Ótken jyldy túıindep, aldaǵy ýaqytta atqarylar isti mejelegen Amandyq Batalovty Dalanews.kz tilshisi de muqıat tyńdap shyqty.
Ákim Jetisýdiń 7 basym baǵytyn aıqyndap berdi. Bul qandaı, nendeı baǵyt?
Investormen syıysyp jumys isteý
Buǵan deıin de ónerkásiptegi ónim úlesi kóz qýantarlyq bolǵan. Oblysta ónerkásipte 1 trln. 168 mlrd. teńgeniń jáne aýyl sharýashylyǵynda 918 mlrd. teńge ónimi óndirilip, ósim 2,3 prosentti qurady.
Dál qazir Jetisýdiń ınvestısıalyq qorjynynda 44 myń jumys ornyn quratyn jalpy quny 5,4 trln. teńge bolatyn 546 joba bar. Onyń ishinde 7,6 myń jumys ornyn quratyn, ınvestısıasynyń jalpy somasy 250 mlrd. teńge bolatyn Transulttyq kompanıalardyń 9 jobasynyń úlesi zor.
Batalovtyń aıtýynsha, Transulttyq «Mareven Fýd», «Lýkoıl», «Willo» kompanıalarynyń jobalary búgingi kúni iske asqan.
Bıyl jylyna 60 myń tonna qýattylyǵy bar «Fıd Mılls» qurama jem zaýyty iske qosylady. Aldaǵy aıda 360 jumys ornyn quratyn, ınvestısıa kólemi 47 mlrd. teńge bolatyn, qýaty 1,2 mln. tonnalyq «Alasem» óńirdegi tuńǵysh sement zaýyty ashylady.
«Qarapaıym zattar ekonomıkasy» baǵdarlamasy sheńberinde 56 mlrd. teńgelik 183 joba maquldanǵan. Jyl sońyna qaraı ónerkásip óniminiń kólemi 1,3 trln. teńgege, shıkizattyq eksport – 400 mln. dollarǵa jetip, 18% ósedi dep kútilip otyrǵandyǵy kezdesý barysynda málim boldy.
Agrarlyq salaǵa Transulttyq kompanıalardy tartý
Batalov óńirdiń agroónerkásip salasynda et, sút, maıly daqyldar, kókónister men jemisterdi qaıta óńdeý boıynsha iri ınvestısıalyq jobalardy iske asyrýdy josparlaýda.
Almaty oblysy agrarly sala. Atalǵan baǵytta da aýyz toltyryp aıtar jetistik joq emes.
Máselen soıa daqylyn ósirýde Jetisý jeri kósh bastap tur. Elimizdegi soıa óndirisiniń 95 paıyz osy óńirge tıesili. Atalmysh kórsetkishke qol jetkizýge oblys ortalyǵyndaǵy «Jetisý MaJıko» jáne Eńbekshiqazaq aýdanynda oryn tepken «Soıa zaýyty» syndy kásiporynnyń jumys jasaýy sep bolǵan jaıy bar.
Tátti túbirdiń tabys kózi bolǵany qashan. Al, bul turǵysynda óńir eshqandaı aımaqqa des bermesi anyq. Ótken jyly, qyzylsha 16,5 myń ga alqapqa egilip, odan 55 myń tonna ónim túsken-di.
Óndirisi turalap qalǵan Aqsý qant zaýytynyń ekinshi tynysy ashylǵandyǵy jáne bar.
«Aýyl sharýashylyǵynyń jalpy ónim kólemi bir trln. teńgege, bir adamǵa shaqqandaǵy eńbek ónimdiligi 2,8 mln. teńgege jetedi»,- deıdi óńir ákimi.
Amandyq Ǵabbasulynyń tiline tıek bolǵan is – qus eti men jumyrtqa óndirý boldy. Bul baǵytta etti baǵyttaǵy «Prıma qus» JSHS qýaty 37 myń tonna bolatyn qus fabrıkasynyń qurylysy bastalady.
Et óńdeýge qatysty Transulttyq kompanıalardyń qatysýymen júzege asyrylatyn jobalar da esepti kezdesýde aıtyldy.
Jaqyn ýaqytta “Baýmann” nemis kompanıasy «Jetisý qoı» jobasyn júzege asyra bastaıdy. Bul jylyna 30 myń tonna usaq mal etin tereń óńdeıtin joba bolmaq.
Amerıkalyq «Taıson Fýds» kompanıasy da iri qara etin óńdeıtin, qýaty jylyna 500 myń bas mal etin óńdeýge qaýqarly zaýytyn salady. Ol úshin Qapshaǵaı qalasynyń mańynan jer ýchaskesi bólingen.
Batalov ınvestorlarǵa barlyq jaǵynan qoldaý kórsetýge daıyn.
Bankterdi "qutqarǵansha", shaǵyn kásipkerge kómektesý
Karantınde ekonomıkanyń álsiremeýiniń birden bir negizi shaǵyn jáne orta bıznestiń óz jumysyn jalǵastyrýy. Pandemıa saldarynan biraz kásipkerdiń jumysy kibirtiktep qaldy jasyryn emes.
Almaty oblysyndaǵy osy salaǵa jaýapty menejerler kásipkerlerge der kezinde qol ushyn sozǵan.
Batalovtyń málimeti boıynsha karantınge qaramastan óńirdegi shaǵyn jáne orta bıznes sýbektileriniń sany azaıǵan joq. 262 myń adam jumys isteıtin 123 myńnan astam kásiporyn jumysyn jalǵastyrýda.
Aıtýynsha «Bıznestiń jol kartasy», «Eńbek» baǵdarlamalary arqyly kórsetilgen qoldaý ózin-ózi aqtaǵan, sol sıaqty qory 15 mlrd. teńgege deıin kóterilgen «Damý» qorynyń qarajaty da shaǵyn jáne orta bızneske septigin tıgizgen.
Oblysta nesıeler boıynsha paıyzdyq mólsherlemeni sýbsıdıalaý, granttar, mıkrokredıtter túrindegi kómekterdi 4 myńdaı kásipker alǵan
Daǵdarysqa qarsy jospar sheńberinde bıznestiń 119 myń sýbektisi salyqtyq yntalandyrýǵa ıe boldy, 641 sýbekt 24 mlrd. teńge shamasyndaǵy kredıtter boıynsha tólemdi keıinge shegerý múmkindigin aldy.
Eń bastysy óńir basshylyǵy 6,5 myń kásipkerge jalǵa alyp otyrǵan nysannyń arendasyn 30%-ten 90%-ke deıin tómendetýge járdemdesken.
- Bıylǵy jyly shaǵyn jáne orta bıznesti qoldaýǵa 1,3 mlrd. teńge baǵyttalady. Shaǵyn-orta bıznestiń óńir ekonomıkasyndaǵy úlesi 34,3% deıin ósedi. Kásipkerlerdiń ótken jylǵy shyǵyndarynan keıin qaıta eńse kóterýine ákimder qoldaý kórsetýdi jalǵastyrady, - dedi Batalov.
Qazaqtyń baspana máselesin sheshý
Oblysta turǵyn úı toqtaýsyz salynýda. Bıyl Jetisý ólkesinde 1 mln. sharshy metrden astam turǵyn úıdi tapsyrý josparlanypty. Sonyń ishinde "Nurly jer" membaǵdarlamasy boıynsha 191 myń sharshy metr paıdalanýǵa beriledi.
Batalovtyń málimetinshe, oblysta páter alýǵa 52 myńǵa jýyq adam, jer telimderin alýǵa 154 myńnan astam azamat kezekte tur.
"Ótken jyly 2 395 otbasy baspanamen qamtamasyz etildi. Munyń 1 258-i kópbalaly jáne turmysy tómen januıalar.
Bıyl ma? Bıyl 3731 otbasy jańa baspanaǵa ıe bolady, onyń ishinde "Baqytty Otbasy", "7-20-25", "Shańyraq" baǵdarlamalary boıynsha - 1906 adam. Áıtse de oblysta úı kezeginde turǵandar sany artpasa, kemimek emes, qurylys qarqynyn arttyrý kerek", - dedi Batalov.
Úı soǵylsa jerge onymen ilese keletin máseleler jeterlik. Máselen, kógildir otyn. Batalov bul týraly da aıtty.
Ázir Almaty oblysynda kógildir otynmen 1,2 mln. adamdy qamtıtyn 156 eldi meken qamtamasyz etilgen. 6 jyl ishinde gazdandyrýǵa 148 mlrd.teńge baǵyttaldy, onyń 93 mlrd. teńgesi ınvestorlar esebinen. Tek oblys ortalyǵynda 2020 jyly gazǵa 16 myń abonent qosyldy.
“Balqash, Qaratal, Kerbulaq, Kóksý, Eskeldi aýdandary men Tekeli qalasynyń oramishilik jelileri salynýda. Aqsý, Sarqan, Alakól, Raıymbek jáne Kegen aýdandaryn qamtıtyn "Taldyqorǵan - Úsharal" jáne "Shelek - Kegen" magıstraldyq gaz qubyrlarynyń qurylysy boıynsha jobalyq-smetalyq qujatty ázirleý aıaqtalýda. Qurylysty kelesi jyldan bastalady jáne 2025 jylǵa qaraı gazdandyrý deńgeıi 76% - ǵa deıin jetedi, sóıtip kógildir otynǵa 1,5 mln. adam qosamyz”, – deıdi Batalov.
Úı soǵylǵan jerge ádette jol da túsýi kerek. Byltyr óńir joldarynyń qurylysy men jóndeýine 61 mlrd.teńge bólingen. Qazir aımaqtaǵy sapasy jaqsy jáne kóńil kónshiterlik joldardyń paıyzǵa shaqqandaǵy deńgeıi 84 paıyz. Bıyl bul kórsetkishti 89% jetkizý josparda bar.
Batalovtyń aıtýynsha Almaty oblysynyń 347 aýylyndaǵy jol sapasy jaqsarǵan, onyń ishinde JQJK aıasynda 216 aýylda 18 mlrd.teńgege jóndeý jumystary júrgizilgen.
Oblystaǵy 193 balabaqshada ystyq sý joq. Bul nonsens
Bilim berýge jeke toqtalǵan Batalov osy saladaǵy álige deıin deıin sheshilmegen olqylyqtardy jasyrmaı aıtty.
“Oblys boıynsha 193 balabaqshanyń ystyq sýy joq, 105 – i sýmen qamtamasyz etilmegen, 20 – sy kárizsiz. Toqaev balalardy erte jastan damytý júıesin, mektepke deıingi oqytýdyń balamaly nysandaryn qurýdy jáne basqa da máselelerdi qamtıtyn keshendi jospar ázirleýdi tapsyrǵan. Aıtylǵan máseleni tezdetip sheshý qajet”,- dedi ol.
Mektep oqýshylary men kolej stýdentterin qashyqtyqtan oqytýǵa jaǵdaı jasalǵan ba?
Batalovtyń aıtýynsha osy maqsatta 80 myń kompúter satyp alýǵa 12,3 mlrd.teńge bólingen, 23,7 myń mektep kompúteri muqtaj jandarǵa ýaqytsha paıdalanýǵa berilgen.
Demeýshiler esebinen 1 mlrd. teńgege 70 jańa avtobýs satyp alynǵan.
Al mektep ájethanasynyń máselesi sheshimin tapty ma?
“348 oqý ordasynda bul jaǵdaı retteldi, barlyǵyna kúrdelý jóndeý júrgizildi. Endi 17 mekteptiń ájethanasyn qaldy”, – deıdi ákim.
Oqýshylar qashanǵy úsh aýysymda oqıdy? Turǵyndar tarapynan qoıylǵan kóp saýaldyń biri osy.
Batalovtyń málimetinshe oblys úsh aýysymdy oqytýdy birjolata toqtatý úshin sońǵy 5 jylda 27 myń oryndyq 49 mektep salǵan. Alaıda bul jaǵdaı retteldi degendi bildirmeıdi. Kóshi-qon men bala týý kórsetkishiniń artýyna baılanysty úsh aýysymda oqytatyn metep sany artýda. Almaty oblysynda qazir 49 bilim ordasy 3 aýysymda balalardy oqytady.
“Byltyr 7 mektep paıdalanýǵa berildi, bıyl 18 mektep salamyz.
“Jumyspen qamtý 2021 jol kartasy” aıasynda taǵy 7 mekteptiń, onyń ishinde úsh aýysymnyń ornyna alty mekteptiń qurylysy bastalady. Byltyrǵy jetistigimiz Taldyqorǵan qalasynda Jetisý ýnıversıtetiniń, Medısınalyq jáne polıtehnıkalyq kolejderdiń, Qaratal aýdanynda Bastóbe kolejiniń jataqhanalary salyndy”,- dedi Batalov.
Aımaqta 3 jastan 6 jasqa deıingi balalardy mektepke deıingi mekemelermen qamtý deńgeıi byltyr 98% - ǵa jetken.
Dáriger mártebesin kóterý
“Koronavırýs álem elderiniń densaýlyq saqtaý júıesine shaıqaltyp ketti”, – degen Batalov, Almaty oblysyndaǵy indetpen kúreske baǵyttalǵan is-sharalar týraly aıtty.
Pandemıamen kúreske jergilikti búdjetten 14 mlrd. teńge bólingen. Osy qarajatqa 3 tomograf, 18 rentgen-apparat, 219 ókpeni jasandy jeldetý, 180 jedel járdem mashınasy, 12 jyljymaly medısınalyq keshen satyp alynǵan.
Qazir aımaq aýrýhanalardyń 90 paıyzy medısınalyq jabdyq jáne sanıtarlyq avtokólikpen qamtamasyz etilgen.
Taldyqorǵan qalasynda qysqa merzim ishinde 200 tósektik modýldi juqpaly aýrýlar aýrýhanasy salynyp, ınfeksıalyq tósekterdiń jalpy sany 5280-ge deıin ulǵaıtylǵan.
İndetpen kúreske Almaty oblysymen etene jumys isteıtin ınvestorlar da atsalysqan eken.
"Lýkoıl", "BI Group", "Meridian Capital", "SaryarqaAvtoProm", "Shuǵyla", "ASPMK-519" jáne basqa kompanıalarmen 22 birlik sanıtarlyq avtokólik, 500 ottegi konsentratory, 30 ÓJJ apparaty jáne 117 myńnan astam jeke qorǵanys quraldary berilgen.
Kerbulaq aýdany men Qapshaǵaı qalasynyń ortalyq aýrýhanalarynda eki ottegi stansıasy ornatylǵan.
"Biz Birgemiz", "Birgemiz Zhetysu" aksıalary sheńberinde 47,5 myńnan astam adam 313 mln.teńgege azyq-túlik jáne jeke qorǵaný quraldarymen qamtamasyz etilgen.
«Jyl saıyn oblysta 10-15 mednysan salynady. Máselen, ótken jyly Jambyl aýdanynda áıelder konsýltasıasy bar 100 tósektik perzenthana, 10 dárigerlik ambýlatorıa jáne bir medpýnkt paıdalanýǵa berildi.
Jaýapty tulǵalar perzenthanalardyń, áıelder konsýltasıalarynyń jáne balalar medısınalyq mekemeleriniń jaǵdaıyn jaqsartýmen tyǵyz aınalysýy qajet. Dárigerler tapshylyǵyn joıý, medısınalyq qyzmetter men aldyn alý jumystarynyń sapasyn arttyrý boıynsha sharalar qabyldaý kerek»,- dedi Batalov.
Týrızm? Alakól ǵana emes, taý klasterine de kóńil bólinedi
Sońǵy baǵyt, týrızm salasy. Batalov bıylǵy jyldan bastap taý týrızmin damytýǵa kúsh salmaq. Atalǵan salaǵa ınvestor tartyp, jylyna mln-ǵa tarta týrıs aýnap-qýnap qaıtatyn Alakóldiń deńgeıine jetkizýdi josparlaýda.
Ákimniń atap ótkenindeı Almaty oblysynyń Úsharal qalasyndaǵy áýejaıdyń ushý-qoný jolaǵyn qaıta jańǵyrtý men Aqshı aýylynda tazartqysh qurylysy bar káriz júıesin salý jobalary Úkimet tarapynan qoldaý tapqan.
Jalpy týrıser legi 2025 jylǵa qaraı 3,5 mln. adamǵa jetedi, bul óz kezeginde búdjettiń kiris bóligin arttyrýǵa yqpal etetin bolady.
Belgili bolǵandaı, óńirde Alakól kóli jaǵalaýynyń ınfraqurylymyn damytýǵa kóp kóńil bólingen. Úsharal áýejaıy salyndy. Temir jol qatynasy jolǵa qoıylyp, oǵan arnaıy vokzal salyndy. Aqshı aýylyna deıingi 23 shaqyrymdyq jol qaıta jańǵyrtyldy.
Sonyń arqasynda Alakólde maýsym saıyn demalatyndar qatary 1,3 mln. adamnan asty.
“Týrızmniń taǵy bir basymdyq beretin baǵyty – Almaty taý klasteri. Sonyń aıasynda Talǵar jáne Eńbekshiqazaq aýdandarynda zamanaýı taý-shańǵy kýrorttary salynady”, – dedi Almaty oblysynyń ákimi.
Ázirlegen, Anar SABYROVA
