Ol týraly
Mamandyǵy qurylysshy Amandyq myrza Almatynyń talaı nysandaryn salýǵa qatysyp, qurylys salasynda mol tájirıbe jınaqtaǵan maman. Táýelsizdik jyldary Amandyq Ǵabbasuly Almaty qalasy ákimdigine qarasty aýdandardy basqaryp, ońtústik astanamyzdyń damýyna óz úlesin qosty. Al 2001 jyldan beri Almaty oblysy ákiminiń orynbasary, birinshi orynbasary qyzmetterin abyroımen atqarǵany barshaǵa málim. Bir sózben aıtqanda, Amandyq Ǵabbasuly – jer jánnaty Jetisýdyń tól perzentine aınalyp ketken azamat.
Iá, Batalov – sońynan sóz ertpegen elimizdegi suńǵyla basshylardyń biri. Ol árbir isine jarnama jasaýǵa qulyqty emes. Qazirgi tańda keıbir ákimder áleýmettik zertteý ortalyqtarymen astyrtyn baılanysyp, óziniń reıtıńisin qoldan kóterýge yntyzar ekenin jaqsy bilemiz. Al bulaısha jarnama jasaý Batalovqa jat dúnıe. Sol ákimderdiń reıtıńisinde Almaty oblysynyń ákimi óziniń iskerligimen tizimniń bas jaǵynda júredi.
Jalpy, bul kisini biletinder áńgimeleskende ashyq-jarqyn, tabıǵatynda degdarlyq pen tazalyq bar, otbasynda taza qazaqy tárbıe alǵan adam desedi. Estýimizshe, jastaıynan iske shógel, qaǵylez bolǵan kórinedi. Osy eki minezi onyń bılik baspaldaǵyndaǵy «aqyryn júrip, anyq basýyna» septeskeni aıtpasa da túsinikti. Sondaı-aq, ómirlik tájirıbesinde yrdý-dyrdýǵa, jeńil ataqqa qyzyqpaǵanyn da Batalovtyń basty ereksheligi deıtinder kóp.
Batalovtyń balaǵa jaýaby
El basqarǵan azamattar syn saǵatta da halyqtyń muń-muqtajyna qulaq asyp, azamattyq tanytýy mańyzdy. «Er basyna kún týsa, etigimen sý kesher, at basyna kún týsa, aýyzdyqpen sý isher». Dana halqymyzdan búginge jetken qorǵasyn oıy, salmaqty sózi. Amandyq Ǵabbasuly oblys ákiminiń birinshi orynbasary bolǵanda dál osyndaı el basyna kún týdy. Aqsý aýdanyna qarasty Qyzylaǵash aýylynyń turǵyndarynyń basyna túsken 2010 jylǵy naýryzdyń 11-indegi qasiret oblys tarıhyndaǵy azaly kúnge aınaldy. Oqıǵany qaıtalap aıtyp jatýdyń qajeti joq.
Biraq sol kezde BAQ ókilderi Amandyq Ǵabbasulyn syn sadaǵynyń astyna alǵanyn umyta qoıǵan joqpyz. Tas túsken jerine aýyr. Qıyn kezeńde Ábekeń jýrnalısermen salǵylasyp jatpady. Aıaǵyna rezińke etigin kıip, dúleı apattyń saldaryn joıý úshin kún-tún demeı qarapaıym adamdarmen birge eńbek etti. Sol kezde qaıǵydan qan jutqan aýyl turǵyndarynyń muń-zaryna qulaq asyp, bárine shydamdylyq tanytty.
Batalov oblys basshysy bolǵaly beri sol qarapaıym minezinen aınyǵan emes. Kúni keshe ǵana Abai.kz aqparattyq portaly «Nurtileýden Amandyq Batalovqa ashyq hat» atty (bir jasqa tolmaǵan sábıdiń atynan jazylǵan úshbý hatty) materıal jarıalaǵanda ákim únsiz qalmaı, bir jasqa tolǵan balanyń otbasyna qamqorlyq jasap, azamattyq tanytty. Talǵar aýdany, Keńdala aýylynda bireýdiń syz úıinde páter jaldap turǵan kishkentaı Nurtileýdiń muńyna qulaq asqan Amandyq Ǵabbasuly 8 balaly otbasynyń úıli bolýyna járdemdeskenin kózimiz kórdi.
Búginde qazaqtildi basylymdar qarapaıym halyqtyń muń-muqtajyn ákim-qaralarǵa múmkindiginshe jetkizip keledi. Biraq maqala shyqqannan keıin bar máseleniń oń baǵytta sheshilip jatpaǵanyn da bilemiz. Budan keıin keıbir áriptesterimiz «qazaqtildi aqparat quraldarynyń janaıqaıy joǵaryǵa jetpeıdi» dep keıistik bildirip jatady. Shyndyǵynda bulaı dep kesip aıta almas edik.
Qazaqtildi aqparat quraldarynyń betinde jarıalanǵan maqalalardy keıbir el basqarǵan azamattar tıisti deńgeıde mán bermeıdi. Keıde munyń ózi ákimderdiń basyna taıaq bolyp tıip jatatynyn da kórip júrmiz.
Biraq elimizde ult baspasózine búıregi buryp turatyn Batalov syndy birli-jarym azamattar bar. Olardy aqparat quraldarynda kóterilgen máselelerdi esepke alyp, áreket etetin ákki saıasatkerlerdiń qataryna jatqyzýǵa bolady.
Onyń bastamalary
Amandyq Batalovtyń ákimdik qyzmetti qolǵa alǵanyna bir jyldan asyp, ekinshi jylǵa taıap qaldy. Jumysqa yqylasy bar adam osy ýaqyt aralyǵynda bir istiń basyn qaıyryp tastaıdy. Alyp megapolıs Almatyny baýyryna basqan Almaty oblysy úshin mańyzdy sala – aýyl sharýashylyǵy ekeni sózsiz.
Uzaq jyl Jetisýda jumys istep, mol tájirıbe jınaǵan Amandyq Ǵabbasuly ákim bolǵan kúnnen bastap óńirdiń aýyl sharýashylyǵy salasyn órkendetýge kúsh salyp keledi. Túgin tartsań maıy shyǵatyn Jetisý jeriniń keıbir sýarmaly jerlerine sý jetkizetin sement naýlar naryqtyq qıynshylyqtar qos ókpeden qysqan kezeńde qırap, jaramsyz bolyp qalǵany jasyryn emes.
Qazirgi tańda Batalov sol gıdrotehnıkalyq ǵımarattaryn qaıta qurylymdaý úshin Islam damý bankinen ınvestısıa tartyp, bul baǵytta qyzý jumystar júrgizip jatyr. Aldaǵy ýaqytta gıdrotehnıkalyq qurylymdar tolyqtaı iske qosylatyn bolsa, óńirdegi sýarmaly jerlerdiń kólemi artyp, jer emgen sharýalardyń meımanasy tasıtyny sózsiz. Almaty oblysynyń aýyl sharýashylyǵy salasyn keshendi gıdrotehnıkalyq nysandarsyz elestetý múmkin emes. Sondyqtan Amandyq Ǵabbasulynyń óńirdiń sýlandyrý júıesin qalypqa keltirýge kúsh salýyn strategıalyq maqsatty kózdegen mańyzdy isterdiń biri dep esepteýge tolyq quqymyz bar.
Almatynyń ekonomıkalyq áleýeti jaıynda áńgime bolsa, til ushyna týrızm salasy orala ketetini belgili. Iá, Jetisýdyń qaı pushpaǵyna týrısik keshen salasańyz da ózin aqtaıtyn alyp keshenge aınalyp shyǵatyny belgili. Bul rette oblys basshysy Alakól men Balqashtyń jaǵalaýynda týrısik baza salyp, ınfraqurylymdy damytýǵa erekshe kóńil bólip otyr.
Qazir álemniń ár jerinde kisi boljap bolmaıtyn dúrbeleń týyp tur. Qazaqstandyq týrıser jıi bet túzeıtin Túrkıadan da maza qashqan. Mysyr, Taıaý Shyǵysqa aıaq attap basýdyń ózi qorqynyshty. İrgedegi qyrǵyzdar tolqyǵan kezde Ystyqkólge jetý muńǵa aınalady. Endi qaıtpek kerek?
Jetisýda ne ózgerdi
Osyndaı kezeńde otandyq týrızmdi damytyp, halyqty óz jerimizde demaldyrýǵa daǵdylandyrýdyń oraıly sáti týyp turǵany kimde bolsa baıqar edi. Sondyqtan Alakólge áýejaı salyp, elimizdegi týrıserdi Alakólge burý da Batalovtyń mańyzdy bastamalarynyń biri desek bolady.
Qazirgi tańda Alakól men Almatynyń arasyndaǵy jol jóndelgen. Biraq ózge aımaqtar úshin Alakól áli alys bolyp turǵany jasyryn emes. Eger Batalovtyń oıǵa alǵan isi tolyqtaı iske asyp, Alakólmen áýeqatynasy iske qosylatyn bolsa, demalýshylardyń qarasy kóbeıetini sózsiz. Qurylys salasynda mol tájirıbe jınaǵan Amandyq myrzanyń áýejaı salýǵa táýekel etýin úlken erlik dep baǵalaýǵa bolady. Túptiń túbinde Alakól Qazaqstan týrızminiń ortalyǵyna aınalady. Amandyq Batalovtyń áýejaıy sol armanymyzdy jaqyndata túsetinine senimimiz zor.
Almaty oblysynyń aýyl sharýashylyǵy salasy jaıynda áńgime qozǵaǵanda qant qyzylshasy jaıynda aıtpaı ketýge bolmaıdy. Sońǵy jyldary óńirde qant qyzylshasyn ósirý kólemi kúrt tómendep, elimizdegi qant zaýyttary sonaý Latın Amerıkasynan qant qamysyn tasymaldap áýrege túskenin bilemiz. Iá, biletinderdiń aıtýynsha, quramynyń 95 paıyzy qanttan turatyn qamys quraǵyn kók teńizdiń ar jaǵynan tasymaldap, qant óndirý tıimdi eken. Iá, ónimdiligi jaǵynan qant qamysy qant qyzylshasyna des bermeıtinin biz de bilemiz. Sondyqtan kásipkerlerdiń qant qamysyna búıregi buryp turady.
Uzaq jyldar boıy Almaty oblysynyń sharýalary ekken qant qyzylshasynyń da ózindik artyqshylyqtary bar. Qant qyzylshasynyń qaldyǵy mal sharýashylyǵy úshin taptyrmaıtyn azyq. Sondyqtan Amandyq Batalovtyń oblys eńbekkerlerin úırenshikti kásibimen qaıta qaýyshtyrýǵa kúsh salýyn oń sheshim dep baǵalaýǵa bolady.
Kez kelgen kásipker mol ónim alyp, mol paıdaǵa kenelýdi kózdeıdi. Al ákim bolsa, bul iste keshendi túrde oılanýy tıis. Erteńgi kúni qant qamysynan qant óndirýge daǵdylanǵan kásiporyndar álemde oryn alǵan jaǵdaıǵa baılanysty elimizge qant qamysyn jetkize almaı qalsa, talaı adam jumyssyz qalyp, kásiporynnyń esigine qara qulyp salynatyny belgili.
Budan keıin oblystyń ekonomıkasyn durys josparlamaǵan ákim kináli bolyp shyǵatyny jasyryn emes. Almaty oblysynda Amandyq Batalovtyń qant qyzylshasy alqabynyń kólemin arttyrý osyndaı qaýipti aldyn alý úshin oılastyrylǵan josparly is-shara dep baǵalaǵan jón. Bul týrasynda ákim jýrnalısermen kezdesýinde bylaı degen edi:
– «Jetisý» ÁKK UK AQ-nyń qatysýymen fransýzdyq tuqym alynyp, 6 servıstik-daıyndaý ortalyqtary quryldy, 1 mlrd teńgege jýyq qarajatqa 161 aýyl sharýashylyǵy tehnıkasy, sonyń ishinde qant qyzylshasyn tasymaldaıtyn 22 avtomashına satyp alyndy. Nátıjesinde 4020 gektarǵa qant qyzylshasy sebilip, 5 myń adam, onyń 215-i zaýytta jumyspen qamtyldy. Jınalǵan 121,3 myń tonna tátti túbirden 12 myń tonna qant óndirdik. Basqasha aıtqanda, biz ımportalmastyrý jónindegi jumystardy bastap kettik, – degeni esimizde. Osylaısha Almaty oblysynyń ákimi 2020 jylǵa deıin óńirdegi qyzylsha alqaptarynyń kólemin 14 myń gektarǵa deıin ulǵaıtýdy kózdep otyr. Bul mejege qol jetkende elimiz ózin qantpen tolyqtaı qamtyp, myńdaǵan adamdy jumyspen qamtyp, ózge de salalarǵa sharapatyn tıgizetini anyq.
Úsh sala boıynsha qolǵa alǵan isterdi Batalovtyń batyl bastamalary dep ataýǵa tolyq negiz bar. Sondyqtan jergilikti jerdiń qolaıyna jaǵatyn dástúrli sharýashylyqty damytýǵa kúsh salǵan Amandyq Ǵabbasulynyń is-áreketi ózge áriptesteri úshin úlgi bolarlyq is dep esepteımiz.
Nurlan JUMAQANOV
(maqalanyń basty fotosy "Karavan" gazetiniń saıtynan alynǵan)
