».
Jolaýshylardyń taǵy bir qasireti taý aýrýy boldy. Bul aýrý onsyz da álsirep qalǵan qazaqtardy ólimge soqtyryp, jol júrýge jaramsyz halge jetkizdi. Ásirese, Tıbetke qaraı taýly ótkelderde qıyn boldy. Bul aýrýdyń bastapqy belgileri: bas aýyrady, bas aınalyp, júrek aınıdy. Ony emdeý úshin jasalǵan em-domdar kóbine nátıjesiz boldy. Baqsynyń jyn shyǵarý rásiminen de eshteńe ónbedi.
Keıde emshi qatty tyryssa, aýrý aıyǵyp ta ketetin. Aýyrǵandardyń biri baqsyǵa baryp, ózin qutqarýyn ótingeni týraly aıtyp bergen edi. Baqsy qolyndaǵy ótkir qandaýyrmen adamnyń samaıyndaǵy tamyrlardyń birin tilip, qanyn aǵyzypty. Sonda aqqan qoıý qara qan úsh keseni toltyrady. Budan keıin ol dárilik shóp pen matany qoldanyp, jarany orap tastaıdy. Eki kúnnen keıin aýrý aıaǵynan turyp ketedi.
On kúnnen keıin qazaqtar soltústik jaqtan ózderine qaraı kele jatqan bir top adam men mal úıirin baıqady. Bul Qalıbek pen onyń rýynan qalǵandar edi! Qaıta kezdesken qazaqtardyń qýanyshynda shek bolmady.
Keıin, qaýipsizdik maqsatynda birikken top qaıta ajyrap ketti. Dálelhan óz jurtymen Qalıbekke qosyldy, al Qusaıyn Táıji men Sultan Shárip bólek ketti.
Qalıbektiń aıtýynsha, Tıbetti asý jolynda onyń eline jeti ret qarýly shabýyl jasalǵan. Bul saparda onyń 42 adamy qaqtyǵysta, 22 adamy taý aýrýynan ólip, 9 adamy iz-túzsiz joǵalyp ketken eken. Buǵan qosa, Tán-SHan men Káshmirdiń arasynda olar 3000 bas qoı, 200 iri qara, 73 jylqy jáne 145 túıeden aıyrylypty.
BİR QÝANYSH, BİR QAIǴY. Sábıdiń dúnıege kelýi, ólim, toı uzaq sapardyń ajyramas bóligine aınalǵan edi. Qýanysh ne qaıǵy bolsyn, ómir úshin tolassyz kúrestiń ishinde arqany keńge salatyn kezder de bolatyn.
Qazaqtar ul men qyzdy besikte atastyryp qoıady. Ony «besik quda» deıdi. Ol taptyq mártebege baılanysty, máselen, baı baımen quda bolady.
Eýropa dástúrinde úılený shyǵynynyń basym bóligi qalyńdyqtyń ákesi tarapynan qarjylansa, qazaqtarda kerisinshe, jigittiń ákesi qalyńdyqtyń ákesine «qalyńmal» tóleýge mindetti eken.
Qazaqtardyń baılyǵy – jylqysynyń sanynda. Keıbireýler 40 jylqyǵa deıin qalyńmal beredi. Sondyqtan, olar uldarymen qatar ádemi qyzy bolǵanyn da qalaıdy. Bunyń sebebi, uly úshin bergen qalyńmaldyń orny qyzyn bergende qaıtyp keletindiginen bolsa kerek.
Bir úı ekinshi úımen qyz berisip, qyz alysyp, qarsy qudalassa, ol úıler qalyńmal bermeı-aq qoıa salady.
Atastyryp qoıǵan ul nemese qyz úılenbeı turyp qaıtys bop ketken jaǵdaıda qaıtys bolǵan jigittiń nemese qyzdyń týystary óz aralarynan onyń ornyna basqa adam beredi. (Jigit pen qyz áke jaǵynan jeti ataǵa deıin qandas týys bolmaýy kerek).
Toı kóshpen qatar kelgende dástúrdiń kóbisin oryndaý múmkindigi bolmaǵandyqtan, olar qysqartylatyn. Biraq qalyńdyqty barynsha ádemi kıindirýge tyrysady. Dástúr boıynsha, áıelder qyzdyń bas kıimine «úki» taǵýǵa kelgen jigitti shashý shashyp, qarsy alady.
Molda jastardyń nekesin jaı rásimmen qıyp, Qurannan aıat oqıdy. Sodan soń ishine kúmis zat salynǵan kesege sý quıyp, ony úrlep, qyz ben jigitke beredi. Qyz ben jigit sýdy ishkennen keıin erli-zaıypty atanady. Jigit pen qyzdan keıin eki otbasynyń músheleri keseden sý urttaıdy.
Toıdyń erekshe kóńildi sáti – eki qyz ben eki jigittiń án aıtyp jarysýy. «Boıy uzyn, nar tulǵaly batyrym», – dep bastaıdy qyzdyń biri. «Bárinen de sen sulý», – dep jalǵastyrady jigit. «Qulaǵyń men aıaǵyń aqylyńnan úlken eken», – dep ekinshi qyz qaǵyta bastaıdy. «Kóziń qysyq, murnyń pushyq», – dep ekinshi jigit ala jóneledi.
Sóıtip, qyzdar men jigitter bir-birimen aıtysyp, kóńil kóteredi. Ol taraptardyń biri sóz taba almaı shatasqanǵa deıin sozylady. Osylaısha aıtys barlyǵynyń qyran-topan kúlkisimen aıaqtalady.
Toıda jurt túrli oıyn oınap, kúres uıymdastyryp, báıge jarysqa qatysady, dombyranyń kúmbirlegen yrǵaǵyna bılep kóńil kóteredi.
Shyńjańnan kóshý kezinde batyrlyq kórsetken tek sarbazdar ǵana emes edi.
Bir kúni, Shrınagardyń jaılaýynda bir top adam maldas quryp alqa-qotan otyrǵan edik. Birneshe qyz shette erkekterdiń áńgimesin tyńdap otyrdy. Kenet Qalıbektiń kishi áıeli Múlıa kúıeýine qarap: «Erim! Jaýdyń bizdiń aýylǵa sizder joqta kelgeni esińizde me?» – dedi.
Áıelder úıdi sándeıtin oıý-órnekter tigýde. Tiginshi áıelder shabytyn tabıǵattan – gúlderden, japyraqtardan, alady. Qyzdar bar áshekeıin kıip júredi. Olar qımyldaǵan saıyn kúmis teńgeler syńǵyrlap turady.
ERLERSHE KÚRESKEN ANALAR BAR. Sonda Qalıbektiń kózi jarq etip, áıeline «aıtyp ber» degendeı ıshara bildirdi. Múlıanyń júzi alaýlap, janary nurlana oqıǵany áńgimeleı bastady.
«Erim adamdarymen birge aýyldan tys jerde dushpanmen shaıqasyp jatqan. Aıaq astynan bizge qaraı shaýyp kele jatqan áskerdi baıqadyq. Áıelder balalaryn kótere sap, attaryna qaraı júgire jóneldi.
Men atqa mingenderdiń eń sońǵysy edim jáne atym qatty osqyrynyp, ornynan tapjylmaı turyp aldy. Komýnıserdiń oǵy attyń aıaǵyn janap ótkende, at atyrylyp ketti.
Dushpannyń jaqyndap qalǵanyn sezsem de, atymnyń tizginin sál tartyp, balany jerden ilip aldym. Kıimime tórt oq janap ótkende, úreıim odan saıyn kúsheıdi. Qudaı ońdap atym samdaǵaı boldy, sóıtip qýǵynshylardy taýda adastyryp kettim.
Kóp keshikpeı rýlas Súleımen degen jigitti kezdestirip qaldym, qoı baǵyp júr eken. Oǵan bolǵan oqıǵany aıtyp berdim, ekeýimiz aýylǵa tóte jolmen qaıta shaýyp bardyq. Dushpannyń úılerdi tonaý úshin keletinin bildik. Eki myltyq taýyp alyp, tyǵylyp kúttik.
Biz oılaǵandaı, olar aýylǵa qaıta keldi. Súleımen oq jaýdyryp kep berdi, tonaýshylar shoshyp, abdyrap qaldy. Súleımen bir myltyqtan atyp jatqanda, men ekinshisin oqtap otyrdym. Sol kúni erim adamdarymen kelip, qýyp shyqqanǵa deıin dushpandy bes saǵat boıy aýylǵa kirgizbeı turdyq. Erim erlik kórsetkenimdi, aýyldy qutqaryp qalǵanymdy aıtyp, meni maqtady. Ol kúndi eshqashan umytpaspyn!».
Tıbet arqyly 1000 shaqyrymnan astam jerdi jedeldete júrgenniń ózinde úsh aı ýaqyt aldy. Shabýyl bola qalady-aý degen oımen kóshpendiler tyńshylar bolýy múmkin aýyldardy aınalyp ótýge tyrysty.
Al tıbettikterge keletin bolsaq, olar qazaqtardyń óz jerimen ótýine esh qarsylyqsyz ruqsat berdi. Kóship bara jatqan qazaqtar jol kórsetý úshin qoıshylardy jaldap otyrdy. Tıbet te Qytaı komýnıstik bıliginiń qorlyǵyn kórip jatqan edi.
Ol jaqta kóp ózennen ótý kerek boldy, al qazaqtardyń kóbi júzý bilmeıtin. Erli-zaıyptylar bir atqa mingesip, kishkentaı balalar analarynyń qushaǵyna tyǵyldy. Jas qoıshy jigitter eki qoıdan ıyqtaryna artyp, muzdy sýdy keship ótti.
TÚRİK ELİNİŃ BIİK PARASATY. Bir kúni alystan muz qursanǵan Qaraqorymnyń silemderi kórine bastady. Sharshap-shaldyǵyp, jaqsylyqtan úmit úze bastaǵan kóshpendiler taýlardy alǵashynda saǵymǵa uqsatty.
Bosqyndar Káshmirge jaqyn Tıbettiń shetki aýyly Rýdoktyń mańynda aıaldap, qalashyqtyń basshysyn qonaqqa shaqyrdy. Tıbettik qonaqqa myltyq syılady, ol qazaqtarǵa tuz, un jáne kirpish shaı berdi, shekaraǵa aparatyn joldy kórsetip, sát sapar tilep shyǵaryp saldy.
Káshmirge kireberistegi Pangong So-nyń mańynda olar alǵy sheptegi shekarashylardyń súzgisinen ótip, qasıetti topyraqqa aıaq basty.
Tóreshi jalaýdy sermep qalǵanda palýandar bastaryn túıistirip, kúrese bastaıdy. Káshmir basshylary bosqyn qazaqtardy Shrınagarǵa ornalastyrdy. Alaıda jaz shyǵysymen qazaqtardyń basym kópshiligi tyıym salynǵanyna qaramastan qala mańyndaǵy taýlarǵa qaraı aǵylyp, jaılaýǵa kóship ketti.
Adam sengisiz jeńiske jetip, osy kúndi kóre almaı qalǵandar týraly oılaǵanda qýanyshtary sý sepkendeı basylatyn. Aman jetkenderdiń arasynda balasy ne jaqyn dosy, týysy qaıtys bolmaǵan, tutqynǵa túspegen, joǵalmaǵan birde-bir jan joq edi.
Jańa ómir ózge de qıyndyqtarǵa toly boldy, áıtse de, ólim men ómir taıtalasyp ótken uzaq joldyń azabymen salystyrǵanda, túk emes, árıne. Káshmirdiń taýly jaıylymdary jergilikti malshylardyń menshiginde bolǵandyqtan, qazaqtar burynǵy ómir saltyn jalǵastyrady dep aıtý qıyn edi.
Shrınagar sıaqty úlken qalanyń mádenıetine qalyptasý qazaqtarǵa qıyn tıdi. Káshmir men Úndistannyń shynaıy qaıyrymdylyǵyna qosa qazaqtarǵa Túrkıa Respýblıkasy da kómek qolyn sozdy. Túrkıa bosqyndarǵa Shyńjań dalasyna uqsas Anadoly ústirtine qonystanýdy usyndy. Onyń ústine, túrikter qazaqtardyń tiline uqsas tilde sóıleıdi, ári olardyń ata tegi men tarıhy da bir.
1952 jyldyń qarasha jáne jeltoqsan aıla rynda eki júzge jýyq qazaq Káshmirden shyǵyp, qara jolmen jáne teńizben Túrkıaǵa attandy. Artynan olarǵa taǵy seksen bes qazaq qosyldy, bári jańa elge tamyr jaıyp, tez úırenip ketti.
Qalıbekpen birge alpys adam Káshmirde taǵy da on segiz aıǵa qalýdy uıǵardy. 1954 jyldyń maýsym aıynda olar da Túrkıaǵa qonys aýdardy.
Káshmirdegi bir jylymyz da óte shyqty. Áıelim ekeýmiz qaıtýǵa jınaldyq. Qazaq dostarymyz bizdiń qalýymyzdy ótindi, olarǵa bizdi de týǵan topyraq shaqyryp jatqanyn túsindirdik. Muny aıtqanda qazaqtar únsiz qaldy. Týǵan jerdiń qadirin olardan artyq eshkim de sezinbes, sirá…
Qylshyldaǵan jas Májıt, salmaqty Sultan Shárip, qyzýqandy Qalıbek bizdi qoshtasý qonaqasyna shaqyrdy. Bári bir kúnde! Ádeptigimizdi kórsetý úshin barǵan ár úıdiń tamaǵyn ash adamdaı jedik.
Sýrette Minán degen qyz bala sál qymsynyp, dombyranyń áýenimen «Qara jorǵa» bıin bıleýde. Ol attyń taý jolyndaǵy aıańyn, jazyq dala tósin dúbirletken shabysyn bı yrǵaǵymen beıneleýde. Al kórermender áýenge qosylyp, án salyp, qol soǵýda.
QOSHTASARDA ÚI IELERİ JABYRQAŃQY QALDY. Eń sońynda Shrınagar kerýen saraıyndaǵy Qalıbektiń ekinshi qabattaǵy úıinde jınaldyq. Úıdiń ishi bizge sonshalyqty tanys: buryshtaǵy oshaqta ot qyzarady, edenge ashyq tústi tósenish tóselgen, qabyrǵada qamshy, beldik, bas kıim ilinip tur. Et jedik, jas qoıdyń sorpasyn ishtik. Samsaǵa uqsas, arasyna et pen kókónis salyp, úshburyshtap túıgen taǵam men baýyrsaqqa toıdyq. Jáne qaıta-qaıta, kesemizdi toltyra shaı soraptadyq.
Basqalar da áıelderimen kelipti. Meniń zaıybym áıelderge áshekeıler, al Sultan Sháriptiń áıeli oǵan bir ýys kúmis tıyn syılady. Qalıbek áıelderiniń biri júzigin sheship, áıelimniń saýsaǵyna saldy.
Ádette ustamdy keletin er adamdar kenet kózderine jas aldy. Týǵan jerinen tyqsyrylyp, taýqymet tartyp, Táýelsizdiginiń jolynda qurban bolyp kele jatqan qaısar jandarǵa qoshtasarda men bylaı dedim: «Qazaqtyń naqaq qanyn tókkender uzaq jyldar boıy ókinetin bolady áli!».
Derekkóz: http://nationalgeographic.kz/2017/04/10/5205.html
