Avtory: Milton Dj. Klark, AQSh
Káshmirdegi ataqty Shrinagarǵa kelgen sol bosqyndardyń arasynda bir jylymdy ótkizdim. Olar Ortalyq Aziia topyraǵyn myńdaǵan jyldar boiy mekendep kele jatqan qazaq halqynyń ókilderi eken.
Meni qonaq etken qaisar rýhty úi ieleri kommýnistik bilikten qashyp, Qytaidaǵy Shyńjań provintsiiasynan qonys aýdarǵan, attyń jalynda ósken kóshpendilerdiń urpaqtary edi.
Áielim ekeýmiz qasireti men qasieti birdei uly kósh jolyndaǵy osy halyqtyń jaqyn dosyna ainaldyq. Uzaq jolǵa Shyńjańnan 4000 úi shyqqan eken, solardyń 350-i ǵana Káshmirge jetipti.
KÁShMIRDEGI ÓMIR. Immigranttardyń taǵdyry sheshilgenge deiin Káshmir biligi qaiyrymdylyq kórsetip, olardy Djelam ózeni jaǵasyndaǵy bekiniske panalatty.
Bastaryndaǵy qasiretke qaramastan, qazaqtardyń unjyrǵasy túsken joq. Bizdi qushaq jaia qarsy aldy, ýaqyt óte kele bir-birimizge baýyr basyp kettik. Olarmen etene aralasyp, qazaq tilin úirengen tuńǵysh amerikalyq, bálkim, men bolarmyn.
Jazda olar Shrinagar qalasynyń ystyǵy men shańynan qashyp, jailaýǵa kóshti. Káshmirden ýaqytsha miniske alǵan attarymen taý etegindegi jailaýǵa jetip jaiǵasyp, raqattana ýaqyt ótkizdik.
Qazaqtar túsi jyly kisini bótensimei, árqashan qushaq jaia qarsy alady. Dástúr boiynsha, Sultan Shárip (ortadaǵy) áielim ekeýmizdi jailaýdaǵy úiine qonaqqa shaqyrdy. Túnde kiiz ben ań terileri tóselgen tósek-ornymyzdy úi ielerinen jibek shymyldyq bólip turdy.
«Tian-Shandaǵy jailaýymyzǵa uqsaidy eken», – deidi rý kósemi Qalibek. Baýraiy kókorai shalǵyn, ańǵarlarynan syldyrlap, káýsar móldir bulaq aqqan, tósi shyrshaly-arshaly ormanmen kómkerilip, ushar basyna appaq qardan malaqai kigen keremet jer.
Jaz jailaýǵa shyqqanda qazaqtar bir jeńildep qalady eken! Tabiǵattyń úirenshikti sulý tirshiligine qaita oralyp, bir-birimen qaljyńdasyp, kúlip-oinap máre-sáre bop jatyr. Jaqynda ǵana kórgen aýyrtpalyqtary bir sátke umyt bolǵandai.
Jailaýda – Qalibektiń kiiz úiindemin. Jańbyrly kúnderdiń birinde ol Sultan Shárip degen rýbasyny jáne taǵy birneshe igi jaqsylardy úiine áńgime-dúken quryp, ótken kúnderdi eske alýǵa shaqyrdy.
Bir top qazaq jigitteri ortadaǵy tútini burqyraǵan oshaqty ainala otyrdy. Bastarynda ań terisimen ádiptelip, kók, qyzyl, keibirinde kúlgin jibekpen kómkerilgen shoshaqai tymaq.
Uzyn tondarynyń eteginiń astynan jumsaq etikteri jyltyraidy. Biri maldas quryp, keibiri qyzyl kilemge jantaiǵan jas jigitter bir-birimen qaljyńdasyp, aldaryndaǵy mol da semiz etti alaqandarymen toltyra asaýda.
Áielder shyny ydysqa shai jáne kilegei quiyp berýde. (Káshmirde kóshpendilerdiń sýsyny – qymyzdy tabý qiyn). Maǵan qonaq retinde qurmet kórsetilip, aǵash tegenege salynǵan qoidyń basy tartyldy. Asqa bata jasalǵannan keiin rý kósemi ettiń eń syily jerin kesip alyp, aldyma qoidy.
QAZAQ – KEŃ TARAǴAN HALYQ. Bular kimder? Olardy týǵan jerinen bezýge májbúr etken qandai saiasat?
Túrkitektes búgingi qazaqtardyń deni Qazaq Keńestik Sotsialistik Respýblikasynda turady. Qytaidan Kaspii teńizine deiin sozylatyn bul aýmaqty birneshe million qazaq mekendeidi.
Búginde qazaqtardyń kóshpendi taipalary batys Qytaidyń Shyńjań provintsiiasyndaǵy halyqtyń on paiyzyn quraidy. Jer aýmaǵy Tehastan eki jarym ese úlken, al halyq sany Tehastyń jartysyndai ǵana bolatyn shóleit Shyńjań 1949 jyly Qytai kommýnistik biliginiń qolastyna kirdi. Bostandyǵyna qater tóngen kóp qazaq kommýnistik bilikke baǵynǵannan góri basqa jerge kóship ketýdi jón kórdi.
Shyńjań qazaqtarynyń qýǵyn-súrginde júrgeninen men 1951 jylǵa deiin habarsyz edim. Sol kúzde, Garvardta oqyp júrgen kezde Batys Qytaidyń kommýnistik biliginen qashyp, Káshmirge kelgen qazaqtar týraly jazylǵan maqalaǵa tap boldym.
Bul jerde ózim úshin eki múmkindik boldy. Birinshisi – qoǵamdyq qarym-qatynastar salasyndaǵy doktorlyq dissertatsiiamdy musylman elin mysalǵa alyp zertteý bolsa, ekinshisi – qýǵyn-súrgindi basynan ótkizgen jandardyń aitqanyn óz aýzynan estý.
Bosqyndardyń Káshmir astanasy Shrinagarǵa kelgenine tórt-aq ai bolǵanda men Qalibektiń úiinde, qazaqtyń sol bir batyrymen dostyq ym-isharamen jáne úirengen birneshe sózben túsinisip otyrdym.
SERGELDEŃGE TÚSKEN ÓMIR – AI . . . Jailaýda – kiiz úidi tópelep jatqan jańbyrda Sultan Sháripti tyńdap otyrmyz.
Ol shai quiylǵan keseme bir túiir sary maidy salyp jiberip: «Barys jylynyń basynda Janymhan men Ospan batyr bizdi Shyǵys Tian-Shandaǵy Barkólge úlken jiynǵa shaqyrdy. Kommýnister biliktiń tizginin myqtap ustaǵan shaq. Basshylarymyz qai joldy tańdaýdy sheshý kerek-tin», – dep sóz bastady.
1949-50 jyldyń kúzi men qysyn qazaqtar kommýnistermen uzaq ta, qiyn kelissózder júrgizýmen ótkizdi. Olar kommýnisterden din bostandyǵyn, salt-dástúrlerdiń saqtalýyn jáne Shyńjań jerinde óz erikterimen qonys aýdarý quqyǵynyń saqtalýyn talap etken bolatyn. Biraq jańa bilik qazaqtardyń basy birigip ketýinen qorqyp, oǵan jol bermeýge tyrysty.
Ilbis terisinen ton kigen qazaq kósemi. Quralaidy kózge atqan mergen jáne attyń qulaǵynda oi-naityn Qalibek Shyńjańnan Káshmirge attanǵan úsh rýdyń biriniń jetekshisi. Basynda túlki tymaq, aiaǵynda jumsaq teriden tigilgen saptama etik, altyn-kúmispen ádiptelgen erdiń ústinde nyq otyr.
Qazaqtardyń kóbi Barkól keńesine qatysý úshin uzaq jol júrip keldi. Qysqy boranda maldyń kóbi qyrylyp qaldy. Qozdap jatqan qoilardy jyly jerge aparý múmkin bolmady. Bul qazaqtar úshin «qar tósenip, muz jastanǵan» zobalań shaq edi.
1950 jyldyń naýryzyna deiingi halyq turmysy jaqsy-tuǵyn. Áli qary erip úlgermegen keń jazyqqa myńdaǵan el kep qonystanatyn. Uldary ákeleriniń shańyraǵyna qońsy qonyp, shaqyrymdarǵa camaladai bop kiiz úi tigiletin.
Sultan Sháriptiń aýylynda, kem degende, 15 000 kisi, 60 000 qoi, 12 000 jylqy, 7000 bas iri qara jáne myńnan astam túie bolatyn. Barys jylynyń 28 naýryzynda myńǵa jýyq rý aqsaqaldary týǵan jer – altyn besigin tastap, ońtústiktegi Úndistanǵa kóshýge bel býdy.
Bir aptadan keiin keńes Qazaq avtonomiialyq memleketin quryp, Janymhandy – elbasshy, al Ospan batyrdy qolbasshy retinde taǵaiyndady. Eki basshy da bilik basynda uzaq bola almady, dúnieden erte ozdy.
Barkóldegi ár úi, ár azamat, ár ana, ár bala ult retinde ydyrap ketý qaýpin sezdi. Alaida qazaqtar ulttyq bolmys pen kúndelikti ádet-ǵuryptarǵa berik edi. Eresekter mal baqty, qarttar olardyń tileýin tiledi, al balalar oiyn qýdy – bári ádettegidei júrip jatty.
Sáýirdiń ortasynda Barkóldegi aýylǵa aiaq astynan kommýnister basa kóktep kirdi. Muzdai qarýlanǵan ásker áielder men balalarǵa tezdetip úilerin jyǵyp, malyn aidap, taýǵa ketýine buiryq berdi.
Ózderinen kúshi basym jaýǵa eti úirenip qalǵan qazaqtar úshin bul eshqandai úrei týǵyzǵan joq. Urandaǵan batyrlar ózderin aiamai, jaýǵa barynsha qarsylyq kórsetti. Qazaq mergenderi «bir oq ushsa – bir dushpan joq» deidi. Biraq jańa qarý-jaraqpen qarýlanǵan jaýdy jeńý múmkin emes edi. Júzdegen qazaq mert boldy.
Tirshiligi at jalynda ótetindikten kóshpen¬diler ydysty temir, teri, aǵashtan jasai¬dy. Qazaqtar sháinekti otqa qoiyp, shaidy ystyq etip baptap ishedi. Ádette, shai sút¬pen demdelip, mai nemese tuz qosylady.
Bir kezde kósemderdiń «Jánibek!» degen ura ny estildi. Jánibek – osy rýlardyń burynǵy ótken batyrynyń aty. «Shepti buzyńdar da, qashyńdar!». Bárinen aiyrylǵan, álsiregen, yza kernegen halyq ońtústikke qarai jóńkildi.
Sultan Sháriptiń aitýynsha, Barkóldegi 15 000 adamnyń 12 600-y ólip, tutqynǵa túsip, habarsyz ketti. Birazy taý-tastyń arasyna kirip jan saqtady. Olar áli de sol jerlerde tyǵylyp júrýi múmkin.
Iz-tússiz ketkenderdiń ishinde qazaqtyń jańa basshysy Janymhan da bar bolatyn. Ol Qytai kommýnisterimen Pei Shanda (Soltústik taýlar) bolǵan qaqtyǵysta tutqynǵa tústi. Sosyn ony asyǵys Úrimshige aparyp, 1951 jyldyń aqpanynda ólim jazasyna kesti. Eki ai óte qazaqtardyń ekinshi qolbasshysy Ospan batyrdy da solai «aiyptap», azaptap óltirdi.
JARAQATTY JAZǴAN QULYNNYŃ IShEK – QARNY. Ol qaqtyǵysta jeti-aq adam aman qaldy: olardyń ishinde Janymhannyń eki balasy Májit pen Dálelhan bar. Shaiqas barysynda Dálelhan jaralanyp, basqalardan adasyp qaldy. Artynan Májit men ataqty Nurǵojai batyr ony taýdan taýyp aldy.
«Baýyrym aýyr jaraqattanyp qalǵan edi, Nurǵojai batyr bir qulyndy soiyp, onyń ishek-qarnymen Dálelhannyń jarasyn orady. Qulynnyń ishek-qarny maily bolǵandyqtan, aram qandy soryp alady. Kúsh jinap alý úshin biz de qulynnyń etin jedik. Ol – qazaqtar úshin jeńsik as», – dep eske alady Májit.
Aman qalǵandar amalyn taýyp bosqyndarǵa qosyldy. Ospan batyr, Sultan Shárip jáne Dálelhannyń basshylyǵymen Qara Nordyń janyndaǵy Gansý provintsiiasyna jetti.
Olar qalyń dýalmen qorshalǵan Dýnhýan qalasynan 19 shaqyrym jerdegi Myń Býdda qasietti úńgirlerinen ótti. Ol jerde eki shaqyrymdai jer aýmaǵynda aranyń uiasyndai bolyp ishinde túrli freskalar men músinderi bar 500 úńgir ornalasqan.
Dýnhýannyń ońtústiginde barkóldik bosqyndar bólek ketti. Ospan batyr Qananmbal mańyndaǵy taýda qalýdy jón kórdi. «Bólinip qalǵandar bizdi osynnan tabady, kútemiz», – dedi Ospan batyr.
Sultan Shárip pen Dálelhan qolbasshyny ózderimen birge ońtústikke qarai júrýge úgittedi. Biraq Ospan batyr óz sheshimin ózgertpedi. Bul olardyń sońǵy kórisýi edi.
MAL JÚRISTI BAIaÝLATTY. Bosqyndar talai shaqyrymdy artqa tastap, taý-tastardan, iesiz qý mekien daladan, birde kókorai shalǵyndardan, birde surǵylt qumdardan ótip kele jatty. Mal báseń júretindikten olar qýǵynshylardan alys uzap kete almady. Keide kommýnisterdiń shaǵyn toptary shabýyldap turdy. Bosqyndardy atqa sheber mingendigi ǵana qutqaryp otyrdy.
Shuraily, qorǵanýǵa yńǵaily jerlerge kelgende kósh birneshe kún aialdap, áldenip, tynystap alatyn. Mundai kezde kúndelikti tirlik bul eldiń úirenip qalǵanynan sál erekshe bolatyn.
Áielder men qyzdar at-túielerdegi júkterdi túsirip, qurǵaq jerge demde kiiz úiler tigiletin.
Qazaqtyń kiiz úii dala tirshiligine keremet jymdasady. Ol qystyń saqyldaǵan sary aiazy men jazdyń shilińgir ystyǵynan, jaýyn-shashynnan jaqsy qorǵaidy.
Úidiń ishine ilingen shymyldyqtar turǵyndardyń árqaisynyń óz oryn kórsetip turady. Qalibek syndy kósem túnde aiý terisi tóselgen eki kórpesi bar keń tósekte demalady. Basyna úlken qus jastyq jastanady.
Súikimdi sábi. Bul sábi ómiriniń alǵashqy jyldaryn tal besikte, jyly kórpe men qaly kilemge oranyp ótkizedi. Moinynda til-kózden qorǵaý úshin Quran aiattary jazylǵan kishkentai teri tumar taǵýly. Keiin, ápkesi siiaqty ol da keýdesine kúmis teńge men túime taǵatyn bolady.
Negizinde, musylman dástúri boiynsha, qazaqerkeginiń tórt áielge deiin alýyna bolady, alaida jaǵdaiy tómen adam bir ǵana áiel alýǵa shamasy jetedi. Qalibektiń úsh áieli, kómekshisiniń jáne Sultan Sháriptiń ekiden áieli bar. Balalary eki jylǵa sozylǵan kósh kezinde dúniege keldi.
Sonymen, qabyrǵany qaiystyrǵan taǵdyrdyń qiyndyǵyna, jaý shapqynshylyǵyna qaramastan, el óziniń ońtústikke qarai bastaǵan saparyn jalǵastyra berdi. Endi olar aptap ystyq, kóz ashyrmai qum sýyrǵan jel men sý tapshylyǵyna kez keldi.
Olar aldymen Mahaiǵa, odan soń batystaǵy Gáskól men Temirlikke qarai júrdi. Rýbasylar bul jerde kóp jyl boiy tirshilik etip kele jatqan Qusaiyn táijini taýyp aldy. Olar aiyrylǵan maldarynyń ornyn Qusaiyn qolynan kelgeninshe toltyryp bererine senimdi edi.
Sol kezde Temirlikke meniń dosyma ainalǵan Qalibektiń bastamasymen elý shaqty úi qazaq keldi. Úrimshi ainalasyndaǵy jailaýlarda mal sońynda júrgen olar Barkólde bolǵan sumdyqty estipti. Rýbasylar halqyn tez arada Tian-Shannan ońtústikke qarai kóshirdi. Olardyń da maqsaty Qusaiyn Táijiniń elimen kezdesý boldy.
Dushpannyń shabýylymen, jaǵdaidyń qiyndyǵymen kúrese otyryp Qalibektiń kóshken eliniń kórgen qorlyǵy Sultan Shárip pen Dálelhannyń shyǵysta kórgeninen de asyp tústi. Jazbalarymda Qalibektiń kómekshisi Hamzanyń Takla-Makannyń shyǵys shetindegi Lop Nor shólinen ótkendigi týraly estelikteri bar.
Hamza: «Karta bolmaǵandyqtan biz Lop Norǵa aparatyn ózendi boilai júrdik», – dep eske alady. Biz ótken tóbelerde adam men mal súiekteri shashylyp jatty. Aramyzdaǵylardyń kóbi bizdiń de taǵdyrymyz sondai bolady dep qaiǵylandy. Biraq olarǵa ólim bizdiń emes, dushpandarymyzdyń taǵdyry ekendigin aittym. «Alǵa qaraiyq ta, Allaǵa senip jolymyzdy jalǵastyraiyq», – dedim.
BULAQ PA, TUZAQ PA? Hamza áńgimesin ári qarai jalǵastyrdy: «Qysta, shól daladan ótip bara jatyp boraǵan qar, qummen arpalystyq. Kommýnister bizdi qolǵa túsiretin tuzaq retinde qoldanatyn shyǵar dep qorqyp, sý kózderine jolamaýdy jón kórdik. Al kishkentai qudyqtardaǵy sý qatyp qalǵan bolatyn. Muzdy jaryp, eritip iship, ózimizben birge muz kesekterin alyp júretin edik».
Sýrette tostaǵanǵa qymyz quiyp otyrǵan jas kelin. Ol basyndaǵy qyzyl shálisin tuńǵysh sábiin dúniege ákelgenshe tastamaidy. Bala týǵannan keiin ol ómir boiy analyq mártebesin aiǵaqtaityn aq bas kiim kiedi.
Keibireýler bizden ajyrap, adasyp, muz da taba almai qaldy. Basynda malynyń sútin ishti. Keibiri iri qara men qoiyn soiyp, qanyn ishti. Sonda da kóp adam qyryldy. Jeti kúnnen keiin Qusaiyn Táijiniń adamdaryn kezdestirdik. Halyq máre-sáre bop qýanyp, bir-birine tartý jasasty».
Qusaiyn Táiji Temirlikke jetkende Qalibek pen basqa rýbasylarǵa jylqy, túie, qoi, iri qara bólip berdi. Biraq Qalibek ony syilyq retinde qabyldaǵysy kelmedi. Qusaiyn Táijiniń bergen jaqsy attary men túieleri úshin, oǵan ózinde qalǵan qoilaryn aiyrbasqa berýdi jón kórdi.
Qazaqtarda jylqy satýdyń ózindik dástúri bar eken. Qalibek pen Qusaiyn Táiji aiyrbasqa qoiylǵan maldy tolyǵymen qarap, baǵalap, deldalǵa júgindi. Deldal uzyn jeń ishine bireýiniń oń qolyn, bireýiniń sol qolyn tyǵyp ustap eki kósemniń ortasyna otyrdy.
Saýsaqtarynyń qimyly arqyly Qalibek óz shartyn bildirdi, deldal bul usynysty Qusaiyn Táijige dál solai jetkizdi. Ol óz oiyn da dál solai bildirdi. Saýda osylai júrdi, úsheýi de tis jarmai, úndemei oilanyp otyrdy. Qazaqtar bul saýdany ońailatyp, asyra maqtaýdyń, kóp sóileýdiń aldyn alady dep senedi. Saýda aiaqtalǵan soń Qalibek pen Qusaiyn Táiji jainamazdaryn ákeldi de, qubylaǵa qarap, qarttarmen birge ekindi namazyna jyǵyldy. Al jastar er-toqymdaryn ázirlei bastady.
Birazdan keiin bir top atty jigit kókpar tartysýǵa kiristi. Serkeni ary tartyp, beri tartyp talasyp júr. Bir shette balalar «qyzbóri» oinap jatyr. Bir bala qasqyrdyń basyna uqsas baskiim kiip, qatardyń eń sońynda turǵan balany tartyp áketýge tyrysady.
Qazaqtyń er balalary alty-jeti jasqa tolǵanǵa deiin jasyrynbaq, soqyrteke nemese «Han jaqsy ma?» degen qol shapalaqtaityn oiyn oinaidy. Sadaqpen tyshqan aýlaidy. Osy jasta qazaqtyń ul-qyzdary kishigirim er-toqymǵa qonyp, atqa minýdi úirenedi.
Sultan Shárip pen Dálelhan bastaǵan bir top bosqyn 1950-51 jyldyń qysynda Tájinorǵa kóship ketti. Al Qalibek óz adamdarymen Temirlik mańynda qaldy.
«Jaz – jumaq, qys – tozaq», – deidi qazaq máteli. Jut kezinde nemese qystyń borany men qytymyr aiazynda kóp mal qyrylyp qalady.
Tájinorda ótkizgen qystyń birinde jerdi kók taiǵaq muz qursap tastady, jurt ózi de azaiyp qalǵan maldyń kóbin soiýǵa májbúr boldy. Bul aiaq astynan ettiń tym kóbeiip ketýine alyp keldi. El úi-úidi aralap, et taratyp ketti.
Jailaýda kez kelgen tamaqtyń dámdiligin sezinesiń.
Qazaqtar, negizinen, tamaqty ortaq tabaqtan qol¬men jeidi. Batys saltyna qurmet retinde áielim ekeýimizge jeke tabaq men kúmis qasyq alyp keldi. Sýrettegi otbasy tamaqtan keiin qoldaryn súrtip otyr. Dastarhanda qýyrylǵan nan jatyr.
TOQShYLYQTAN KEIINGI JOQShYLYQ. Azapty kúnder de keldi. Jurt tek shai iship, qurt jedi, keide tarynyń talqanyn talǵajaý etti. Birde – qut, birde – jut, birde – ash, birde – toq – qazaqtyń kóbi osylai tirshilik etip keledi. Jaqsylyq pen jamandyq, kóterińki kóńil kúi men jabyrqaý kúnder bir-birimen almasyp kep turady.
Asharshylyqpen kúresý maqsatynda Shyńjań qazaqtary birdi-ekili eginshilikpen ainalysty. Olar jyl maýsymyna bailanysty yńǵaily jaiylymdarǵa meken aýystyryp, negizinen malshylyqty kásip etti.
Qystaýlary ádette yqtasyn alqaptarda nemese taý etegindegi ormandy jerlerde bolady. Qar erip, kóktem shyǵa bastaǵanda taý baýrailaryndaǵy shúigindi shalǵyndarǵa qarai kóterilip, kókteýde otyrady, sol jerden jailaýǵa kóship ketedi.
Tamyz nemese qyrkúiek ailarynda birneshe úi malyn birigip baǵady. Qoilaryn qyrqyp, qurttaryn keptirip, soǵymǵa soiylatyn maldy daiyndap bolǵannan keiin, olar aqyryndap qystaýǵa kóshedi. Ol jerde kiiz úilerin jiystyryp, janynda qashasy bar bóreneden jasalǵan úilerde turady.
Tájinarnordyń sýyǵynda qoldary bos ýaqytta, alda ne kútip tur eken dep bolashaqty boljai bastady.
Musylman bolsa da, qazaqtar yrymshyl halyq. 1950-51 jyldyń sol bir qiyn qysynda olar qoidyń jaýyrynyn órtep, sonda túsken syzyqtarǵa qarap, alda ne kútip turǵanyn boljaityn balgerge de talai júgindi.
Keleshekti boljaýdyń quraly retinde qoidyń qatyp qalǵan qumalaǵy da paidalanylady. Qumalaqtardy úshke bólip qatarynan tizip qoiyp, soǵan qarap otyryp kimge qonaq keletinin, qandai oqiǵa bolatynyn, isterine kim kedergi jasap jatqanyn jáne ózge de nárselerdi boljap otyrady. Balgerlikpen qabiletti kisiler ainalysady. Keide, baqsylar basqalarǵa baiqatpai árýaqtardy shaqyryp, solardyń kómegimen de bolashaqty boljap otyratyn. Dinbasylary bul áreketke qatty qynjylatyn edi. Biraq qaitken kúnde de, bal ashtyrý halyqtyń dini nanymynyń bir bóligi bop keledi.
Nurǵojai batyr Káshmirdegi qazaqtarǵa eń tanymal kisi. Ol jyly júzdi, qaljyńbas, baisaldy ári salmaqty, bárine dostyq qóńil tanytady. Shaiqasta túlkidei ailaker, arystandai qairatty.
Sonymen qatar, Nurǵojai batyr syily baqsy edi. «Edi» deitin sebebim, birneshe ai buryn ony kezdestirgenimde ol baqsylyqty qoiǵandai bop kórindi. Túsinýimshe, ol Káshmirdei musylmandar kóp turatyn jerde kúlkige qalmaý úshin tastaǵan tárizdi.
QASQYR JYNDY ShAQYRÝ. Bir kúni, Shrinagardaǵy jailaýda men Nurǵojai batyrdyń bir jas balanyń boiyna qonǵan jyndy qýyp shyqqanyn kórdim.
Bala kiizdiń ústinde jatty, al jan-jaǵynda onyń týystary men jynnyń shyǵarylýyn kórgisi kelgen adamdar jiyldy. Nurǵojai batyr dombyrasyn sabalap, at ústinde shaýyp júrdi. Birneshe ret ainalǵannan keiin ol attan sekirip tústi de, dombyrasyn shetke qarai itere sala, balanyń ishine kirip alǵan jyndy shaqyra bastady:
«Shaqyramyn, shaqyramyn,
kók qasqyrdy shaqyramyn.
Kel degende kel!
Úlken taý kishi taýdyń túbine tústi!
Tilińdi shyǵar, qaita jap.
Kózińdi alart qaitalap!»
Ainala turǵan dombyrashylar Nurǵojai batyrdyń sózderine qosylǵandai dombyrasynyń shanaǵyn sabalap turdy. Jynnyń bar ekeni belgili bolǵanda eki kómekshi oryndarynan atyp turyp, Nurǵojai batyrdyń belin arqanmen orai bastady. Arqannyń arasyna shybyqtar tyǵyp, Nurǵojai batyrdyń denesi qysylǵansha burai berdi. Bul kezde Nurǵojai batyr gipnozǵa ushyraǵan tárizdi bolyp kórindi. Ary-beri júgirip basyn shaiqap, eki qolyn alǵa qarai sozyp tura qaldy. Kómekshiler ony eki qolynan ustap alǵan kezde Nurǵojai batyr olarmen birge ainalyp otyryp, túsiniksiz sózder aita bastady.
Biin jalǵastyra otyryp, qolyna balta aldy da boiyna jyn kirgen balaǵa qarai sermep, úrlei berdi. Budan keiin ol balta basynyń bir shetimen kókiregin kúshtep ura bastady. Baltasyn tastai sala, ottan shoq shyǵaryp aýzyna laqtyrdy. Qyp-qyzyl ystyq temirdi jalaǵan kezde kózderi ainalyp, denesi dirildep ketti. Munyń bári kórinbei turǵan jynnyń áreketterin qaitalaý maqsatynda jasalǵan edi.
Qaýmalap turǵan adamdar «Shaqabai! Shaqabai! Shaqabai!» (Shaqabai degen Nurǵojaidyń batyr atasy eken) dep urandady.
Bul jynnyń balanyń denesinen shyqqanyn kórsetetin áreket edi. Budan keiin baqsy jerge sulap tústi.
Osyndai áreketten keiin uzaq ári tereń uiqyǵa batady eken. Qasyndaǵylar denesin ýqalap, basyn sipalady. Bundai rásimnen soń ol belgili mólsherde mai ishýi tiis, áitpese onyń ishinen qan ketip, qaýipti dertke ákelýi múmkin eken.
SÁTSIZ KÚN, MÚShEL JAS. Qazaqtarda ata-babalarynan qalǵan yrymdardy áli ustanatyny baiqalady. Olar ómirin 12 jyldyq tsiklǵa bóledi. Árbir jyldy janýar ataýymen ataidy. 25 jáne 37 jasty erekshe qaýipti ári sátsiz dep esepteidi. Eger adam osy jastan aman shyqsa, kiimin túgel taratyp beredi. Bunyń sebebi keleshegin jańa kiimmen qarsy alǵysy keledi.
Ár otbasy aptanyń belgili bir kúnin sátsiz sanaidy. Bul kúni kóshý týraly sóz qozǵaýǵa tyiym salynady.
Kóktemde birinshi ret kún kúrkiregennen keiin áielder dalaǵa shyǵyp, úidiń syrtyn aǵash qasyqpen uryp shyǵady. Budan aspanda júrgen jyndar úige jolamaidy dep senedi.
Qoian jylynyń basynda (1951 jyl) kommýnister Temirlik mańaiynda Qalibekke shabýyl uiymdastyrdy. Jaýdyń qarýyna toitarys bere almaǵan ol halqyn jinap, Tibetke qarai betteidi.
Aqpan aiynda Tájinordaǵy qazaqtarǵa Ospan batyr tutqyndalyp, Qalibek kommýnisterdiń soqqysyna ushyraǵandyǵy týraly habar jetti. Kósemder tez arada kiiz úilerdi jyqtyrdy da, Kýnlýn ótkelinen asyp, Tibet arqyly batysqa qarai qozǵaldy. Allanyń kómegimen Káshmirge jetip te qalarmyz dep úmittendi.
Borandy Kýnlýn artta qalsa da, malǵa shóp tabý qiynǵa soqty. Mal aryp-ashyp qyrylyp jatty. Qazaqtardyń nietine orai, bul jerlerde ańshylyqpen ainalysý múmkindigi boldy. Erkekter elik, bóken jáne taýeshki atyp ákeletin. Jelinbei qalǵan etti ystap nemese súrleitin. Jabaiy ańdardyń tezegin otqa jaǵyp paidalandy.
ET JEITIN JYLQYLAR. Alla jibergen taǵy bir jaqsylyq, «qulan» dep atalatyn qońyr tústi kishigirim jabaiy jylqy boldy. Qazaqtar qulandy attyń ústinen atyp alatyn. Eti dámdi ári qunarly.
Jas kósem Májittiń aitýynsha, olar artylǵan etti kósher aldynda er-toqymyna bailap alady eken. Bir kúni Májit atynyń basyn qaita-qaita buryp kele jatqanyn baiqap qalady. Bunyń sebebi toqymǵa bailanǵan ettiń iisi eken. Atynyń ash ekenin bilgen Májit toqtai salyp, etti jegizbekshi boldy. Basynda at jegisi kelmei basyn tartqanymen, Májit etti attyń aýzyna kúshtep tyqty.
«Sóitip, men atyma et jeýdi úirettim. Baýyryma aityp edim, «ol buny basqa attar men túielerge de úiretip kóreiik» dedi. Sóitip, attarymyz ben túielerimiz áldensin dep et beretin boldyq».
Jolaýshylardyń taǵy bir qasireti taý aýrýy boldy. Bul aýrý onsyz da álsirep qalǵan qazaqtardy ólimge soqtyryp, jol júrýge jaramsyz halge jetkizdi. Ásirese, Tibetke qarai taýly ótkelderde qiyn boldy. Bul aýrýdyń bastapqy belgileri: bas aýyrady, bas ainalyp, júrek ainidy. Ony emdeý úshin jasalǵan em-domdar kóbine nátijesiz boldy. Baqsynyń jyn shyǵarý rásiminen de eshteńe ónbedi.
Keide emshi qatty tyryssa, aýrý aiyǵyp ta ketetin. Aýyrǵandardyń biri baqsyǵa baryp, ózin qutqarýyn ótingeni týraly aityp bergen edi. Baqsy qolyndaǵy ótkir qandaýyrmen adamnyń samaiyndaǵy tamyrlardyń birin tilip, qanyn aǵyzypty. Sonda aqqan qoiý qara qan úsh keseni toltyrady. Budan keiin ol dárilik shóp pen matany qoldanyp, jarany orap tastaidy. Eki kúnnen keiin aýrý aiaǵynan turyp ketedi.
On kúnnen keiin qazaqtar soltústik jaqtan ózderine qarai kele jatqan bir top adam men mal úiirin baiqady. Bul Qalibek pen onyń rýynan qalǵandar edi! Qaita kezdesken qazaqtardyń qýanyshynda shek bolmady.
Keiin, qaýipsizdik maqsatynda birikken top qaita ajyrap ketti. Dálelhan óz jurtymen Qalibekke qosyldy, al Qusaiyn Táiji men Sultan Shárip bólek ketti.
Qalibektiń aitýynsha, Tibetti asý jolynda onyń eline jeti ret qarýly shabýyl jasalǵan. Bul saparda onyń 42 adamy qaqtyǵysta, 22 adamy taý aýrýynan ólip, 9 adamy iz-túzsiz joǵalyp ketken eken. Buǵan qosa, Tian-Shan men Káshmirdiń arasynda olar 3000 bas qoi, 200 iri qara, 73 jylqy jáne 145 túieden aiyrylypty.
BIR QÝANYSh, BIR QAIǴY. Sábidiń dúniege kelýi, ólim, toi uzaq sapardyń ajyramas bóligine ainalǵan edi. Qýanysh ne qaiǵy bolsyn, ómir úshin tolassyz kúrestiń ishinde arqany keńge salatyn kezder de bolatyn.
Qazaqtar ul men qyzdy besikte atastyryp qoiady. Ony «besik quda» deidi. Ol taptyq mártebege bailanysty, máselen, bai baimen quda bolady.
Eýropa dástúrinde úilený shyǵynynyń basym bóligi qalyńdyqtyń ákesi tarapynan qarjylansa, qazaqtarda kerisinshe, jigittiń ákesi qalyńdyqtyń ákesine «qalyńmal» tóleýge mindetti eken.
Qazaqtardyń bailyǵy – jylqysynyń sanynda. Keibireýler 40 jylqyǵa deiin qalyńmal beredi. Sondyqtan, olar uldarymen qatar ádemi qyzy bolǵanyn da qalaidy. Bunyń sebebi, uly úshin bergen qalyńmaldyń orny qyzyn bergende qaityp keletindiginen bolsa kerek.
Bir úi ekinshi úimen qyz berisip, qyz alysyp, qarsy qudalassa, ol úiler qalyńmal bermei-aq qoia salady.
Atastyryp qoiǵan ul nemese qyz úilenbei turyp qaitys bop ketken jaǵdaida qaitys bolǵan jigittiń nemese qyzdyń týystary óz aralarynan onyń ornyna basqa adam beredi. (Jigit pen qyz áke jaǵynan jeti ataǵa deiin qandas týys bolmaýy kerek).
Toi kóshpen qatar kelgende dástúrdiń kóbisin oryndaý múmkindigi bolmaǵandyqtan, olar qysqartylatyn. Biraq qalyńdyqty barynsha ádemi kiindirýge tyrysady. Dástúr boiynsha, áielder qyzdyń bas kiimine «úki» taǵýǵa kelgen jigitti shashý shashyp, qarsy alady.
Molda jastardyń nekesin jai rásimmen qiyp, Qurannan aiat oqidy. Sodan soń ishine kúmis zat salynǵan kesege sý quiyp, ony úrlep, qyz ben jigitke beredi. Qyz ben jigit sýdy ishkennen keiin erli-zaiypty atanady. Jigit pen qyzdan keiin eki otbasynyń músheleri keseden sý urttaidy.
Toidyń erekshe kóńildi sáti – eki qyz ben eki jigittiń án aityp jarysýy. «Boiy uzyn, nar tulǵaly batyrym», – dep bastaidy qyzdyń biri. «Bárinen de sen sulý», – dep jalǵastyrady jigit. «Qulaǵyń men aiaǵyń aqylyńnan úlken eken», – dep ekinshi qyz qaǵyta bastaidy. «Kóziń qysyq, murnyń pushyq», – dep ekinshi jigit ala jóneledi.
Sóitip, qyzdar men jigitter bir-birimen aitysyp, kóńil kóteredi. Ol taraptardyń biri sóz taba almai shatasqanǵa deiin sozylady. Osylaisha aitys barlyǵynyń qyran-topan kúlkisimen aiaqtalady.
Toida jurt túrli oiyn oinap, kúres uiymdastyryp, báige jarysqa qatysady, dombyranyń kúmbirlegen yrǵaǵyna bilep kóńil kóteredi.
Shyńjańnan kóshý kezinde batyrlyq kórsetken tek sarbazdar ǵana emes edi.
Bir kúni, Shrinagardyń jailaýynda bir top adam maldas quryp alqa-qotan otyrǵan edik. Birneshe qyz shette erkekterdiń áńgimesin tyńdap otyrdy. Kenet Qalibektiń kishi áieli Múliia kúieýine qarap: «Erim! Jaýdyń bizdiń aýylǵa sizder joqta kelgeni esińizde me?» – dedi.
Áielder úidi sándeitin oiý-órnekter tigýde. Tiginshi áielder shabytyn tabiǵattan – gúlderden, japyraqtardan, alady. Qyzdar bar áshekeiin kiip júredi. Olar qimyldaǵan saiyn kúmis teńgeler syńǵyrlap turady.
ERLERShE KÚRESKEN ANALAR BAR. Sonda Qalibektiń kózi jarq etip, áieline «aityp ber» degendei ishara bildirdi. Múliianyń júzi alaýlap, janary nurlana oqiǵany áńgimelei bastady.
«Erim adamdarymen birge aýyldan tys jerde dushpanmen shaiqasyp jatqan. Aiaq astynan bizge qarai shaýyp kele jatqan áskerdi baiqadyq. Áielder balalaryn kótere sap, attaryna qarai júgire jóneldi.
Men atqa mingenderdiń eń sońǵysy edim jáne atym qatty osqyrynyp, ornynan tapjylmai turyp aldy. Kommýnisterdiń oǵy attyń aiaǵyn janap ótkende, at atyrylyp ketti.
Dushpannyń jaqyndap qalǵanyn sezsem de, atymnyń tizginin sál tartyp, balany jerden ilip aldym. Kiimime tórt oq janap ótkende, úreiim odan saiyn kúsheidi. Qudai ońdap atym samdaǵai boldy, sóitip qýǵynshylardy taýda adastyryp kettim.
Kóp keshikpei rýlas Súleimen degen jigitti kezdestirip qaldym, qoi baǵyp júr eken. Oǵan bolǵan oqiǵany aityp berdim, ekeýimiz aýylǵa tóte jolmen qaita shaýyp bardyq. Dushpannyń úilerdi tonaý úshin keletinin bildik. Eki myltyq taýyp alyp, tyǵylyp kúttik.
Biz oilaǵandai, olar aýylǵa qaita keldi. Súleimen oq jaýdyryp kep berdi, tonaýshylar shoshyp, abdyrap qaldy. Súleimen bir myltyqtan atyp jatqanda, men ekinshisin oqtap otyrdym. Sol kúni erim adamdarymen kelip, qýyp shyqqanǵa deiin dushpandy bes saǵat boiy aýylǵa kirgizbei turdyq. Erim erlik kórsetkenimdi, aýyldy qutqaryp qalǵanymdy aityp, meni maqtady. Ol kúndi eshqashan umytpaspyn!».
Tibet arqyly 1000 shaqyrymnan astam jerdi jedeldete júrgenniń ózinde úsh ai ýaqyt aldy. Shabýyl bola qalady-aý degen oimen kóshpendiler tyńshylar bolýy múmkin aýyldardy ainalyp ótýge tyrysty.
Al tibettikterge keletin bolsaq, olar qazaqtardyń óz jerimen ótýine esh qarsylyqsyz ruqsat berdi. Kóship bara jatqan qazaqtar jol kórsetý úshin qoishylardy jaldap otyrdy. Tibet te Qytai kommýnistik biliginiń qorlyǵyn kórip jatqan edi.
Ol jaqta kóp ózennen ótý kerek boldy, al qazaqtardyń kóbi júzý bilmeitin. Erli-zaiyptylar bir atqa mingesip, kishkentai balalar analarynyń qushaǵyna tyǵyldy. Jas qoishy jigitter eki qoidan iyqtaryna artyp, muzdy sýdy keship ótti.
TÚRIK ELINIŃ BIIK PARASATY. Bir kúni alystan muz qursanǵan Qaraqorymnyń silemderi kórine bastady. Sharshap-shaldyǵyp, jaqsylyqtan úmit úze bastaǵan kóshpendiler taýlardy alǵashynda saǵymǵa uqsatty.
Bosqyndar Káshmirge jaqyn Tibettiń shetki aýyly Rýdoktyń mańynda aialdap, qalashyqtyń basshysyn qonaqqa shaqyrdy. Tibettik qonaqqa myltyq syilady, ol qazaqtarǵa tuz, un jáne kirpish shai berdi, shekaraǵa aparatyn joldy kórsetip, sát sapar tilep shyǵaryp saldy.
Káshmirge kireberistegi Pangong Tso-nyń mańynda olar alǵy sheptegi shekarashylardyń súzgisinen ótip, qasietti topyraqqa aiaq basty.
Tóreshi jalaýdy sermep qalǵanda palýandar bastaryn túiistirip, kúrese bastaidy. Káshmir basshylary bosqyn qazaqtardy Shrinagarǵa ornalastyrdy. Alaida jaz shyǵysymen qazaqtardyń basym kópshiligi tyiym salynǵanyna qaramastan qala mańyndaǵy taýlarǵa qarai aǵylyp, jailaýǵa kóship ketti.
Adam sengisiz jeńiske jetip, osy kúndi kóre almai qalǵandar týraly oilaǵanda qýanyshtary sý sepkendei basylatyn. Aman jetkenderdiń arasynda balasy ne jaqyn dosy, týysy qaitys bolmaǵan, tutqynǵa túspegen, joǵalmaǵan birde-bir jan joq edi.
Jańa ómir ózge de qiyndyqtarǵa toly boldy, áitse de, ólim men ómir taitalasyp ótken uzaq joldyń azabymen salystyrǵanda, túk emes, árine. Káshmirdiń taýly jaiylymdary jergilikti malshylardyń menshiginde bolǵandyqtan, qazaqtar burynǵy ómir saltyn jalǵastyrady dep aitý qiyn edi.
Shrinagar siiaqty úlken qalanyń mádenietine qalyptasý qazaqtarǵa qiyn tidi. Káshmir men Úndistannyń shynaiy qaiyrymdylyǵyna qosa qazaqtarǵa Túrkiia Respýblikasy da kómek qolyn sozdy. Túrkiia bosqyndarǵa Shyńjań dalasyna uqsas Anadoly ústirtine qonystanýdy usyndy. Onyń ústine, túrikter qazaqtardyń tiline uqsas tilde sóileidi, ári olardyń ata tegi men tarihy da bir.
1952 jyldyń qarasha jáne jeltoqsan aila rynda eki júzge jýyq qazaq Káshmirden shyǵyp, qara jolmen jáne teńizben Túrkiiaǵa attandy. Artynan olarǵa taǵy seksen bes qazaq qosyldy, bári jańa elge tamyr jaiyp, tez úirenip ketti.
Qalibekpen birge alpys adam Káshmirde taǵy da on segiz aiǵa qalýdy uiǵardy. 1954 jyldyń maýsym aiynda olar da Túrkiiaǵa qonys aýdardy.
Káshmirdegi bir jylymyz da óte shyqty. Áielim ekeýmiz qaitýǵa jinaldyq. Qazaq dostarymyz bizdiń qalýymyzdy ótindi, olarǵa bizdi de týǵan topyraq shaqyryp jatqanyn túsindirdik. Muny aitqanda qazaqtar únsiz qaldy. Týǵan jerdiń qadirin olardan artyq eshkim de sezinbes, sirá…
Qylshyldaǵan jas Májit, salmaqty Sultan Shárip, qyzýqandy Qalibek bizdi qoshtasý qonaqasyna shaqyrdy. Bári bir kúnde! Ádeptigimizdi kórsetý úshin barǵan ár úidiń tamaǵyn ash adamdai jedik.
Sýrette Minán degen qyz bala sál qymsynyp, dombyranyń áýenimen «Qara jorǵa» biin bileýde. Ol attyń taý jolyndaǵy aiańyn, jazyq dala tósin dúbirletken shabysyn bi yrǵaǵymen beineleýde. Al kórermender áýenge qosylyp, án salyp, qol soǵýda.
QOShTASARDA ÚI IELERI JABYRQAŃQY QALDY. Eń sońynda Shrinagar kerýen saraiyndaǵy Qalibektiń ekinshi qabattaǵy úiinde jinaldyq. Úidiń ishi bizge sonshalyqty tanys: buryshtaǵy oshaqta ot qyzarady, edenge ashyq tústi tósenish tóselgen, qabyrǵada qamshy, beldik, bas kiim ilinip tur. Et jedik, jas qoidyń sorpasyn ishtik. Samsaǵa uqsas, arasyna et pen kókónis salyp, úshburyshtap túigen taǵam men baýyrsaqqa toidyq. Jáne qaita-qaita, kesemizdi toltyra shai soraptadyq.
Basqalar da áielderimen kelipti. Meniń zaiybym áielderge áshekeiler, al Sultan Sháriptiń áieli oǵan bir ýys kúmis tiyn syilady. Qalibek áielderiniń biri júzigin sheship, áielimniń saýsaǵyna saldy.
Ádette ustamdy keletin er adamdar kenet kózderine jas aldy. Týǵan jerinen tyqsyrylyp, taýqymet tartyp, Táýelsizdiginiń jolynda qurban bolyp kele jatqan qaisar jandarǵa qoshtasarda men bylai dedim: «Qazaqtyń naqaq qanyn tókkender uzaq jyldar boiy ókinetin bolady áli!».
Derekkóz: http://nationalgeographic.kz/2017/04/10/5205.html
