Taıaýda Almaty qalasyndaǵy № 4 bóbekjaı-balabaqshada aýqymdy, maǵynaly semınar bolyp ótti. Semınarǵa aýdandyq bilim bóliminiń basshylary, ata-analar jáne ádiskerler qatysty.
Semınarda balabaqsha men ata-ananyń arasyndaǵy yntymaqtastyǵyn nyǵaıtyp, ulttyq qundylyqtardy balalardyń boıyna sińirip, patrıot bolýǵa, ultjandy etip tárbıeleý máselesi talqylandy.
Balabaqshadaǵy ulttyq tárbıeniń ózektiligi – tárbıelenýshi sábılerdi rýhanı izgi qasıetterge baýlyp, tárbıeniń kózderi ana tili men ádebıetin, tarıhy men ónerin qasterleýge halyqtyń salt-dástúrlerin aıalaı bilýge ulttyq qundylyqtarymyzdy dáripteýge baýlýdyń mańyzy zor.
Sábılerdiń jas ereksheligin eskere otyryp elin jerin qorǵaýda atadan balaǵa mıras bolyp qalǵan tarıhyn salt-dástúrin, ana tilin qasterleý, úlkenge – qurmet kishige izet kórsetýin mura etip, táýelsiz elimizdiń parasatty adamgershiligi bıik bilimdi azamattaryn tárbıeleýde adamı qasıetterdi qamtyp bilimdi ulttyq qasıetti túsinetin tulǵa tárbıeleýdiń mańyzy zor. «Qaıyrymdylyqty – halyqtan, paıymdylyqty – qarıadan úıren» degen ultymyzdyń tal besikten jer besikke deıingi eki aralyqtaǵy ómiriniń máni bolarlyq adamı qasıettermen ádet ǵurypty is-áreketterinde uıymdastyrýda úırenip, aldaǵy ómirlerinde arqaý bolatynyn uǵyndyrý. Búgingi ǵalamdaný prosesinde ulttyq qundylyqtardy saqtaý men óziniń bet-beınesin, izgi dástúrlerin saqtaý jolyndaǵy kúres ulttyq sanany saqtaý kúresi ekenin túsindirýdi maqsat tutqan.
«Tárbıe – tal besikten» demekshi, balabaqshadaǵy ulttyq tárbıeniń mańyzy men alatyn orny erekshe. Elimizdiń tuǵyryn máńgi bıikke jelbiretetin, ulttyq sanasy men sezimi qalyptasqan, ulttyq rýhy bıik, ulttyq qundylyǵyn, ata dástúrdi, ádep pen ǵurypty, órkenıetimiz ben mádenıetimizdi mura etip jalǵaıtyn jeke tulǵaney tárbıeleýdiń basty negizi – balǵyndardyń mekeni balbaqshadan bastaý alady. Balanyń tálimi men tárbıesi jan-jaqty qamtylǵan, júıeli túrde bolǵanda ǵana jan - jaqty damyǵan, básekege qabiletti tulǵa qalyptasady. Demek, balanyń tárbıesinde otbasy tárbıesiniń, onyń ishinde, ata-ájeniń, áke men ananyń tárbıesiniń mańyzy zor.
Ata men ájeniń tárbıesi – qazaqy tárbıeniń bastaýy, ata sózi – aqyl kózi retinde mol asyl qazyna, ata sóziniń tálimdik máni kóne zamannan bastalsa, onyń qudiretin sóz arqyly urpaqtan-urpaqqa damytýshy qart ustaz.
Áje – aqyldyń keni, dananyń kózi, ájeniń ónegesi, tálimi men tárbıesi – óskeleń urpaqtyń ulttyq qundylyqty dáripteıtin, maqtan tutatyn, qadirleıtin bilimdi azamatttardy tárbıeleıdi.
Áke – otbasynyń tiregi. Áke tárbıesi – taǵylym mektebi, ǵasyrlyq azyq. Onyń minez-qulqy, ózgelermen qarym-qatynasy, óneri men bilimi – balanyń kóz aldyndaǵy úlgi-ónege alatyn, oǵan qarap ósetin nysanasy. Dástúrli qazaq qoǵamynda tárbıe alǵan balanyń ákege degen qurmeti erekshe bolatyn. Ákeniń aıaly alaqany balanyń tárbıesinde eń mańyzdy faktor men quramdas bóligi. Ana tárbıesi – otbasylyq ómirdiń, tárbıeniń negizi. «Ananyń tárbıesin myń ustaz bere almaıdy, bolsa – daǵy bilgir bir ustaz» degendeı, balanyń boıyndaǵy izgilik pen sypaıylylyq, adamı qundylyqtar, izettilik, kishipeıildilik, bıazylyq syndy qasıetterdiń bári ananyń tárbıesi men aq sútimen darıdy. Sondyqtan da ananyń tárbıesi – ulttyq bolmystyń negizgi kilti bolyp tabylady.
Balabaqshalarda «Ákeler, analar jáne ájeler» mektepterin ashý men olarmen jumys júrgizýdiń mańyzdylyǵy da osynda. Balabaqsha men ata-ananyń, ıaǵnı otbasy tárbıesi balabaqsha jumysymen sabaqtasyp, ushtastyp jatqanda ǵana irgetasy myqty elge aınalýymyz aıdan anyq.
Ákeniń tárbıesi men ájeniń tálimi, ananyń ónegesi – san ǵasyrlyq tárbıeniń negizgi kózi, qaınar bulaǵy. Ulttyq qundylyqty, ulttyq tárbıe, ulttyq sanany qalyptastyrý, ony balalarymyzdyń boıyna sińirý, meńgertý – elimizdiń jarqyn bolashaǵynyń kórinisi, berekeli búginimizdiń nyshany, kemeldengen keleshektiń bolmysy.
Endeshe, ulttyq qundylyǵymyz ben salt – sanany birlese otyryp birge qalyptastyraıyq! Egemendigimiz ben eldigimizdiń tuǵyryn kóteretin ulttyq rýhy bıik, adamı qasıetteri men parasatty bilimdi azamattardy tárbıeleýge birge at salysaıyq!
