M. Áýezov «Abaı joly» roman-epopeıasyn bastap jazǵan tus (joǵarydaǵy sújetti jaratqan kezeń) ótken ǵasyrdyń jıyrmasynshy-otyzynshy jyldaryna týra keledi. Ol Qazan tóńkerisi men eki ret otqa oraǵan dúnıejúzilik soǵystyń daýyly uıytqyı soqqan kezeń bolatyn. Nemese Gegeldiń dıalektıkalyq fılosofıasynan týyndaǵan «qarama qarsylyqtyń birligi» teorıasy Markstiń kózqarasymen shyńdalyp, Lenınniń qolymen qoǵamdyq ózgeriste jańa qyrynan kózge túsken tus edi. Bir mádenıettiń aıdynynda, bir júıede ómir súrip kelgenine qaramastan, qoǵam ot pen sýdaı otaspaıtyn eki arnaǵa jiktelip, jiktelip qana qalmaı birin-biri esh aıaýsyz qurtyp, joıyp jiberýge deıin bara jatqan bolatyn. Tarıhty dıalektıkamen túsindirgen tanymdaǵy mundaı bógdelený ýshyqqan tóńkeris pen saıasat sheńberi ishinde ǵana emes, jalpybettik shartsyz aqıqatqa aınalǵan kezeńde bolǵan. Bular M.Áýezovtiń tanym kókjıeginde iz qaldyrmaı qalǵan joq. Romandaǵy avtordyń qalamynan týǵan Qodar men Qunanbaı bastaǵan bıleýshilerdiń tartysynda oryn alatyn yrǵaq pen nátıjeniń bar bolmysy da osyny aıaǵaqtaıdy. Biraq, ómir mundaı qarapaıym emes. Tarıh dıalektıkanyń zańdylyǵyna ǵana sıa bermeıdi. Bul túıindi jazýshy retinde M.Áýezovtiń de beısanaly turǵyda ańǵaratynynda daý joq. Áıtpegende, ol Qodardyń aýzyna «kók ıtti» salmas ta edi.
Basyna ólim qaýpi tóngen Qodardyń aýzynan shyqqan «kóp ıt bir jaq, kók ıt bir jaq» degen sóz bir qaraǵanda tartystyń eki jaǵyn túsindirip tur. Onyń bir jaǵy Qunanbaı bastaǵan dala bıleýshilerin meńzese, ekinshi jaǵynda jalǵyz basynan basqa eshkimi joq Qodar tur. Biraq, joǵarydaǵy tirkestegi «kók ıt» degen sóz «kóp ıt» degenge qarama-qarsy «jalǵyz» degen maǵynany bildirip qana qalmaıdy. Bul sózdiń maǵynasy odan áldeqaıda tereń. Bul jerdegi «kók ıt» degen sóz «jalǵyz» degendi ǵana emes, «ózgeshe», «basqasha» degen maǵynany da beredi. Al sońǵy maǵynalar tanym turǵysynan kópshe maǵynamen eki jaqtyly qarsylas bola bermeıdi. Gogol bastaǵan orys jazýshylarynyń syrtqy kúsh Jaratýshyny tylsym retinde qarastyryp, sonyń qudiretimen (Abaıdyń Qodardyń ólimine jolyqqany sıaqty sújetpen) adamnyń kókirek kózin ashyp, din men moraldyń qos birdeı shyńdaýynan shyqqan birtutas adamı qundylyqty tulǵalaıtyn tásilge jıi baratyny bar. Osy dástúrdi boıyna myqty sińirgen M. Áýezov romannyń jelisinde Abaıdy eseıtý úshin nemese belgili bir syrtqy kúsh arqyly Abaıdyń kókirek kózin ashý úshin Qodarǵa qatysty sújetti paıdalanady. Bular endi bir qyrynan M.Áýezovtiń nazarynda Qodarǵa qatysty sújettiń qoǵamdyq saıası tartystan áldeqaıda kúrdeli qaıshylyq retinde qarastyrylǵanyn, sondaı-aq, Qodar obrazyna jınaqtalǵan adam harakteriniń kúrdeliligin de túsindiredi. M.Áýezov Qodardyń aýzynan shyqqan «kók ıt» degen sózge bıleýshiler men bılenýshiler arasyndaǵy saıası teke-tiresti jáne odan da ózge dúnıelerdi qamtyǵan kúrdelilikti sińirgen. Postmodernıstik tanymda uqsastyq pen paryqtyń túp máninen alǵanda qarama qarsylyqqa barmaıtynyn, olardyń birin-biri qamtyp jatatynyn, olardy qarsy qoıý tanymda aqyldyq «menge» súıengen logosızmge boı aldyrý ekenin eskersek, «kóp ıt» Qodardyń aýzynan shyqqan «kók ıttiń» qushaǵyna sińip joǵalyp ketetinin ańǵaramyz. Men tildiń tabıǵatyndaǵy tylsymnan qýat alatyn mundaı kúrdeliliktiń ádebı mátinnen basqa esh jerde kezdespeıtinin atap aıtqym keledi. Ol, ásirese, poezıalyq mátinde kóp ushyraıdy.
Bul jerdegi «kók ıt» degen sóz «jalǵyz» degendi ǵana emes, «ózgeshe», «basqasha» degen maǵynany da beredi.
Yqylas Shalǵynbaıdyń «Beket» shyǵarmasyn oqyp otyrǵanda meniń sanamda áýeli «shyǵarma nege aıaldama emes, beket dep ataldy?» degen suraq týyndady. Sodan keıin sanamda birtindep Qodardyń «kók ıtine» qatysty oı paıda boldy. Joǵarydaǵy suraqtyń týyndaıtyn ózindik sebebi bar. Óıtkeni, shyǵarma bastalǵan jerden: «Jol boıyndaǵy jartylaı qıraǵan eski aıaldama. Aıaldama qasynda úıilgen qoqys. Otyz jastar shamasyndaǵy, sur tústi kıim kıgen Murager men Eleýsiz aıaldamanyń oryndyǵynda otyr...» dep jalǵasady. Qodardyń «kók ıtine» jasyrynǵan kúrdelilik sıaqty munda da avtordyń sanasyna jasyrynǵan asa tartysty kúrdelilik tur. Bul kúrdelilik shyǵarmanyń ón boıynan menmundalap, avtordyń ańdaýsyz sanasynda «aıaldama» degen sózden «beket» degen sózge deıin júrip ótken elestiń qudyretimen bizdiń aldymyzdan shyǵyp tur.
Túsingen janǵa tildiń qory – sóz teńizinde «aıaldama» men «beket» degen sózderde úlken uqsamastyq bar. Eki uǵymnyń arasynda shalqar keńistik jatyr. Eger, biz olardyń arasyndaǵy názik aıyrmashylyq pen uqsastyqty aıyra bilmesek, tilge tán kúrdelilikti sezinbesek, olardy bir taıaqpen aıdaýǵa úırensek, onda bizdiń tanymymyzda bir ózgeristiń, tosylýdyń bolǵanyn ańǵartady. Degenmen, búgingi qoǵam tildiń joǵarydaǵydaı kúrdeliligi týraly túsinikti álde qashan bir shetke syryp tastaǵany belgili. Oǵan mysaldy uzaqtan izdep áýre bolýdyń qajeti joq. Aıtalyq, qoǵamda ornyǵyp, adamnyń oılaý júıesin meńgere bastaǵan ǵylymı-tehnıkalyq tildiń tabıǵaty bizdi birtekti oılanýǵa úırete bastady. Aıtalyq, kez-kelgen tehnıkalyq ataýda mátin turaqtandyryp bergen bir maǵynadan ózge ekinshi mán (kúrdelilikke bastaıtyn keńistik) degen múlde bolmaıdy. Al búgin qoǵam osyndaı birtekti tilmen ómir súredi jáne ol úzdiksiz qarqyn alyp kúsheıip keledi. Bul ózgeris adam sanasyndaǵy til arqyly mıf pen sımvolǵa, mádenıettik qundylyqtarǵa aparatyn túısikti taryltyp, onyń ornyna jalań túsinikke qurylǵan materıalyq sanany qabyldaýǵa múmkindik berýde. Tildiń joǵarydaǵydaı birtekti sóz qorynan qurala bastaýyn aldymen sózdiń ólýi nemese sózdiń materıalanýy, odan qalsa tildiń daǵdarysqa ushyraýy dep qabyldaýǵa bolady. Shyn máninen aıtqanda, búgingi adamzattyń basty daǵdarysy tildiń tylsymdyq qasıetinen kóz jazyp qalý jáne soǵan ilese rýhanı keńistiginiń kúıreýi. Bul búgingi jahandyq deńgeıde oryn alyp otyrǵan jaǵdaı. Onyń endi bir ataýy «postmodernıstik kezeńdegi sana daǵdarysy!»
«Beket» pesasy sanasy dástúrlik qoǵamda qalyp qoıǵan, biraq, ózi postmodernıstik álemde jasap jatqan, sodan týyndaǵan daǵdarystan basy aınalǵan bizdiń tól qoǵamymyzdyń kelbetin tereńnen ashqan.
«Beket» pesasy óner týyndysy retinde bizge osy postmodernıstik sana daǵdarysynyń qyry men syry týraly syr shertedi. Shyǵarmada eki keıipker qalaǵa barmaq bolyp jol boıyndaǵy aıaldamada avtobýs kútip otyrady. Olar qalany kórmegen, tek kitaptan ǵana oqyǵan adamdar. Olardyń ýaqyt týraly túsinigi adamdy oılandyrady. Aıtalyq, olar saǵattyń dál qansha bolǵanyn, tańerteń nemese kesh ekenin, ózderiniń aıaldamada qansha ýaqyt otyrǵanyn túsindirip bere almaıdy. Bir aýyz sózben aıtqanda, olardyń ýaqyt týraly talǵamy mısha bylyqqan. Adam men qoǵam úshin ýaqyt ejelden qundylyqtardyń mekeni bolyp keledi. Adam balasy ózinde bardyń bárin derlik sonyń tarazysyna salyp ólshep, jınaqtap, baǵalap, qun berip saqtap otyrǵan. Adam ómiri ýaqytpen ólshenip qana qalmaıdy, ómirdiń máni de sol barysta aıqyndalyp, qun alyp otyrady. Ýaqyt adam úshin máńgilik tarazy sıaqty. Al ýaqyt týraly túsinik kúıregende ne bolady? Ol kezde qundylyqtar da kúıreı bastaıdy. Qundylyqtar kúıregende, ornynda ne qalady? Ornynda tek keńistik qana qalady. «Beket» pesasynda ýaqyt uǵymynan jurdaı bolǵan ekeý, M.Fýkalt aıtqandaı, eki aınanyń ortasynda turǵan adamdaı sheksiz qaıtalana beretin, biraq, bir tekti keńistikte typyrshýmen ǵana bolady. Álgi ekeýdiń ózderiniń tús kórip turǵan, turmaǵanyn bile almaı qınalatynyń syry da osynda. Olar úshin aınaqatesiz qaıtalana beretin keńistikten basqa eshteńe joq. Pesanyń ekinshi bóliminde «qartaıyp» (otyz úsh jasta ekenin ózderi aıtsa da) qalǵansha qalaǵa qaraı júrgen ekeýdiń taǵy sol baıaǵy aıaldamada eńbektep júretini de sondyqtan. Olardyń bas súıek týraly jattandy dúnıeden aryǵa bara almaıtyny, sońynda ony qoqys laqtyrǵandaı laqtyra salýynyń ózi qundylyq bitkennen aıyrylyp qalǵanyn ańǵartpaı ma? Bul bizdiń búgingi ýaqytty sezinbeıtin, esesine sheksiz keńistikterge súńgip kete beretin ınternettik-postmodernıstik tirligimizdiń tasadaǵy fılosofıasy emes pe?
Pesada áldebir qundylyq úshin álgi ekeýdiń basyn qurbandyqqa berip, bassyz ómir súrýge kelisetin jeri bar. Bul bizdegi dástúrlik túsinikpen ómir súrip, postmodernıstik qoǵamnyń oıynshyǵyna aınalyp qalǵan kúlkili tirligimizdiń obrazdy kórinisi.
«Beket» pesasy sanasy dástúrlik qoǵamda qalyp qoıǵan, biraq, ózi postmodernıstik álemde jasap jatqan, sodan týyndaǵan daǵdarystan basy aınalǵan bizdiń tól qoǵamymyzdyń kelbetin tereńnen ashqan. Kitaptan oqyp alyp, jaqsy tamaq iship, tamasha kólik miný úshin qalaǵa barmaq bolyp jolǵa shyqqan ekeý sońynda qalanyń bar, ne joq ekenin bilmeı, tipti, aıaldamadan qalaǵa baratyn avtobýstyń ótetin, ótpeıtinin de bile almaı dal bolady. Olar úshin aıaldamanyń (ózderi jer basyp ómir súrip turǵan jer) ózi bary men joǵy belgisiz bolyp shyǵady. Bul búgingi bizdiń jahandyq saıasat pen ekonomıkanyń «soqyr ishegine» kirip bara jatqan taǵdyrymyzdy elestetpeı me? Pesada áldebir qundylyq úshin álgi ekeýdiń basyn qurbandyqqa berip, bassyz ómir súrýge kelisetin jeri bar. Bul bizdegi dástúrlik túsinikpen ómir súrip, postmodernıstik qoǵamnyń oıynshyǵyna aınalyp qalǵan kúlkili tirligimizdiń obrazdy kórinisi.
«Beket» pesasynda ortaǵa shyǵatyn árbir keıipkerde salmaqty tarıhı-fılosofıalyq artqy kórinisi bar. Olardyń bári óz obrazy turǵysynan shyǵarma taqyrybyna oraı oı qozǵaıdy. Bul turǵydan kelgende atalǵan shyǵarma kópqabatty oıǵa qurylǵan, kúrdeli túısikke ıe tamasha óner týyndysy deńgeıine kóterilgen.
Jıyp kelgende, M.Áýezov salǵan qazaq óneriniń soqpaǵyna arada jarty ǵasyr ótkende jańa bir jas ári sezimtal óner ıesiniń shyqqany adamdy qýantady. Óıtkeni, ulttyń tanymyn jańartyp, sanasyn ósirip, mádenıetin túletetin onyń sap óneri – «Beket» pesasy sıaqty shyǵarmalary emes pe? Bul turǵydan kelgende qazaq ónerin jańa talantymen quttyqtaı berýge bolady.
Ardaq NURǴAZYULY
