Ómirge ǵashyq adam – ýaqytqa ǵashyq. Ómirdi súigen aqyn – ýaqytty da súiedi. «Meni de, ólim, áldile» degen Maǵjan kózqarasynda ólimniń ózi – máńgiliktiń syńary emes pe?! Endeshe Ómirge yntyq júrek – Ólimge de yntyq. Sebebi, jaqsy aqynnyń sózi aqiretke deiin halyqqa qyzmet qylady. Sol sebepti de Keńshilik ýaqytty jyrlaidy. Ótken ýaqytyn, keler zamanyn...
«Men – qarlyǵash!
Qaida ushpadym, qaida qonbadym...».
Keńshilik.
[caption id="attachment_16720" align="alignright" width="255"]
Aqynnyń keiingige qalǵan jaqsy sózi ǵana – jasampaz. Sózi – rýhy. Onyń ómirbaianyna kóp eshkim qyzyqpaidy. Durysyn aitsaq, izdemeidi. Aldynda óleńderi jatsa boldy.Qýanyshyn, óksigin, armany men qiialyn, mahabbaty men ǵadaýatyn, bárin-bárin ósekshi-óleńniń boiyna sándep shaqtaǵan aqyn didary jyrlaryn qunyǵa oqyǵan saiyn jarqyrai bermek. Meili qandai aqyn bolsa da, óleńinen qarap tani túsesiz. Tipti, nashar bolsa, óleńsymaqtaryn bir-eki qaitara oqyp, esh mahabbatsyz, salqyn ǵana kitabynyń betin jaýyp, endi qaitara qashan oqylary belgisiz qalpy qoia salasyz. Ondai «aqyndar» da az emes.
Óleńdi óz janyn jegidei jegen asyl murattar men aiaýly armandaryn, muńy men syryn, qysqasy, júregi sezgen árbir izgilik pen zulymdyqtyń adam ómirine jaqsyly-jamandy áserin jetkizý úshin paidalanǵandar bar. Sonymen qosa, óleńniń saiasi sipatyna kóbirek mán berip, qoǵamdaǵy oqiǵalardy jyrlaýǵa beiimdelgen aqyndar taǵy bar. Ejelgi grekterdiń debatynda kim qattyraq aiǵailap, sóz jemeitin bolsa, sol jeńedi eken. Sol siiaqty, biliktiń saiasatyn dabyra deklaratsiia men jalań plakattyq jyrlarmen áspettegen aqyndar bir zamandarda jeńimpaz bolyp esepteldi. Múmkin dál búgingi kúni de sondai aqyndardyń aiy ońynan týǵan shyǵar... Biraq sonyń bári ýaqytsha ekenin umytpaǵan jaqsy. Formatsiia, ne bilik ózgergende naýqandyq dastandar men jyrlardyń kúli sol sátte-aq burq ete qalady eken. Buǵan dálel qazaq ádebietiniń tarihynda az emes. Qoishy, ǵaryshker, shahter, kenshi týraly nebir dastandar men jyrlar nege qazir kóp oqylmaidy. Tipti, sol dastandardy qazaqtyń úlken aqyndary jazǵan. Biraq olardyń lirikalyq óleńderi qaldy da, naýqandyq shyǵarmalary paraq betinde ǵana turaq tapty. Olarǵa oqyrman júreginen oryn kóp buiyrmady.
Aitalyq, Keńshilik Myrzabekovtyń alǵashqy jyr jinaǵyndaǵy móldir óleńderin keiingi jinaqtaryndaǵy óleńderi ozyp kete almady. «Boz bie» men «Anardan» ózge óleńderi jastardyń arasynda kóp oqylmaityn. Tipti, jas aqyndar ana aqynnyń, myna jazýshynyń kitabyn kóterip júrse de, solardyń qolynan Keńshilik jinaǵyn sirek kezdestiretinbiz. Onyń naqty sebebin aitý da qiyn. Biraq qazaqtyń myqty aqyndarynyń tizimin izdei qalsaq, (aqyndardyń suhbattarynan, estelikterden) solardyń arasynda mindetti túrde Keńshilik Myrzabekov degen esim júrer edi.
Keńshilik poeziiasyn oqyp otyrǵanda onyń lirikalyq óleńderi erekshe áser etedi. Aqynnyń on bir-on eki býyndyq óleńderine qaraǵanda, jeti-segiz býyndyq óleńderi erekshe jarqyrap, eshbir aqaýsyz, shynaiy oqylady. Árbir aqynnyń ózine yńǵaily býyny, uiqas túri bolady. Sol jaǵynan alǵanda, Keńshiliktiń jeti-segiz, bes-alty býyndyq óleńderi náshine kelgen aqyndy ap-aiqyn kórsetedi. Lirikalyq óleńderiniń deni de osy úlgide jazylǵan.
Keńshiliktiń taqyryptyq balladalary men óleńderin oqyp otyrǵanda ony myqty aqynnyń jazǵanyn birden tanisyz. Biraq shyǵarma kóńilden shyqpaidy. Qanyshtyń, FZO-ǵa ketken jeńeshesiniń, Jambyl men Muhtardyń, Elý jetinshi jylǵy jetinshi qarashanyń kelbetterin jyrlaǵanda jalpy kópke tanys sezimderdi sátterde sóz etedi. Oǵan qaraǵanda, soǵystan keiingi jaǵdai týraly jazǵan, balalyq shaǵynda kórgen oqiǵalardy balladaǵa ainaldyrǵan shyǵarmalary tartymdy. Shynaiy. «Óz bolmysynan ózge sapaǵa kóshken» (Gegel) aqynnyń lirikalyq óleńderi men balladalarynyń aiyrmashylyǵy ájeptáýir. Keńshilik Myrzabekovty kóbine ballada janryna ikemi bar aqyn retinde aityp jatatyn. Onymen onsha kelise qoimaimyz. Keńshiliktiń balladalarynan góri lirikalyq óleńderi kórkemdik jaǵynan da, tabiǵaty jaǵynan da bir bas joǵary turǵandai. Jańa aitqanymyzdai, aqynnyń alǵashqy balladalary jandy, ómirsheń. Áýbákirdiń taǵdyry týraly jyrlaǵanda kópke ortaq muńdy qozǵaidy. Bir shańyraqtyń taǵdyr talaiy sóz bolatyn shyǵarmanyń óne boiynan jalpy adamzattyq qundylyqtarǵa bas urǵan aqyn janyn kóremiz.Tóleýtaidyń tórt qyzyn jyrlaǵanda da aqyn ár otbasynyń basynda bolýy múmkin jaǵdaidy sýretteidi. Aqyn ol jaǵynan alǵanda ómirge áldeqaida jaqyn. Ómirdiń ózin jyrlai otyryp, onyń qarapaiym kóshirmesin aldyńyzǵa qoia salmaidy. Sodan ózindik oi túiedi, sony usynady. Goncharov: «Eger qalamger aqylmen jumys istese, názik ári baiqaǵysh bolsa, kórgenin júrekten ótkizip, qiialymen ushtai alsa, obraz jasai aldy degen sóz. Al eger talanty kem bolsa, bolǵandy bolǵandai aita salsa, ol – tendentsiia» degen bolatyn. Qazir bizdiń prozada osy tendentsiia bar. Bolǵandy sol qalpy jetkizý. Ómirdiń fotografiialyq kórinisi kimge qyzyq bolsyn. Eger ol avtordyń óz oiymen qatarlasyp, sizge jańa oi túiýge múmkindik bermese. Osy jaǵynan alǵanda Keńshilik oiǵa bai. Biraq uiqasqa sarańdyǵyn da moiyndaýymyz kerek.
Soǵystan soń týǵan býynnyń beldi ókili retinde Keńshilik soǵystan keiingi qazaq dalasynyń turmysyn, jesirlerdiń taǵdyryn, aýylda maidanǵa barmai qalǵan erkekterdiń «minezin», balalardyń aýyr balalyq shaǵyn sonshalyqty realdy jazady. Bul – aqynnyń kórgen ómiri.
Aqynǵa keńestik taqyrypty igerý jaǵynan qarasańyz, sózsiz ósken. Biraq alǵashqy jinaǵyndaǵy sulý tabiǵaty, selkeýsiz sezimi, yntyq kóńili, shynaiy kelbeti azaia beredi.Taqyryptyq jaqtan óskenmen, kórkemdik turǵydan alǵashqy qadamdardan asa almaý aqyn úshin – jaza. Buny Keńshiliktiń ózi de jaqsy bilgen siiaqty.
«Túsinigim-ai, túsinigim-ai táýeldi,
Ádemi edi ǵoi alǵan baǵytyń áýelgi...», – degen aqyn óleń-dariiasynyń alǵashqy bastaýyn esine alyp turǵan joq pa eken?! Túisigi men túsiniginiń arasynda ózin izdegen aqyn únemi damyl tappaidy. Búkil aqyndarǵa tán, ózine-ózi qoiatyn «aqynmyn ba?» degen saýaldan da qashpaidy.
«Jalǵyz aýyz jyr bolyp qalar ma eken,
Búkil dúniem men talai jyl jinaǵan», – deýiniń sebebi de – úlken jaýapkershilik.
Keńshilik eshqashan ózine júktelgen aqyndyq mindetten, avtorlyq jaýapkershilikten qashpaidy. Ol – ádebiet zańyna kelgende, óleń aldynda turǵanda tártipti aqyn. Buza jaryp, jyr oqyǵan sátin, keiingi minez jasap alǵan inilerindei alqam-salqam júrisin kóp jyrǵa qospaidy. Ol únemi biiazy, syily, ustamdy, uiań qalpy. «Bir bólmede» degen óleńinde Ǵabdol Slanovpen bir bólmede bolǵan oqiǵa jaily jazady.
«Bul bala kim ed, tórlei ǵoi», –
Degende Ǵabdol Slanov.
Jyrdy men kelip bólgendei,
Qaradym jerge uialyp.
Turyp men sonda esikte,
Kirerdei jerge qysylǵam.
Aiaǵyn sheshpei meshitke
Ketkendei enip musylman.
Keńshilik Muqaǵali aǵasy siiaqty úlkenderdiń aldynda qatty imenedi. «Ǵábeńe», «Ábdildaǵa» arnaǵan jyrlarynda Muqaǵalidyń sonshalyqty qurmetpen, izetpen jyr jazǵanyn baiqasaq, Keńshilik te súiikti aqyn aǵasy siiaqty ádepten ozbaidy. Oǵan qaraǵanda Jarasqan dosy batyldaý. «Baǵasy jyryńyzdyń belgili ǵoi, baǵasyn batańyzdyń túsirmeńiz» dep Muqaǵali aq taiaǵy arqasynda oinai ma dep qaýiptengen aqsaqalǵa, erkelep bolsa da tentek minez kórsetedi.
«Súiikti aqyn aǵasy» dep Muqaǵalidy jaidan-jai aityp otyrǵan joqpyz. Keńshilik poeziiasynda Muqaǵalidyń áseri anyq baiqalady. Bul elikteýden keiingi aqynǵa uqsamaý. Biraq Keńshilik bir jola eliktep ketpeidi. Muqaǵalidyń aqyndyq qabiletinen góri onyń óleńderindegi yrǵaqqa, tartymdy boiaýǵa qatty qyzyqqan siiaqty. Muqaǵalidy kim jaqsy kórmedi? Hám kim jek kórmedi? Biraq Keńshilik siiaqty jaqsy aqynnyń jaqsylyǵynan úirengen jáne jaqsy jyr qaldyrǵan aqyn sirek.
Aqynnyń ishki jan dúniesi – óleńde. Óleń – aqynnyń eshkimge aitpaǵan syry. Abaidyń: «Óleń, shirkin, ósekshi jurtqa jaiar, syrymdy toqtataiyn aita bermei» deýiniń sebebi osy. Aqyn syryn eshkimge aitpaidy. Esesine óleńi arqyly bárine jariia qylady. Daqpyrt ta, aqyn artynan ergen ańyz da sondai sátterde paida bolady.Keńshilik óleńderinde ótkendi ańsaý bar. Aqynnyń syry – osy. Qysqa ǵumyr keship, alpys-jetpiske, tym bolmasa elýge tolyp úlgermegen aqyn ótkendi nege sonsha ańsady eken? Kóp aqyndarda jii kezdesetin mahabbat týraly óleń de Keńshilikte salystyrmaly túrde az. Sabyrly, salqyn qandy aqyndy óleń oqyǵanda erekshe kúige túsetini týraly estelikterde kóp aitady. Óleńdi Keńshiliktei eshkim oqymaityn deidi. Lirikalyq óleńderin molynan jazyp, ózi aitqandai alǵashqy ádemi baǵytynan taimaǵanda Keńshiliktei óleńdi eshkim jazbas ta edi.
Dúnie zyr-zyr
Kózden bulbul
Dem arasy ushar ma?
Qaǵyp shylbyr,
Ýaqyt qurǵyr
Kelmei me eken tusaýǵa?
Ótken-ketken,
Kóp seldetken,
Sarqyla ma sezim-sel?
Kóp indetken,
Kóp kúnge ótken,
Al ókpele, óziń, sen!
Ókpele de,
Ot deneńe
Sabyr kúzet qoiyp qoi.
Kóktemeńe
«Ket» deme, tek,
Qoshtasa bil, keiitpei.
Taýǵa bas ur,
Tasqa bas ur,
Daýysyńdy asyr, daýryqpa!
Ulan-asyr,
Uly ǵasyr,
Ulysyń ǵoi hám umytpa!
Óleńnen lirikalyq keiipkerdiń ýaqytqa degen qimas kózqarasyn baiqaimyz. Qimai tura ýaqyt ulylyǵyn moiyndaǵan Men báribir zamannyń tusaýyn izdeidi. Búkil óleńniń alǵashqy shýmaǵynda ǵana qimastyq aitylǵanymen, sońǵy shýmaqtardyń bárinde sabyr aila aitsa da, sol sabyr deýi arqyly «amal joq, átteń» degen zor ókinish jatqandai. Óleńdegi lirikalyq Mendi aqynnyń ózi dep te túsinýge bolmaidy.Belgili dárejede ózi aralasqanymen, tirshilikten tanyp kórgeni, ainalasyndaǵy jandardan estip-bilgeni bári saiyp kelip aqynnyń ishki Menine áser etedi. Sonyń bári lirikalyq Menniń sózi bolyp, óleńge ainalady. «Ýaqytty sókpe, ol – Menmin» degen Táńir sózin Keńshilik bilmeidi deisiz be? Biledi. Bilgennen keiin de, ýaqytty sókpeidi. Biraq barlyq pende siiaqty qimaidy. Bul óleńinde Keńshiliktiń tutas ómiri bar. Mahabbaty, saǵynyshy bar. Búkil ómir bir sátke toqtap qalyp, aqyn janaryn lenta etip zyr aǵyp jatqandaǵy aqyn júreginiń dúrsili estiledi. Sol – osy óleń! Dúniege kózqaras, tirshiliktegi ikemdilik pen ikemsizdik, dostyq qarym-qatynastaǵy tártip pen yńǵai bar. Óleń yrǵaǵy qazaq poeziiasynda kóp kezdesse de, aitylyp turǵan aqyn sózi de oǵan deiin qanshama ret ulylardyń aýzymen de, basqalardyń zarymen de aitylyp júrse de Keńshiliktiki óziniń qoltańbasymen sulý óleńge ainalady. Óitkeni, bul óleńde ómir, sezim bar. Al sezim men ómir bárinde bolǵanmen, árkimdiki ózinshe – derbes.
F. Nitsshe: «Liriktiń obrazdary – aqynnyń ózinen basqa eshkim emes, tek bul onyń árqily formada obektivtengen turpaty, sondyqtan osynaý ulan-ǵaiyr álemniń kindik-tutqasy retinde ol «Men» dep sóileýge ábden haqyly; biraq bul «Men» emprikalyq realdy Menniń ózine uqsamaidy, ol – jalpy ár nárseniń teginde, negizinde jatqan birden-bir máńgilik qasiet, aqiqat – mán retinde kórinedi» depti. Sol máńgilik qasiet aqyn ataýlyǵa – ortaq. Myrzabekovtyń qimas jyrlarynyń bárinde ýaqyt bar. Ol birde balalyq shaq bop, birde aýyldaǵy qyrman basy bop qubyla beredi. Aqyn jyrlarynyń aqiqat máni – qimastyq.
Túbit bókebai
Tartqan botam-ai,
Óziń botadai,
Kóziń botalai, maǵan qaraýshy eń
Meiirim nuryna
Shóldep, qatalai...
...Túbit bókebai
Tozdy túbiti.
Tentek kóńildiń
Ozdy úmiti.
Qaldy mahabbat
Ýyty ózekte.
Qaldy... qalǵanyn
Qalqam, sóz etpe.
Aqyn kónedi. Ýaqyt ótti. Qi, qima, báribir. Kónýge týra keledi. Túbit bókebai – sonyń aiǵaǵy. Ol – báriniń kýási. Ýaqytty mizandaýshy. Bókebaiǵa qarap-aq aqyn óz paiymyn, sońǵy sózin aitady. Jany aýyrady. Qalǵanyn sóz etpeýdi ótinedi. Eger ary qarai sóz qozǵalsa, aqyn jany odan ári sherge tola túsedi. Tozǵan bókebai, ozǵan úmit, ótken ýaqyttyń parallel berilýiniń ózi – ýaqytty aiqyndaý. Sonyń ótpeli ekenin moiyndatý, sezdirý. Tozǵan túbi bókebai aqyn janynyń sózge ainalǵan materialdy proektsiia siiaqty. Bárin dáleldeýshi. Keńshiliktiń lirikalyq keiipkeri – ómirge ǵashyq. Al ózi – ýaqytqa ińkár. Onyń óleńderiniń kóbi osy oiǵa jeteleidi. Aýyldan qalaǵa erte ketken uldyń ókinishi aralas óleńderinen áldeqandai ýaqytqa degen qurmetti, mahabbaty, taǵy qaitalap aitamyz, qimastyqty anyq baiqaimyz. Keńshilik kóp aqyndar siiaqty ózin joǵary baǵalamaidy. Tek sońǵy ámirdi ýaqyttan kútedi.
Áke – aqyn úshin qasietti jan. Ákeden erte qalǵan jannyń alańy, keiinnen aiaqqa turǵan balalardyń táýbesi seziledi. Solardyń bári ana eńbeginiń, ana qajyrynyń fonynda. Aitpasa da túsinikti...
Ákem dúnie saldy.
Artynda bir shańyraq – bir úi qaldy.
«Syrqatym bar» deýshi edi sypaiylap,
Kózin jumbai tiride kim ilandy?!
Bunda da – ákeniń zyrǵyp aqqan ýaqyty. Qazaqtyń aýrýǵa degen qarym-qatynasy bar. Óleń sońynda bir qaýym el bolǵanyn aitatyn aqyn, sonyń bári ananyń tilegi ekenin ritorikalyq mánde jetkizedi. Endi she? Áke bolmasa, ana jetkizbegende kim jetkizedi?! Bálkim, sodan keiin de ol jaryn qatty qurmetteidi.
Bireýdi syilaý, eń aldymen – ýaqytty syilaý. Óitkeni, erteń ómirden ozsa, eshkim qaita ainalyp kelmeidi. Keńshilik óleńindegi lirikalyq Menniń ýaqytqa sonshalyqty bailanýynyń sebebi kóp shyǵar. Jalpy, adam balasy «ýaqytty qurmette» dep kóp aitqanymen, soǵan qatty mán berip te jatpaidy. Biraq Keńshilik bul máselege kelgende uqypty.
Ýaqyt ótken saiyn ótken kúndi kóp oilaityn aqyn, únemi balalyǵyn sóz etedi. Arnaiy kitap ta arnady («Balalyq shaq balladalary»). Qalai degende de ótken kúndi ańsaý, qimaý jii baiqalatyn aqyn jany asa sezimtaldyqtan ba, bir taǵat tappaidy. Onyń eńbeksúigishtigi de, kúrkirep óleń oqityny da sol – sezimtaldyǵynan. Ýaqytqa kelgende – erekshe sezimtal.
* * *
Buldyrap qalǵan balalyq shaqtyń elesi,
Túsime nege kóp kirip kettiń sen, osy?
Tún uiqym meniń bólingen keibir kezderde,
Tótennen kelip – bolasyń maǵan tóreshi.
***
Balalyqqa jaýtań-jaýtań qarasań,
Beikúná kóz oi salady orasan.
Betine onyń týra qarai almaisyń,
Kináń menen kúnáńdi eger sanasań.
Onyń ar soty – balalyq shaǵy. Onyń ainasy – balalyq týraly óleńderi. Ertai Ashyqbaev maqalasynyń taqyrybyn beker «Keńshiliktiń kóktemi» dep qoimaǵan shyǵar. Aqyn kóktemdi de kóp jyrlaidy. Ol da – ýaqyt. Mezgil. Eger toqsanynshy jyly shyqqan «Ińkár dúniesin» qarasańyz, alǵashqy betteri kóktem týraly óleńderge toly. Nege kóktem? Tirshiliktiń basy, tabiǵattyń sán-saltanatynyń bastaýy bolǵan kóktemdi súiýi, jyrlaýy da ýaqytqa yntyqtyqtan emes pe eken.
Keńshilik taǵdyryn, bolmysyn áldeqandai tylsymǵa bailap qoiýdan aýlaqpyz. Ýaqyttyń úlken májesimen qaraǵanda tym beride ómir súrgen. Ol týraly estelik aitýshylardyń da kózi tiri. Ańyzǵa da, jyryna sengimiz keledi. Jyry ýaqytty áldileidi.
Ólimniń bári birdei me?
Jo-jo-joq, oǵan qarsymyn.
Men ólsem erteń gúldeidi.
Tamyrym menen talshyǵym.
Aqynnyń bir ret senimdi aitqan sózi – osy! Tamyry menen talshyǵyna senedi. «Kúni erteń kúlli qazaq oqidy!», «Tirimde baǵalanbadym!..» pafosqa toly jalań sózden aýlaq aqynnyń sońǵy sóziniń biri. Jazylýy ýaqyty jaǵynan emes, lirikalyq mazmun turǵysynan alsańyz, jobamen osylai bolady.
Keńshilik Myrzabekovtyń júrek zaryn shyn júrek qana uǵa almaq. Jyryn ýaqytyna syidyra almai ketken aqynnyń shyǵarmashylyq kúshi sol qalpynda kitaptarynda saqtalypty. Ony bir zamannyń eshkim teń kelmegen aqyny dep te aita almaimyz. Eń sońǵy óleńin Maǵjan aqtalǵan kezde oqypty. Ol da ýaqytqa tapshy aqyn edi.
Kórkemdik qupiiasyn, qalamger sheberhanasyn ashý mindet bolmasa da, Keńshilik degen talantty aqynnyń álemine bir enip kórýi edi maqsat. Qazaq óleńsózine ózindik órnegimen kelgen ár aqyndy jaqynnan taný, shyǵarmashylǵymen tanysý biz úshin murat bolsa kerek.
Qalaǵa aqyn bolýy úshin kelip, ómirden aqyn qalpy ótken jannyń didary kóz aldyńda turady. Shashy tolqyndanǵan aqynnyń tiri kelbetin shyramytýǵa tyrysyp biraz áýrege túskenińmen eshteńe ónbeidi. Biren-saran saqtalǵan taspalardy ary-beri shegindirip, sen oilaǵan aqynnan múlde basqasha jandy kóresiń. Onyń óleńderin oqyp, sonymen birge tolǵanasyń. Syryn uǵýǵa talpynyp, tolyq túsine almasań da, tilektes, niettes bolǵyń keledi. Keide óz pikirińdi qurban etip, aqynnyń yǵyna jyǵylǵyń kep turatyny – avtordyń shynaiylyǵynan bolsa kerek.
Al aqynnyń naǵyz sońǵy sózi osy bolar! Eshkimge jaltaqtamai, sońǵy sóz aita alý da – erlik! «Shashtym, tógildim, shaiqaldym!» dep qaita-qaita aitýynyń ózi zor ókinishtiń taby siiaqty. Kim shashylmady? Kim tógilmedi? Kim shaiqalmady? Biraq sonyń bári «ómir súrdim!» dek aita alar ma edi? Al Keńshilik jasqanbai aitady:
«Shashtym, tógildim, shaiqaldym,
Jastyq býy bar «saitannyń»
Ýyn urttadym, ýyt qaitardym.
Býy biledi, ýyn urttadym
Shashtym, tógildim, shaiqaldym,
Shashtym, tógildim, shaiqaldym,
Ashtym ózimdi – aiqardym.
Kóńil meselin myń-san qaitardym,
Mir esebin sheshtim dep qalai aitarmyn.
Basyp qamshymdy, barymmen baiqaldym.
Kimde joq deisiń óksik-ókinish,
Múmkin keiindeý barmaq tistermin,
Múmkin men-daǵy basty shaiqarmyn.
Shashtym, tógildim, shaiqaldym,
«Ómir súrdim!» dep aitarmyn!».
"Qazaq ádebieti" gazeti.
Baǵashar Tursynbaiuly
