Sonymen birge ol mektepterimizdiń búgingi ahýalyna aıryqsha toqtaldy. Synyptarda oqýshylar shekten tys kóp ornalastyrǵan, mektepterdiń materıaldyq-tehnıkalyq bazasy men sanıtarlyq jaǵdaıy búgingi talaptarǵa saı kelmeıdi. Qala men aýyl mektepteri arasyndaǵy alshaqtyq óte úlken. Az qamtylǵan mektepterdi bilikti pedagogtarmen qamtamasyz etýdiń jaıy da máz emes. Óıtkeni, muǵalimderdiń eńbekaqysy mardymsyz. Bilim berý mekemelerinde oqýshylardyń qaýipsizdigin saqtaý máselesi tolyq sheshimin tapqan joq. Oqýshylar arasyndaǵy zorlyq-zombylyqtyń, ózine-ózi qol jumsaýdyń aldyn alý máselesi áli kúnge deıin sheshimin tappaı kele jatqanyn aıtqan Prezıdent bul problemalardy sheshý úshin arnaıy baǵdarlamalar daıyndaý qajettigin basa aıtty. Óz quzyretterine qaraı jergilikti ákimderge tıisti tapsyrmalar beretinin nazarǵa saldy.
Prezıdent bilim sapasyna tikeleı áser etetin taǵy bir faktor – pedagogtyń mártebesi men kásibıligi týraly oılarymen bólisti. Álemdi jaılaǵan koronavırýs indetine baılanysty jarıalanǵan Tótenshe jaǵdaı men karantın kezinde telearnalarda berilgen beıne-sabaqtar bizdiń muǵalimderimizdiń kez kelgen syı-qurmetke laıyq ekenin kórsetti. Sondyqtan muǵalimderdi moraldyq jáne materıaldyq jaǵynan qoldaý qajet degen Memleket basshysy úzdik muǵalimderdi «Halyq alǵysy» jáne basqa da arnaýly medaldarmen marapattaýdy jáne ustazdar qaýymynyń eńbekaqysyn tórt jylda 2 esege kóbeıtýdi usyndy.
Pedagogıkalyq bilim berýdi modernızasıalaý oqý baǵdarlamasyn júz paıyz jańartýdy, onyń ishinde IT – quzyrlylyq jónindegi arnaýly modýldy, sabaq berýdiń zamanaýı tehnologıalary men ádistemelerin engizýdi talap etedi. Aldaǵy ýaqytta pedagogıkalyq mamandyqtar boıynsha oqýǵa túsetin talapkerlerdi muǵalimdik talantyna qaraı irikteý júıesi engiziledi. Osy máselelerdi eskere kele Prezıdent Q. Toqaev pedagogıkalyq mamandyqtarda oqıtyn stýdentterdiń shákirtaqylaryn 26 myńnan 42 myń teńgege deıin ulǵaıtý qajettigin aıtyp, qoǵamda úlken serpilis týǵyzdy. Sonymen birge ol pedagogtardy tek qana pedagogıkalyq arnaýly joǵary oqý oryndary ǵana daıyndaý qajettigine, bul salada JOO-lar arasynda básekelestikti arttyrýdyń mańyzdylyǵyna toqtaldy.
Prezıdent mektep, balabaqsha, kolej dırektorlaryn taǵaıyndaýdy jetildirý, bul jumysqa talantty, bilimdi, adamgershiligi joǵary, óz eliniń naǵyz patrıoty deıtin jastardy tartý, dırektorlardyń attestasıasyn jaqsartý joldaryna toqtaldy. Balalardy balabaqshalarmen qamtý, jastarǵa tehnıkalyq jáne kásiptik bilim berýdi damytý máseleleri de nazarǵa alyndy. Q. Toqaev elimizde Tótenshe jaǵdaı engizilgen kezde paıdalanylǵan qashyqtyqtan oqytý júıesin odan ári jetildirip, kez kelgen synaqqa daıyn turý qajettigin eskertti.
Memleket basshysy oqýlyqtardy sıfrly formatqa kóshirýdi tezdetýdi tapsyrdy. Qazirgi qoldanysta júrgen oqýlyqtardyń sapasy syn kótermeıtindikten, aldaǵy ýaqytta sapasyz oqýlyq úshin avtor men baspany jaýapkershilikke tartýdy zańdastyrý kerektigin basyp aıtty. Mine, ózińiz-aq oılanyp qarańyzshy, kópten beri búkil eldi tolǵandyryp kelgen osynshama qordaly máselelerdiń túıinin Memleket basshysynyń bir-aq mezette sheship berýi Prezıdenttiń sergektiginiń kórinisi emes pe?! Onyń qyraǵy kózinen joǵary oqý oryndarynyń jaǵdaıy da tys qalmaǵany bizdi qýanyshqa bóledi. «Biz «Pedagog mártebesi týraly» zań aıasynda muǵalimderdi yntalandyrý sharalaryn qarastyrdyq, – dedi Q. Toqaev. – Biraq is júzinde joǵary oqý orny oqytýshysynyń jalaqysy muǵalimniń jalaqysynan az bop qaldy. Osyǵan oraı Úkimet JOO oqytýshylarynyń eńbekaqysyn kóbeıtý máselesin qarastyrýy kerek». Osylaı degen Prezıdent muny memlekettik granttardyń qunyn arttyrý arqyly júzege asyrýǵa bolatynyn da eskertip ótti. Mine, nıet bolsa oryndalmaıtyn nárse bolmaıtynyn osydan-aq ańǵarǵanymyz abzal.
Shyn máninde, JOO-larda qordalanyp qalǵan problemalardy kúndelikti jumys barysynda óz basymyzdan ótkerip te júrgen jaıymyz bar. Ýnıversıtetterdiń materıaldyq-tehnıkalyq bazalary talap deńgeıinen kóp tómen, oqytýshylar men stýdentterdiń jaǵdaılary da erekshe kóńil bólýdi qajet etedi, jataqhanalarda oryn jetispeıdi. Taǵy bir aıta keterlik nárse, stýdentterge bólinetin memlekettik grant 2011 jyldan beri áli bir tıynǵa óspegen. Grant árbir shákirtke 340-420 myń teńgeden ǵana aınalady. Bul búgingideı ınflásıa jaǵdaıynda tym mardymsyz qarajat. Osy máseleni dóp basqan Prezıdent budan bylaı grantty 3 esege deıin kóbeıtý, ıaǵnı 1 mln teńgege deıin jetkizý týraly sheshim qabyldanǵanyn, osy arqyly oqytýshylardyń jalaqysyn kezeń-kezeńimen arttyryp, ýnıversıtetterdiń materıaldyq-tehnıkalyq bazasyn nyǵaıtýǵa qol jetkiziletinin aıtty. Bul JOO oqytýshylarynyń senimi men úmitin oıatty. Aldaǵy bes jylda stýdentter úshin 90 myń oryndyq jataqhanalar salynatyny da bilimgerlerdi qýantty. Búginde bizdiń Abaı atyndaǵy Qazaq ulttyq pedagogıkalyq ýnıversıtetinde de jataqhana ózekti máselege aınalyp otyrǵany belgili.
Memleket basshysy 2025 jylǵa deıin qazaqstandyq 10 joǵary oqý ornyn álemniń eń úzdik 500 ýnıversıtetiniń qataryna engizýdi mınıstrlikke tapsyrdy. Joǵary bilim sapasynyń basty kórsetkishi – osy. Bul mejege jetý úshin JOO-larda qosdıplomdy baǵdarlamany damytý, stýdentter men oqytýshylardyń syrtqy jáne ishki akademıalyq utqyrlyǵynyń ártúrli formasyn engizý, Qazaqstan joǵary oqý oryndarynda sheteldik ataqty ýnıversıtetterdiń kampýstaryn ashý qajettigin aıtyp, Prezıdent kóp máseleniń sheshimin taýyp berdi. Joǵary bilimge qol jetimdilikti arttyrý úshin granttardy bólý kezinde tabysy az otbasylardan shyqqandardy jáne basqa da áleýmettik kategorıalarǵa jatatyndardy eskerý qajet. Memlekettik tildi oqytý tıimdiligin arttyrý kezek kúttirmes mindet bolyp tabylatynyn eskertken Q. Toqaev budan keıin otandyq ǵylymdy damytý úshin ǵylymı kadrlar daıarlaýdy jaqsartýǵa jol ashylatynyn, bul úshin jyl saıyn qazaqstandyq 100 ǵalymdy álemdegi jetekshi zertteý ortalyqtarynda ǵylymı taǵylymdamalardan ótkizýdi, doktoranttarǵa bólinetin granttar qunyn arttyrý arqyly olarǵa tólenetin stependıany 150 myń teńgege deıin kóterýdi usyndy. Jas ǵalymdarǵa bólinetin granttardy aldaǵy 3 jylda 3 mıllıard teńgege jetkizý kózdelip otyr. Osyǵan baılanysty ǵalymdardan talap eter jaýapkershilik te ulǵaıa túspek. Prezıdent bilim men ǵylymǵa qatysty osy jáne budan basqa da ózekti máseleler boıynsha Úkimet pen Bilim jáne ǵylym mınıstrligine tıisti tapsyrmalar berdi.
Qysqasy, Memleket basshysy Q. Toqaev Ulttyq qoǵamdyq senim keńesiniń kezekti májilisine bilim men ǵylym jáne densaýlyq saqtaý máselesin arnaıy qoıyp, bul jóninde óz baǵdarlamasyn usynýy el ómirine úlken serpilis týǵyzyp, halyqtyń bılikke degen senimin arttyra túskeni anyq. Eldiń ekonomıkasy men áleýmettik jaǵdaıy bilim men ǵylymǵa tikeleı baılanysty ekenin eskersek, atalǵan salalardyń shapshań jáne álemdik deńgeıde damýy Qazaqstannyń erteń-aq gúldengen memleketke aınalaryna senimimizdi arttyrady. Prezıdent sózi jalpylama emes, naqtyly da nátıjeli sóz. Onyń baǵdarlamalyq sózderinde elimizdiń keleshek kókjıegi aıqyn kórinis tapqan.
Abaı atyndaǵy QazUPÝ oqytýshylary men barlyq qyzmetkerleri Memleket basshysynyń senim keńesinde sóılegen sózderin qanaǵattanǵandyq sezimimen qarsy alyp, óz mindetterin zor jaýapkershilikpen atqarýǵa qulshynýly.
Takır BALYQBAEV, Abaı atyndaǵy Qazaq ulttyq pedagogıkalyq ýnıversıtetiniń rektory, profesor
