Ótken jyldy túiindep, aldaǵy ýaqytta atqarylar isti mejelegen Amandyq Batalovty Dalanews.kz tilshisi de muqiiat tyńdap shyqty.
Ákim Jetisýdiń 7 basym baǵytyn aiqyndap berdi. Bul qandai, nendei baǵyt?
Investormen syiysyp jumys isteý
Buǵan deiin de ónerkásiptegi ónim úlesi kóz qýantarlyq bolǵan. Oblysta ónerkásipte 1 trln. 168 mlrd. teńgeniń jáne aýyl sharýashylyǵynda 918 mlrd. teńge ónimi óndirilip, ósim 2,3 protsentti qurady.
Dál qazir Jetisýdiń investitsiialyq qorjynynda 44 myń jumys ornyn quratyn jalpy quny 5,4 trln. teńge bolatyn 546 joba bar. Onyń ishinde 7,6 myń jumys ornyn quratyn, investitsiiasynyń jalpy somasy 250 mlrd. teńge bolatyn Transulttyq kompaniialardyń 9 jobasynyń úlesi zor.
Batalovtyń aitýynsha, Transulttyq «Mareven Fýd», «Lýkoil», «Willo» kompaniialarynyń jobalary búgingi kúni iske asqan.
Biyl jylyna 60 myń tonna qýattylyǵy bar «Fid Mills» qurama jem zaýyty iske qosylady. Aldaǵy aida 360 jumys ornyn quratyn, investitsiia kólemi 47 mlrd. teńge bolatyn, qýaty 1,2 mln. tonnalyq «Alatsem» óńirdegi tuńǵysh tsement zaýyty ashylady.
«Qarapaiym zattar ekonomikasy» baǵdarlamasy sheńberinde 56 mlrd. teńgelik 183 joba maquldanǵan. Jyl sońyna qarai ónerkásip óniminiń kólemi 1,3 trln. teńgege, shikizattyq eksport – 400 mln. dollarǵa jetip, 18% ósedi dep kútilip otyrǵandyǵy kezdesý barysynda málim boldy.
Agrarlyq salaǵa Transulttyq kompaniialardy tartý
Batalov óńirdiń agroónerkásip salasynda et, sút, maily daqyldar, kókónister men jemisterdi qaita óńdeý boiynsha iri investitsiialyq jobalardy iske asyrýdy josparlaýda.
Almaty oblysy agrarly sala. Atalǵan baǵytta da aýyz toltyryp aitar jetistik joq emes.
Máselen soia daqylyn ósirýde Jetisý jeri kósh bastap tur. Elimizdegi soia óndirisiniń 95 paiyz osy óńirge tiesili. Atalmysh kórsetkishke qol jetkizýge oblys ortalyǵyndaǵy «Jetisý MaJiko» jáne Eńbekshiqazaq aýdanynda oryn tepken «Soia zaýyty» syndy kásiporynnyń jumys jasaýy sep bolǵan jaiy bar.
Tátti túbirdiń tabys kózi bolǵany qashan. Al, bul turǵysynda óńir eshqandai aimaqqa des bermesi anyq. Ótken jyly, qyzylsha 16,5 myń ga alqapqa egilip, odan 55 myń tonna ónim túsken-di.
Óndirisi turalap qalǵan Aqsý qant zaýytynyń ekinshi tynysy ashylǵandyǵy jáne bar.
«Aýyl sharýashylyǵynyń jalpy ónim kólemi bir trln. teńgege, bir adamǵa shaqqandaǵy eńbek ónimdiligi 2,8 mln. teńgege jetedi»,- deidi óńir ákimi.
Amandyq Ǵabbasulynyń tiline tiek bolǵan is – qus eti men jumyrtqa óndirý boldy. Bul baǵytta etti baǵyttaǵy «Prima qus» JShS qýaty 37 myń tonna bolatyn qus fabrikasynyń qurylysy bastalady.
Et óńdeýge qatysty Transulttyq kompaniialardyń qatysýymen júzege asyrylatyn jobalar da esepti kezdesýde aityldy.
Jaqyn ýaqytta “Baýmann” nemis kompaniiasy «Jetisý qoi» jobasyn júzege asyra bastaidy. Bul jylyna 30 myń tonna usaq mal etin tereń óńdeitin joba bolmaq.
Amerikalyq «Taison Fýds» kompaniiasy da iri qara etin óńdeitin, qýaty jylyna 500 myń bas mal etin óńdeýge qaýqarly zaýytyn salady. Ol úshin Qapshaǵai qalasynyń mańynan jer ýchaskesi bólingen.
Batalov investorlarǵa barlyq jaǵynan qoldaý kórsetýge daiyn.
Bankterdi "qutqarǵansha", shaǵyn kásipkerge kómektesý
Karantinde ekonomikanyń álsiremeýiniń birden bir negizi shaǵyn jáne orta biznestiń óz jumysyn jalǵastyrýy. Pandemiia saldarynan biraz kásipkerdiń jumysy kibirtiktep qaldy jasyryn emes.
Almaty oblysyndaǵy osy salaǵa jaýapty menedjerler kásipkerlerge der kezinde qol ushyn sozǵan.
Batalovtyń málimeti boiynsha karantinge qaramastan óńirdegi shaǵyn jáne orta biznes sýbektileriniń sany azaiǵan joq. 262 myń adam jumys isteitin 123 myńnan astam kásiporyn jumysyn jalǵastyrýda.
Aitýynsha «Biznestiń jol kartasy», «Eńbek» baǵdarlamalary arqyly kórsetilgen qoldaý ózin-ózi aqtaǵan, sol siiaqty qory 15 mlrd. teńgege deiin kóterilgen «Damý» qorynyń qarajaty da shaǵyn jáne orta bizneske septigin tigizgen.
Oblysta nesieler boiynsha paiyzdyq mólsherlemeni sýbsidiialaý, granttar, mikrokreditter túrindegi kómekterdi 4 myńdai kásipker alǵan
Daǵdarysqa qarsy jospar sheńberinde biznestiń 119 myń sýbektisi salyqtyq yntalandyrýǵa ie boldy, 641 sýbekt 24 mlrd. teńge shamasyndaǵy kreditter boiynsha tólemdi keiinge shegerý múmkindigin aldy.
Eń bastysy óńir basshylyǵy 6,5 myń kásipkerge jalǵa alyp otyrǵan nysannyń arendasyn 30%-ten 90%-ke deiin tómendetýge járdemdesken.
- Biylǵy jyly shaǵyn jáne orta biznesti qoldaýǵa 1,3 mlrd. teńge baǵyttalady. Shaǵyn-orta biznestiń óńir ekonomikasyndaǵy úlesi 34,3% deiin ósedi. Kásipkerlerdiń ótken jylǵy shyǵyndarynan keiin qaita eńse kóterýine ákimder qoldaý kórsetýdi jalǵastyrady, - dedi Batalov.
Qazaqtyń baspana máselesin sheshý
Oblysta turǵyn úi toqtaýsyz salynýda. Biyl Jetisý ólkesinde 1 mln. sharshy metrden astam turǵyn úidi tapsyrý josparlanypty. Sonyń ishinde "Nurly jer" membaǵdarlamasy boiynsha 191 myń sharshy metr paidalanýǵa beriledi.
Batalovtyń málimetinshe, oblysta páter alýǵa 52 myńǵa jýyq adam, jer telimderin alýǵa 154 myńnan astam azamat kezekte tur.
"Ótken jyly 2 395 otbasy baspanamen qamtamasyz etildi. Munyń 1 258-i kópbalaly jáne turmysy tómen januialar.
Biyl ma? Biyl 3731 otbasy jańa baspanaǵa ie bolady, onyń ishinde "Baqytty Otbasy", "7-20-25", "Shańyraq" baǵdarlamalary boiynsha - 1906 adam. Áitse de oblysta úi kezeginde turǵandar sany artpasa, kemimek emes, qurylys qarqynyn arttyrý kerek", - dedi Batalov.
Úi soǵylsa jerge onymen ilese keletin máseleler jeterlik. Máselen, kógildir otyn. Batalov bul týraly da aitty.
Ázir Almaty oblysynda kógildir otynmen 1,2 mln. adamdy qamtityn 156 eldi meken qamtamasyz etilgen. 6 jyl ishinde gazdandyrýǵa 148 mlrd.teńge baǵyttaldy, onyń 93 mlrd. teńgesi investorlar esebinen. Tek oblys ortalyǵynda 2020 jyly gazǵa 16 myń abonent qosyldy.
“Balqash, Qaratal, Kerbulaq, Kóksý, Eskeldi aýdandary men Tekeli qalasynyń oramishilik jelileri salynýda. Aqsý, Sarqan, Alakól, Raiymbek jáne Kegen aýdandaryn qamtityn "Taldyqorǵan - Úsharal" jáne "Shelek - Kegen" magistraldyq gaz qubyrlarynyń qurylysy boiynsha jobalyq-smetalyq qujatty ázirleý aiaqtalýda. Qurylysty kelesi jyldan bastalady jáne 2025 jylǵa qarai gazdandyrý deńgeii 76% - ǵa deiin jetedi, sóitip kógildir otynǵa 1,5 mln. adam qosamyz”, – deidi Batalov.
Úi soǵylǵan jerge ádette jol da túsýi kerek. Byltyr óńir joldarynyń qurylysy men jóndeýine 61 mlrd.teńge bólingen. Qazir aimaqtaǵy sapasy jaqsy jáne kóńil kónshiterlik joldardyń paiyzǵa shaqqandaǵy deńgeii 84 paiyz. Biyl bul kórsetkishti 89% jetkizý josparda bar.
Batalovtyń aitýynsha Almaty oblysynyń 347 aýylyndaǵy jol sapasy jaqsarǵan, onyń ishinde JQJK aiasynda 216 aýylda 18 mlrd.teńgege jóndeý jumystary júrgizilgen.
Oblystaǵy 193 balabaqshada ystyq sý joq. Bul nonsens
Bilim berýge jeke toqtalǵan Batalov osy saladaǵy álige deiin deiin sheshilmegen olqylyqtardy jasyrmai aitty.
“Oblys boiynsha 193 balabaqshanyń ystyq sýy joq, 105 – i sýmen qamtamasyz etilmegen, 20 – sy kárizsiz. Toqaev balalardy erte jastan damytý júiesin, mektepke deiingi oqytýdyń balamaly nysandaryn qurýdy jáne basqa da máselelerdi qamtityn keshendi jospar ázirleýdi tapsyrǵan. Aitylǵan máseleni tezdetip sheshý qajet”,- dedi ol.
Mektep oqýshylary men kolledj stýdentterin qashyqtyqtan oqytýǵa jaǵdai jasalǵan ba?
Batalovtyń aitýynsha osy maqsatta 80 myń kompiýter satyp alýǵa 12,3 mlrd.teńge bólingen, 23,7 myń mektep kompiýteri muqtaj jandarǵa ýaqytsha paidalanýǵa berilgen.
Demeýshiler esebinen 1 mlrd. teńgege 70 jańa avtobýs satyp alynǵan.
Al mektep ájethanasynyń máselesi sheshimin tapty ma?
“348 oqý ordasynda bul jaǵdai retteldi, barlyǵyna kúrdelý jóndeý júrgizildi. Endi 17 mekteptiń ájethanasyn qaldy”, – deidi ákim.
Oqýshylar qashanǵy úsh aýysymda oqidy? Turǵyndar tarapynan qoiylǵan kóp saýaldyń biri osy.
Batalovtyń málimetinshe oblys úsh aýysymdy oqytýdy birjolata toqtatý úshin sońǵy 5 jylda 27 myń oryndyq 49 mektep salǵan. Alaida bul jaǵdai retteldi degendi bildirmeidi. Kóshi-qon men bala týý kórsetkishiniń artýyna bailanysty úsh aýysymda oqytatyn metep sany artýda. Almaty oblysynda qazir 49 bilim ordasy 3 aýysymda balalardy oqytady.
“Byltyr 7 mektep paidalanýǵa berildi, biyl 18 mektep salamyz.
“Jumyspen qamtý 2021 jol kartasy” aiasynda taǵy 7 mekteptiń, onyń ishinde úsh aýysymnyń ornyna alty mekteptiń qurylysy bastalady. Byltyrǵy jetistigimiz Taldyqorǵan qalasynda Jetisý ýniversitetiniń, Meditsinalyq jáne politehnikalyq kolledjderdiń, Qaratal aýdanynda Bastóbe kolledjiniń jataqhanalary salyndy”,- dedi Batalov.
Aimaqta 3 jastan 6 jasqa deiingi balalardy mektepke deiingi mekemelermen qamtý deńgeii byltyr 98% - ǵa jetken.
Dáriger mártebesin kóterý
“Koronavirýs álem elderiniń densaýlyq saqtaý júiesine shaiqaltyp ketti”, – degen Batalov, Almaty oblysyndaǵy indetpen kúreske baǵyttalǵan is-sharalar týraly aitty.
Pandemiiamen kúreske jergilikti biýdjetten 14 mlrd. teńge bólingen. Osy qarajatqa 3 tomograf, 18 rentgen-apparat, 219 ókpeni jasandy jeldetý, 180 jedel járdem mashinasy, 12 jyljymaly meditsinalyq keshen satyp alynǵan.
Qazir aimaq aýrýhanalardyń 90 paiyzy meditsinalyq jabdyq jáne sanitarlyq avtokólikpen qamtamasyz etilgen.
Taldyqorǵan qalasynda qysqa merzim ishinde 200 tósektik modýldi juqpaly aýrýlar aýrýhanasy salynyp, infektsiialyq tósekterdiń jalpy sany 5280-ge deiin ulǵaitylǵan.
Indetpen kúreske Almaty oblysymen etene jumys isteitin investorlar da atsalysqan eken.
"Lýkoil", "BI Group", "Meridian Capital", "SaryarqaAvtoProm", "Shuǵyla", "ASPMK-519" jáne basqa kompaniialarmen 22 birlik sanitarlyq avtokólik, 500 ottegi kontsentratory, 30 ÓJJ apparaty jáne 117 myńnan astam jeke qorǵanys quraldary berilgen.
Kerbulaq aýdany men Qapshaǵai qalasynyń ortalyq aýrýhanalarynda eki ottegi stantsiiasy ornatylǵan.
"Biz Birgemiz", "Birgemiz Zhetysu" aktsiialary sheńberinde 47,5 myńnan astam adam 313 mln.teńgege azyq-túlik jáne jeke qorǵaný quraldarymen qamtamasyz etilgen.
«Jyl saiyn oblysta 10-15 mednysan salynady. Máselen, ótken jyly Jambyl aýdanynda áielder konsýltatsiiasy bar 100 tósektik perzenthana, 10 dárigerlik ambýlatoriia jáne bir medpýnkt paidalanýǵa berildi.
Jaýapty tulǵalar perzenthanalardyń, áielder konsýltatsiialarynyń jáne balalar meditsinalyq mekemeleriniń jaǵdaiyn jaqsartýmen tyǵyz ainalysýy qajet. Dárigerler tapshylyǵyn joiý, meditsinalyq qyzmetter men aldyn alý jumystarynyń sapasyn arttyrý boiynsha sharalar qabyldaý kerek»,- dedi Batalov.
Týrizm? Alakól ǵana emes, taý klasterine de kóńil bólinedi
Sońǵy baǵyt, týrizm salasy. Batalov biylǵy jyldan bastap taý týrizmin damytýǵa kúsh salmaq. Atalǵan salaǵa investor tartyp, jylyna mln-ǵa tarta týrist aýnap-qýnap qaitatyn Alakóldiń deńgeiine jetkizýdi josparlaýda.
Ákimniń atap ótkenindei Almaty oblysynyń Úsharal qalasyndaǵy áýejaidyń ushý-qoný jolaǵyn qaita jańǵyrtý men Aqshi aýylynda tazartqysh qurylysy bar káriz júiesin salý jobalary Úkimet tarapynan qoldaý tapqan.
Jalpy týrister legi 2025 jylǵa qarai 3,5 mln. adamǵa jetedi, bul óz kezeginde biýdjettiń kiris bóligin arttyrýǵa yqpal etetin bolady.
Belgili bolǵandai, óńirde Alakól kóli jaǵalaýynyń infraqurylymyn damytýǵa kóp kóńil bólingen. Úsharal áýejaiy salyndy. Temir jol qatynasy jolǵa qoiylyp, oǵan arnaiy vokzal salyndy. Aqshi aýylyna deiingi 23 shaqyrymdyq jol qaita jańǵyrtyldy.
Sonyń arqasynda Alakólde maýsym saiyn demalatyndar qatary 1,3 mln. adamnan asty.
“Týrizmniń taǵy bir basymdyq beretin baǵyty – Almaty taý klasteri. Sonyń aiasynda Talǵar jáne Eńbekshiqazaq aýdandarynda zamanaýi taý-shańǵy kýrorttary salynady”, – dedi Almaty oblysynyń ákimi.
Ázirlegen, Anar SABYROVA
