Bilim salasynda qordalanǵan másele kóp. Ony sheshý joldary da bar
Sonymen birge ol mektepterimizdiń búgingi ahýalyna airyqsha toqtaldy. Synyptarda oqýshylar shekten tys kóp ornalastyrǵan, mektepterdiń materialdyq-tehnikalyq bazasy men sanitarlyq jaǵdaiy búgingi talaptarǵa sai kelmeidi. Qala men aýyl mektepteri arasyndaǵy alshaqtyq óte úlken. Az qamtylǵan mektepterdi bilikti pedagogtarmen qamtamasyz etýdiń jaiy da máz emes. Óitkeni, muǵalimderdiń eńbekaqysy mardymsyz. Bilim berý mekemelerinde oqýshylardyń qaýipsizdigin saqtaý máselesi tolyq sheshimin tapqan joq. Oqýshylar arasyndaǵy zorlyq-zombylyqtyń, ózine-ózi qol jumsaýdyń aldyn alý máselesi áli kúnge deiin sheshimin tappai kele jatqanyn aitqan Prezident bul problemalardy sheshý úshin arnaiy baǵdarlamalar daiyndaý qajettigin basa aitty. Óz quzyretterine qarai jergilikti ákimderge tiisti tapsyrmalar beretinin nazarǵa saldy.
Prezident bilim sapasyna tikelei áser etetin taǵy bir faktor – pedagogtyń mártebesi men kásibiligi týraly oilarymen bólisti. Álemdi jailaǵan koronavirýs indetine bailanysty jariialanǵan Tótenshe jaǵdai men karantin kezinde telearnalarda berilgen beine-sabaqtar bizdiń muǵalimderimizdiń kez kelgen syi-qurmetke laiyq ekenin kórsetti. Sondyqtan muǵalimderdi moraldyq jáne materialdyq jaǵynan qoldaý qajet degen Memleket basshysy úzdik muǵalimderdi «Halyq alǵysy» jáne basqa da arnaýly medaldarmen marapattaýdy jáne ustazdar qaýymynyń eńbekaqysyn tórt jylda 2 esege kóbeitýdi usyndy.
Pedagogikalyq bilim berýdi modernizatsiialaý oqý baǵdarlamasyn júz paiyz jańartýdy, onyń ishinde IT – quzyrlylyq jónindegi arnaýly modýldy, sabaq berýdiń zamanaýi tehnologiialary men ádistemelerin engizýdi talap etedi. Aldaǵy ýaqytta pedagogikalyq mamandyqtar boiynsha oqýǵa túsetin talapkerlerdi muǵalimdik talantyna qarai irikteý júiesi engiziledi. Osy máselelerdi eskere kele Prezident Q. Toqaev pedagogikalyq mamandyqtarda oqityn stýdentterdiń shákirtaqylaryn 26 myńnan 42 myń teńgege deiin ulǵaitý qajettigin aityp, qoǵamda úlken serpilis týǵyzdy. Sonymen birge ol pedagogtardy tek qana pedagogikalyq arnaýly joǵary oqý oryndary ǵana daiyndaý qajettigine, bul salada JOO-lar arasynda básekelestikti arttyrýdyń mańyzdylyǵyna toqtaldy.
Prezident mektep, balabaqsha, kolledj direktorlaryn taǵaiyndaýdy jetildirý, bul jumysqa talantty, bilimdi, adamgershiligi joǵary, óz eliniń naǵyz patrioty deitin jastardy tartý, direktorlardyń attestatsiiasyn jaqsartý joldaryna toqtaldy. Balalardy balabaqshalarmen qamtý, jastarǵa tehnikalyq jáne kásiptik bilim berýdi damytý máseleleri de nazarǵa alyndy. Q. Toqaev elimizde Tótenshe jaǵdai engizilgen kezde paidalanylǵan qashyqtyqtan oqytý júiesin odan ári jetildirip, kez kelgen synaqqa daiyn turý qajettigin eskertti.
Memleket basshysy oqýlyqtardy tsifrly formatqa kóshirýdi tezdetýdi tapsyrdy. Qazirgi qoldanysta júrgen oqýlyqtardyń sapasy syn kótermeitindikten, aldaǵy ýaqytta sapasyz oqýlyq úshin avtor men baspany jaýapkershilikke tartýdy zańdastyrý kerektigin basyp aitty. Mine, ózińiz-aq oilanyp qarańyzshy, kópten beri búkil eldi tolǵandyryp kelgen osynshama qordaly máselelerdiń túiinin Memleket basshysynyń bir-aq mezette sheship berýi Prezidenttiń sergektiginiń kórinisi emes pe?! Onyń qyraǵy kózinen joǵary oqý oryndarynyń jaǵdaiy da tys qalmaǵany bizdi qýanyshqa bóledi. «Biz «Pedagog mártebesi týraly» zań aiasynda muǵalimderdi yntalandyrý sharalaryn qarastyrdyq, – dedi Q. Toqaev. – Biraq is júzinde joǵary oqý orny oqytýshysynyń jalaqysy muǵalimniń jalaqysynan az bop qaldy. Osyǵan orai Úkimet JOO oqytýshylarynyń eńbekaqysyn kóbeitý máselesin qarastyrýy kerek». Osylai degen Prezident muny memlekettik granttardyń qunyn arttyrý arqyly júzege asyrýǵa bolatynyn da eskertip ótti. Mine, niet bolsa oryndalmaityn nárse bolmaitynyn osydan-aq ańǵarǵanymyz abzal.
Shyn máninde, JOO-larda qordalanyp qalǵan problemalardy kúndelikti jumys barysynda óz basymyzdan ótkerip te júrgen jaiymyz bar. Ýniversitetterdiń materialdyq-tehnikalyq bazalary talap deńgeiinen kóp tómen, oqytýshylar men stýdentterdiń jaǵdailary da erekshe kóńil bólýdi qajet etedi, jataqhanalarda oryn jetispeidi. Taǵy bir aita keterlik nárse, stýdentterge bólinetin memlekettik grant 2011 jyldan beri áli bir tiynǵa óspegen. Grant árbir shákirtke 340-420 myń teńgeden ǵana ainalady. Bul búgingidei infliatsiia jaǵdaiynda tym mardymsyz qarajat. Osy máseleni dóp basqan Prezident budan bylai grantty 3 esege deiin kóbeitý, iaǵni 1 mln teńgege deiin jetkizý týraly sheshim qabyldanǵanyn, osy arqyly oqytýshylardyń jalaqysyn kezeń-kezeńimen arttyryp, ýniversitetterdiń materialdyq-tehnikalyq bazasyn nyǵaitýǵa qol jetkiziletinin aitty. Bul JOO oqytýshylarynyń senimi men úmitin oiatty. Aldaǵy bes jylda stýdentter úshin 90 myń oryndyq jataqhanalar salynatyny da bilimgerlerdi qýantty. Búginde bizdiń Abai atyndaǵy Qazaq ulttyq pedagogikalyq ýniversitetinde de jataqhana ózekti máselege ainalyp otyrǵany belgili.
Memleket basshysy 2025 jylǵa deiin qazaqstandyq 10 joǵary oqý ornyn álemniń eń úzdik 500 ýniversitetiniń qataryna engizýdi ministrlikke tapsyrdy. Joǵary bilim sapasynyń basty kórsetkishi – osy. Bul mejege jetý úshin JOO-larda qosdiplomdy baǵdarlamany damytý, stýdentter men oqytýshylardyń syrtqy jáne ishki akademiialyq utqyrlyǵynyń ártúrli formasyn engizý, Qazaqstan joǵary oqý oryndarynda sheteldik ataqty ýniversitetterdiń kampýstaryn ashý qajettigin aityp, Prezident kóp máseleniń sheshimin taýyp berdi. Joǵary bilimge qol jetimdilikti arttyrý úshin granttardy bólý kezinde tabysy az otbasylardan shyqqandardy jáne basqa da áleýmettik kategoriialarǵa jatatyndardy eskerý qajet. Memlekettik tildi oqytý tiimdiligin arttyrý kezek kúttirmes mindet bolyp tabylatynyn eskertken Q. Toqaev budan keiin otandyq ǵylymdy damytý úshin ǵylymi kadrlar daiarlaýdy jaqsartýǵa jol ashylatynyn, bul úshin jyl saiyn qazaqstandyq 100 ǵalymdy álemdegi jetekshi zertteý ortalyqtarynda ǵylymi taǵylymdamalardan ótkizýdi, doktoranttarǵa bólinetin granttar qunyn arttyrý arqyly olarǵa tólenetin stependiiany 150 myń teńgege deiin kóterýdi usyndy. Jas ǵalymdarǵa bólinetin granttardy aldaǵy 3 jylda 3 milliard teńgege jetkizý kózdelip otyr. Osyǵan bailanysty ǵalymdardan talap eter jaýapkershilik te ulǵaia túspek. Prezident bilim men ǵylymǵa qatysty osy jáne budan basqa da ózekti máseleler boiynsha Úkimet pen Bilim jáne ǵylym ministrligine tiisti tapsyrmalar berdi.
Qysqasy, Memleket basshysy Q. Toqaev Ulttyq qoǵamdyq senim keńesiniń kezekti májilisine bilim men ǵylym jáne densaýlyq saqtaý máselesin arnaiy qoiyp, bul jóninde óz baǵdarlamasyn usynýy el ómirine úlken serpilis týǵyzyp, halyqtyń bilikke degen senimin arttyra túskeni anyq. Eldiń ekonomikasy men áleýmettik jaǵdaiy bilim men ǵylymǵa tikelei bailanysty ekenin eskersek, atalǵan salalardyń shapshań jáne álemdik deńgeide damýy Qazaqstannyń erteń-aq gúldengen memleketke ainalaryna senimimizdi arttyrady. Prezident sózi jalpylama emes, naqtyly da nátijeli sóz. Onyń baǵdarlamalyq sózderinde elimizdiń keleshek kókjiegi aiqyn kórinis tapqan.
Abai atyndaǵy QazUPÝ oqytýshylary men barlyq qyzmetkerleri Memleket basshysynyń senim keńesinde sóilegen sózderin qanaǵattanǵandyq sezimimen qarsy alyp, óz mindetterin zor jaýapkershilikpen atqarýǵa qulshynýly.
Takir BALYQBAEV, Abai atyndaǵy Qazaq ulttyq pedagogikalyq ýniversitetiniń rektory, professor
