Babadan qalǵan ǵıbrat

Dalanews 17 mam. 2020 09:50 939

Baspadan jýyrda ǵana jaryq kórgen Aıbyn Tórehanovtyń «Bı Salpyq» kitabynda el basyna kún týǵan qıly kezeńderde boıyna bitken daralyq qasıetterimen sońynan ergen buqarany ádildikten aınymaı basqara bilgen, sharshy topta sóz bastap, qara qyldy qaq jarǵan bıler men shaıqastarda qol bastaǵan kósemderdiń erlik isteri tartymdy da tushymdy sýrettelipti.

Báıdibek babadan taraıtyn Uly júzdiń Sýan taıpasynyń, odan beri Toqarystannan taraıtyn Myrzamkeldiniń Týmataıy  urpaqtarynyń shejiresi, onyń ishinde Bı Salpyqtyń ómiri men tulǵalyq qasıeti arqyly órbip otyrady. Myrzamkeldi babasynyń ómir jolynyń «Aqtaban shubyryndy» jyldary Altaıǵa qaraı taý saǵalap kóshýi, atajaý jońǵardan azat etilgen atamekenge qaıta qonystaný, kenjesi Týmataıdyń Abylaı hanmen qaraılas, zamandas bolýy jáne el-jurt úshin atqa qonyp, erliktiń eren úlgisin kórsete otyryp, qazaqtyń darabozy Qabanbaı batyrmen tize qosyp, jońǵarlardy talqandaýda qaısarlyǵymen juldyzdaı jarqyrap, Mataı taýynyń basyna tý tikkeni tarıhı shyndyqpen janasyp jatyr.

Mine, urpaǵyna uran bolǵan Týmataıdyń shóberesi Salpyq bıdi muqym Sýan, Alban, Naıman, Jalaıyrdyń Apahan (Apahań) ataýy da tegin emes-aý. Aqyndyq tolǵaýlary men Naımannyń qyzaıy Shonjarmen, Jalaıyrdyń Ájibaı bolysyna, Albannyń Aljanynan taraıtyn Qaıranbaı bolystardy tosyldyrǵan salıqaly sózderi aýyzdan-aýyzǵa tarap, búkil Sýanǵa «Bı Salpyq» atandy. Ósip-ónip ákesi İleshten enshisine sharýaǵa yńǵaıly keletin Qý ózeniniń shyǵysy men Qorǵas ózeniniń İlege quıar tustaǵy quıqaly alqapty jáne Jarkent óńiriniń kórki Beljaılaýdaǵy Qoıtas, Aıaqsaz, Aqtasty jáne Basatqaraǵaı qoınaýyn alýy onyń qabilet-qarymynyń aýqymdy ekenin  aıqyndap-aq tur emes pe?!

Tegine tartqan zerektigine basyp, enshisin alǵan soń qarap jatpaı atakásip mal sharýashylyǵyna demeý bolsyn degen nıetpen dıqanshylyqqa da bet buryp, toǵan qazdyryp, egin egýmen aınalysady. Áli kúnge deıin el aýzynda saqtalǵan «Salpyq ósteń», «Salpyq toǵan», «Salpyq aryq» atty jer ataýlary sol qaraketteriniń  óshpes belgisi.

Sharýanyń yńǵaıyna qaraı saýdany da dóńgeletip, Úlken, Kishi Túrkistannyń ataqty baı saýdagerlerimen aralasyp, qoıtuıaq, taıtuıaq altyn, kúmistermen saýda júrgizýi, Táshken, Samarqanǵa baratyn kerýenderdi basqarýy atamyzdy taǵy bir qyrynan áıgilep, «Saýda Salpyq» atandyrǵan.

Ary-beri ótken kerýen taýarlary aınalymyn rásimdeıtin, qatynas qaǵazdaryna basatyn biri altynnan (1853 j.) Qytaıdyń Kúre qalasynda, ekinshisi – gaýhartastan oryssha jazýy bar bizdiń Lepside jasalǵan eki móri bolǵandyǵy ol kisiniń saýda salasyndaǵy ózindik ornyn aıshyqtap turýynyń bultartpas dáleli.

Osynshama baq-dáýletti aıamaı bergen jaratýshy, qaıǵy men qasiretti de joldap synap otyrǵan. 1855 jylǵy qoıan jyly jutta bar malynan jáne onyń artynan kelgen súzek aýrýynan bar  bala-shaǵasynan aıyrylyp, el ishinde «Qýbas Salpyq» atanady. Mundaı sýyq habardy estigen aǵaıyn-týys, kórshi jatqan Alban, Jalaıyr, at tóbelindeı tóreler men Sýannyń ıgi jaqsylary qaıǵysyna ortaqtasyp, qoldan kelgen kómekterin kórsetip demeýshilik jasaıdy. Sýannyń tóbe bıi Aqsha rýynan shyqqan Qojbanbet bıdiń kóńil aıta kelip: «... E, Apahań! Malyń men bala-shaǵańnyń qyrylyp qalǵany Allanyń isi bolar. Eger bul tajal seni alyp ketse, sendeı Apahandy myna Sýan qaıdan tabady...» dep kúızele basý aıtýy zerdeli janǵa kóp nárseni ańǵartsa kerek.

Shyǵarma ıesi óziniń keıipkerin birjaqty dańǵaza maqtanǵa salmaı, kádimgi kúnde kórip júrgen pende ekendigin, onyń da qatelikterge boı urǵandyǵyn, sóıte tura qanshama kedergi men qıyndyqtarǵa moıymaı jeńe bilgendigin, sóz qudiretin paıdalana otyryp asa sheberlikpen somdaǵan.

Bulardyń bárin oı eleginen ótkizseńiz, kitaptyń «Tektilik tegeýrini nemese Tegine qaraı urpaǵy» atty birinshi bóliminde Salpyq İleshulynyń bar ǵumyryndaǵy osynaý qam-qareketiniń bári de qazaqy tanym-túısikten tamyr tartqandyǵymen birge ishki rýh pen  parasat-paıymynyń da áleýeti joǵary ekendigin aıqyn kórsetip tur.

«Babaqonys – qut meken» atalatyn ekinshi bólimde Asanqaıǵy babamyz aıtqandaı Jeruıyq Jetisýdyń shuraıly ólkesi Jarkent jeriniń tabıǵaty, taýlary men ózen-kólderi tilge jeńil teńeýlermen naqyshyna keltire aıshyqtalǵan. Qazaq úshin týǵan jerdiń saf taza aýasynan, taýdy jaryp, tasty aǵyzǵan asaý ózeninen, kók maısa shalǵynynan asa qasıetti jumaq meken joq ekenin, júregińmen sezinip, sanańmen túısinesiń.

Al «Salpyq baba dáýiri» bóliminde úzeńgiles bolǵan el aǵalary, bılik tizginin qoldaryna berik ustap zamanynda jurtynyń aıbyny bolǵan – Qojbanbet, Qaramende, Shánti, Sady, Tana, Dáýlet, Maldybaı bıler, atamekenniń qorǵany bolǵan Aralbaı, Bólek, Sataı, Baǵaı, Shoınaq, Uzynmurt, Uzaq, Átike, Nurjeke sekildi jurtyna ańyz bolǵan jaýjúrek batyrlar týraly kóptegen málimetterge qanyǵyp, eldiń, jerdiń tarıhyna degen maqtanyshtan marqaıyp, súıispenshilik sezimge bólenesiń.

Kelesi  «Atasyn umytqan batasyz qalar» bóliminde ákesi aqyn, etnograf Ádephan Tórehanulynyń:

Qadirmendi halqyna, syıly bolǵan eline,

Kók kúmbezin ornatyp ózi týǵan jerine.

Dúrkiretip as bergen Salpyq bıge Jaqybaı

Kindik kesip, kir jýǵan Beljaılaýdyń belinde, –

degen óleńiniń betashar bolyp bastalýynyń ózi, babaǵa degen qurmettiń urpaqtan-urpaqqa úzilmeı kele jatqan asyl qasıet ekendiginiń belgisi emes pe?! Osyndaı izgi qasıetti pir tutqan bul áýletke kórgen, oqyǵan, aralasyp syılasqan adamdardyń rıasyz alǵys aıtary sózsiz. Sebebi 2008 jyly qolǵa alynyp áke men bala aıaǵynan tik turyp, Ózbekstannyń Horezm oblysynan alynǵan kúıdirilgen sary kirpishten Salpyq babanyń eńseli kesenesiniń qaıta jańartylýy, babaǵa, ata-ana arýaǵyna arnap as berilýi, ǵasyrlar boıy jadymyzǵa sińgen ata saltqa, ádet-ǵurypqa  beriktiktiń, qoshemettiń shyrqaý shyńy ekendigin eriksiz moıyndaısyz.

Endigi «Urpaqqa jetken máńgilik» bólimi Salpyq bıdiń jer daýy, jesir daýy degendeı, qazaqtyń ejelden kele jatqan, el arasynda bolyp turatyn daý-damaıdaǵy aıtqan kesimderi. Máselen: Qyzaıǵa baryp qaıtqan qyz daýy, Alban Qaıranbaı qajymen sóz qaqtyǵysy, Jalaıyrdyń Ájibaı bolysyna quda túsip barýy, taǵy basqalar. Sonymen qatar keleshekke rýhanı azyq bolar tárbıelik maǵynasy tereń qanatty sózderi men  urpaǵyna amanat etken ósıet sózderi ádemi órnekteı qıýlasyp, taspadaı órilgen.

El men jer tarıhy urpaq sanasynda qaıta jańǵyryp, máńgilikke tasqa basyldy degen sóz. Sondaı-aq rýhanıat darıasyna móldirligi zeńgir kókteı, shapaǵaty talaı rýhqa em bolarlyq taǵy bir shıpaly bulaq kelip qosyldy. Zamana qatparynda shań basqan týǵan jer shejiresiniń taǵy bir paraǵy aıqara ashylyp, tyń derektermen qosa «Elim, jerim!» dep halqyna qaltqysyz qyzmet etken  parasatty tulǵa Salpyq bıdiń de tarıhtaǵy orny aıqyndaldy. Qalamgerdiń kópshilike arnaǵan osynaý eren eńbegi, jurtshylyq júreginen oryn taýyp, iltıpatyna bólenetinine bek senimdimin. Oqyrman qaýymǵa jol tartqan «Bı Salpyq»  kitabyna, sát sapar!

Qalı IBRAIYMJANOV,

Qazaqstan Jýrnalıser odaǵynyń múshesi, tarıhshy

Usynylǵan
Sońǵy jańalyqtar