Taqyrypty basqasha qoıýǵa da bolatyn edi. Ýaqytqa ińkár aqynnyń tozǵan bókebaıyndaı qazaq poezıasynda ótken ýaqytty beınelegen ne bar eken?.. Ómirde tappaǵan toqtamyn, sheshe almaǵan jumbaǵyn  aqyn óleńnen izdedi. Ómir aıtpaǵan jaýabyn – ǵazaldan tapty. Qansha pende bolsa, kemeldikke, ıa bolmasa Abaı aıtqan tolyq adam kategorıasyna jeteqabyl bolýy úshin  ınsanǵa ýaqyt kerek edi. Aqyn sol ýaqytty ańsady. Ýaqyttyń ishinde turyp, ótkenge ókindi, keler kúnge úmitpen qarady. «Jalǵyz-aq taǵdyry – peshenesine» jazylǵan dám-tuzynan artyq eshteńe buıyrmady biraq. Aqyn oǵan esh ókinbedi. Tek «qalǵanyn...» sóz etpeýge buıyrdy.

Ómirge ǵashyq adam – ýaqytqa ǵashyq. Ómirdi súıgen aqyn – ýaqytty da súıedi. «Meni de, ólim, áldıle» degen Maǵjan kózqarasynda ólimniń ózi – máńgiliktiń syńary emes pe?! Endeshe Ómirge yntyq júrek – Ólimge de yntyq. Sebebi, jaqsy aqynnyń sózi aqiretke deıin halyqqa qyzmet qylady. Sol sebepti de Keńshilik ýaqytty jyrlaıdy. Ótken ýaqytyn, keler zamanyn...

«Men – qarlyǵash!
Qaıda ushpadym, qaıda qonbadym...».
Keńshilik.

[caption id="attachment_16720" align="alignright" width="255"] Aqyn Keńshilik[/caption]

Aqynnyń keıingige qalǵan jaqsy sózi ǵana – jasampaz. Sózi – rýhy. Onyń ómirbaıanyna kóp eshkim qyzyqpaıdy. Durysyn aıtsaq, izdemeıdi. Aldynda óleńderi jatsa boldy.Qýanyshyn, óksigin, armany men qıalyn, mahabbaty men ǵadaýatyn, bárin-bárin ósekshi-óleńniń boıyna sándep shaqtaǵan aqyn dıdary jyrlaryn qunyǵa oqyǵan saıyn jarqyraı bermek. Meıli qandaı aqyn bolsa da, óleńinen qarap tanı tú­se­siz. Tipti, nashar bolsa, óleńsymaq­ta­ryn bir-eki qaıtara oqyp, esh mahabbatsyz, salqyn ǵana kitabynyń betin jaýyp, endi qaıtara qashan oqylary belgi­siz qalpy qoıa salasyz. Ondaı «aqyn­dar» da az emes.

Óleńdi óz janyn jegideı jegen asyl murattar men aıaýly armandaryn, muńy men syryn, qysqasy, júregi sezgen árbir izgilik pen zulymdyqtyń adam ómirine jaqsyly-jamandy áserin jetkizý úshin paıdalanǵandar bar. Sonymen qosa, óleńniń saıası sıpatyna kóbirek mán berip, qoǵamdaǵy oqıǵalardy jyrlaýǵa beıimdelgen aqyndar taǵy bar. Ejelgi grekterdiń debatynda kim qattyraq aıǵaılap, sóz jemeıtin bolsa, sol jeńe­di eken. Sol sıaqty, bıliktiń saıasatyn dabyra deklarasıa men jalań plakattyq jyrlarmen áspettegen aqyndar bir zamandarda jeńimpaz bolyp esepteldi. Múmkin dál búgingi kúni de sondaı aqyn­dar­dyń aıy ońynan týǵan shyǵar... Biraq sonyń bári ýaqytsha ekenin umytpaǵan jaqsy. Formasıa, ne bılik ózgergende naýqandyq dastandar men jyrlardyń kúli sol sátte-aq burq ete qalady eken. Buǵan dálel qazaq ádebıetiniń tarıhynda az emes. Qoıshy, ǵaryshker, shahter, kenshi týraly nebir dastandar men jyrlar nege qazir kóp oqylmaıdy. Tipti, sol dastandardy qazaqtyń úlken aqyndary jazǵan. Biraq olardyń lırıkalyq óleńderi qaldy da, naýqandyq shyǵarma­lary paraq betinde ǵana turaq tapty. Olarǵa oqyrman júreginen oryn kóp buıyrmady.

Aıtalyq, Keńshilik Myrzabekovtyń alǵashqy jyr jınaǵyndaǵy móldir óleńderin keıingi jınaqtaryndaǵy óleńderi ozyp kete almady. «Boz bıe» men «Anardan» ózge óleńderi jastardyń arasynda kóp oqylmaıtyn. Tipti, jas aqyndar ana aqynnyń, myna jazýshy­nyń kitabyn kóterip júrse de, solardyń qolynan Keńshilik jınaǵyn sırek kezdestiretinbiz. Onyń naqty sebebin aıtý da qıyn. Biraq qazaqtyń myqty aqyndarynyń tizimin izdeı qalsaq, (aqyn­dardyń suhbattarynan, estelik­ter­den) solardyń arasynda mindetti túrde Keńshilik Myrzabekov degen esim júrer edi.

Keńshilik  poezıasyn oqyp otyrǵan­da onyń lırıkalyq óleńderi erekshe áser etedi. Aqynnyń on bir-on eki býyn­dyq óleńderine qaraǵanda, jeti-segiz býyn­dyq óleńderi erekshe jarqyrap, eshbir aqaýsyz, shynaıy oqylady. Árbir aqynnyń ózine yńǵaıly býyny, uıqas túri bolady. Sol jaǵynan alǵanda, Keńshiliktiń jeti-segiz, bes-alty býyn­dyq óleńderi náshine kelgen aqyndy ap-aı­qyn kórsetedi.  Lırıkalyq óleńde­riniń deni de osy úlgide jazylǵan.

Keńshiliktiń taqyryptyq balladalary men óleńderin oqyp otyrǵanda ony myqty aqynnyń jazǵanyn birden tanısyz. Biraq shyǵarma kóńilden shyqpaıdy. Qanyshtyń, FZO-ǵa ketken jeńeshesiniń, Jambyl men Muhtardyń, Elý jetinshi jylǵy jetinshi qarashanyń  kelbetterin jyrlaǵanda jalpy kópke tanys sezimderdi sátterde sóz etedi. Oǵan qaraǵanda, soǵystan keıingi jaǵdaı týraly jazǵan, balalyq shaǵynda kórgen oqıǵalardy balladaǵa aınaldyr­ǵan shyǵarmalary tartymdy. Shynaıy. «Óz bolmysynan ózge sapaǵa kóshken» (Gegel) aqynnyń lırıkalyq óleńderi men balladalarynyń aıyrmashylyǵy ájeptáýir. Keńshilik Myrzabekovty kóbine ballada janryna ıkemi bar aqyn retinde aıtyp jatatyn. Onymen onsha kelise qoımaımyz. Keńshiliktiń balladalarynan góri lırıkalyq óleńderi kórkemdik jaǵynan da, tabıǵaty jaǵy­nan da bir bas joǵary turǵandaı. Jańa aıtqanymyzdaı, aqynnyń alǵashqy balladalary jandy, ómirsheń. Áýbákir­diń taǵdyry týraly jyrlaǵanda kópke ortaq muńdy qozǵaıdy. Bir shańyraqtyń taǵdyr talaıy sóz bolatyn shyǵarmanyń óne boıynan jalpy adamzattyq qundy­lyq­tarǵa bas urǵan aqyn janyn kóremiz.Tóleýtaıdyń tórt qyzyn jyrlaǵanda da aqyn ár otbasynyń basynda bolýy múmkin jaǵdaıdy sýretteıdi. Aqyn ol jaǵynan alǵanda ómirge áldeqaıda ja­qyn. Ómirdiń ózin jyrlaı otyryp, onyń qarapaıym kóshirmesin aldyńyzǵa qoıa salmaıdy. Sodan ózindik oı túıedi, sony usynady. Goncharov: «Eger qalamger aqyl­men jumys istese, názik ári baı­qaǵysh bolsa, kórgenin júrekten ótkizip, qıalymen ushtaı alsa, obraz jasaı aldy degen sóz. Al eger talanty kem bolsa, bol­ǵandy bolǵandaı aıta salsa, ol – tendensıa» degen bolatyn. Qazir bizdiń prozada osy tendensıa bar. Bolǵandy sol qalpy jetkizý. Ómirdiń fotogra­fıa­lyq kórinisi kimge qyzyq bolsyn. Eger ol avtordyń óz oıymen qatarlasyp, sizge jańa oı túıýge múmkindik bermese. Osy jaǵynan alǵanda Keńshilik oıǵa baı. Biraq uıqasqa sarańdyǵyn da moıyndaýymyz kerek.

Soǵystan soń týǵan býynnyń beldi ókili retinde Keńshilik soǵystan keıingi qazaq dalasynyń turmysyn, jesirlerdiń taǵdyryn, aýylda maıdanǵa barmaı qalǵan erkekterdiń «minezin», balalar­dyń aýyr balalyq shaǵyn sonshalyqty realdy jazady. Bul – aqynnyń kórgen  ómiri.

Aqynǵa keńestik taqyrypty ıgerý jaǵynan qarasańyz, sózsiz ósken. Biraq alǵashqy jınaǵyndaǵy sulý tabıǵaty, selkeýsiz sezimi, yntyq kóńili, shynaıy kelbeti azaıa beredi.Taqyryptyq jaqtan óskenmen, kórkemdik turǵydan alǵashqy qadamdardan asa almaý aqyn úshin – jaza. Buny Keńshiliktiń ózi de jaqsy bilgen sıaqty.

«Túsinigim-aı, túsinigim-aı táýeldi,

Ádemi edi ǵoı alǵan baǵytyń áýelgi...», –  degen aqyn óleń-darıasynyń al­ǵashqy bastaýyn esine alyp turǵan joq pa eken?! Túısigi men túsiniginiń arasynda ózin izdegen aqyn únemi damyl tappaıdy. Búkil aqyndarǵa tán, ózine-ózi qoıatyn «aqynmyn ba?» degen saýaldan da qashpaıdy.

«Jalǵyz aýyz jyr bolyp qalar ma eken,

Búkil dúnıem men talaı jyl jınaǵan», – deýiniń sebebi de – úlken jaýapker­shi­lik.

Keńshilik eshqashan ózine júktelgen aqyndyq mindetten, avtorlyq jaýap­kershilikten qashpaıdy. Ol – ádebıet zańyna kelgende,  óleń  aldynda turǵan­da tártipti aqyn. Buza jaryp, jyr oqyǵan sátin, keıingi minez jasap alǵan inile­rindeı alqam-salqam júrisin kóp jyrǵa qospaıdy. Ol únemi bıazy, syıly, ustamdy, uıań qalpy. «Bir bólmede» degen óleńinde Ǵabdol Slanovpen bir bólmede bolǵan oqıǵa jaıly jazady.

«Bul bala kim ed, tórleı ǵoı», –

Degende Ǵabdol Slanov.

Jyrdy men kelip bólgendeı,

Qaradym jerge uıalyp.

Turyp men sonda esikte,

Kirerdeı jerge qysylǵam.

Aıaǵyn sheshpeı meshitke

Ketkendeı enip musylman.

Keńshilik Muqaǵalı aǵasy sıaqty úlkenderdiń aldynda qatty ımenedi. «Ǵábeńe», «Ábdildaǵa» arnaǵan jyrlarynda Muqaǵalıdyń sonshalyqty qurmetpen, izetpen jyr jazǵanyn baı­qasaq, Keńshilik te súıikti aqyn aǵasy sıaqty ádepten ozbaıdy. Oǵan qaraǵanda Jarasqan dosy batyldaý. «Baǵasy jyryńyzdyń belgili ǵoı, baǵasyn ba­tańyzdyń túsirmeńiz» dep Muqaǵalı aq taıaǵy arqasynda oınaı ma dep qaýip­tengen aqsaqalǵa, erkelep bolsa da tentek minez kórsetedi.

«Súıikti aqyn aǵasy» dep Muqaǵalı­dy jaıdan-jaı aıtyp otyrǵan joqpyz. Keńshilik poezıasynda Muqaǵalıdyń áseri anyq baıqalady. Bul elikteýden keıingi aqynǵa uqsamaý. Biraq Keńshilik bir jola eliktep ketpeıdi. Muqaǵalıdyń aqyndyq qabiletinen góri onyń óleń­de­rindegi yrǵaqqa, tartymdy boıaýǵa qatty qyzyqqan sıaqty. Muqaǵalıdy kim jaqsy kórmedi? Hám kim jek kórmedi? Biraq Keńshilik sıaqty jaqsy aqynnyń jaqsylyǵynan úırengen jáne jaqsy jyr qaldyrǵan aqyn sırek.

Aqynnyń ishki jan dúnıesi – óleńde. Óleń – aqynnyń eshkimge aıtpaǵan syry. Abaıdyń: «Óleń, shirkin, ósekshi jurtqa jaıar, syrymdy toqtataıyn aıta bermeı» deýiniń sebebi osy. Aqyn syryn eshkimge aıtpaıdy. Esesine óleńi arqy­ly bárine jarıa qylady. Daqpyrt ta, aqyn artynan ergen ańyz da sondaı sát­terde paıda bolady.Keńshilik óleńde­rinde ótkendi ańsaý bar. Aqynnyń syry – osy. Qysqa ǵumyr keship, alpys-jet­piske, tym bolmasa elýge tolyp úlger­megen aqyn ótkendi nege sonsha ańsady eken? Kóp aqyndarda jıi kezdesetin mahabbat týraly óleń de Keńshilikte salystyrmaly túrde az. Sabyrly, sal­qyn qandy aqyndy óleń oqyǵanda erek­she kúıge túsetini týraly estelik­terde kóp aıtady. Óleńdi Keńshilikteı eshkim oqymaıtyn deıdi. Lırıkalyq  óleńderin molynan jazyp, ózi aıtqandaı alǵashqy ádemi baǵytynan taımaǵanda Keńshi­likteı óleńdi eshkim jazbas ta edi.

Dúnıe zyr-zyr

Kózden bulbul

Dem arasy ushar ma?

Qaǵyp shylbyr,

Ýaqyt qurǵyr

Kelmeı me eken tusaýǵa?

 

Ótken-ketken,

Kóp seldetken,

Sarqyla ma sezim-sel?

Kóp indetken,

Kóp kúnge ótken,

Al ókpele, óziń, sen!

 

Ókpele de,

Ot deneńe

Sabyr kúzet qoıyp qoı.

Kóktemeńe

«Ket» deme, tek,

Qoshtasa bil, keıitpeı.

 

Taýǵa bas ur,

Tasqa bas ur,

Daýysyńdy asyr, daýryqpa!

Ulan-asyr,

Uly ǵasyr,

Ulysyń ǵoı hám umytpa!

Óleńnen lırıkalyq keıipkerdiń ýaqytqa degen qımas kózqarasyn baı­qaı­myz. Qımaı tura ýaqyt ulylyǵyn moıyn­daǵan Men báribir zamannyń tusaýyn izdeıdi. Búkil óleńniń alǵashqy shýmaǵynda ǵana qımastyq aıtylǵany­men, sońǵy shýmaqtardyń bárinde sabyr aıla aıtsa da, sol sabyr deýi arqyly «amal joq, átteń» degen zor ókinish jat­qan­daı. Óleńdegi lırıkalyq Mendi aqynnyń ózi dep te túsinýge bolmaıdy.Belgili dárejede ózi aralasqanymen, tirshilikten tanyp kórgeni, aınalasyn­daǵy jandardan estip-bilgeni bári saıyp kelip aqynnyń ishki Menine áser etedi. Sonyń bári lırıkalyq Menniń sózi bolyp, óleńge aınalady. «Ýaqytty sókpe, ol – Menmin» degen Táńir sózin Keńshilik bilmeıdi deısiz be? Biledi. Bilgennen keıin de, ýaqytty sókpeıdi. Biraq barlyq pende sıaqty qımaıdy. Bul óleńinde Keńshiliktiń tutas ómiri bar. Mahabbaty, saǵynyshy bar. Búkil ómir bir sátke toqtap qalyp, aqyn janaryn lenta etip zyr aǵyp jatqandaǵy aqyn júreginiń dúrsili estiledi. Sol – osy óleń! Dúnıege kózqaras, tirshiliktegi ıkemdilik pen ıkemsizdik, dostyq qa­rym-qatynastaǵy tártip pen yńǵaı bar. Óleń yrǵaǵy qazaq poezıasynda kóp kezdesse de, aıtylyp turǵan aqyn sózi de oǵan deıin qanshama ret ulylardyń aýzymen de, basqalardyń zarymen de aıtylyp júrse de Keńshiliktiki óziniń qoltańbasymen sulý óleńge aınalady. Óıtkeni, bul óleńde ómir, sezim bar. Al se­zim men ómir bárinde bolǵanmen, ár­kim­diki ózinshe – derbes.

F. Nısshe: «Lırıktiń obrazdary – aqynnyń ózinen basqa eshkim emes, tek bul onyń árqıly formada obektıvtengen turpaty, sondyqtan osynaý ulan-ǵaıyr álemniń kindik-tutqasy  retinde ol «Men» dep sóıleýge ábden haqyly; biraq bul «Men» emprıkalyq realdy Menniń ózine uqsamaıdy, ol – jalpy ár nárseniń teginde, negizinde jatqan birden-bir máńgilik qasıet, aqıqat – mán retinde kórinedi» depti. Sol máńgilik qasıet aqyn ataýlyǵa – ortaq. Myrza­bekovtyń qımas jyrla­ry­nyń bárinde ýaqyt bar. Ol birde balalyq shaq bop, birde aýyldaǵy qyr­man basy bop qubyla beredi. Aqyn jyrlarynyń aqıqat máni – qımastyq.

Túbit bókebaı

Tartqan botam-aı,

Óziń botadaı,

Kóziń botalaı, maǵan qaraýshy eń

Meıirim nuryna

Shóldep, qatalaı...

...Túbit bókebaı

Tozdy túbiti.

Tentek kóńildiń

Ozdy úmiti.

Qaldy mahabbat

Ýyty ózekte.

Qaldy... qalǵanyn

Qalqam, sóz etpe.

Aqyn kónedi. Ýaqyt ótti. Qı, qıma, bá­ribir.  Kónýge týra keledi. Túbit bó­kebaı – sonyń aıǵaǵy. Ol – báriniń kýási. Ýaqytty mızandaýshy. Bókebaıǵa qarap-aq aqyn óz paıymyn, sońǵy sózin aıtady. Jany aýyrady. Qalǵanyn sóz etpeýdi ótinedi. Eger ary qaraı sóz qoz­ǵalsa, aqyn jany odan ári sherge tola túsedi. Tozǵan bókebaı, ozǵan úmit, ótken ýaqyttyń paralel berilýiniń ózi – ýaqytty aıqyndaý. Sonyń ótpeli eke­nin moıyndatý, sezdirý. Tozǵan túbi bóke­baı aqyn janynyń sózge aınalǵan materıaldy proeksıa sıaqty. Bárin dálel­deýshi. Keńshiliktiń lırıkalyq keıip­keri – ómirge ǵashyq. Al ózi – ýaqytqa ińkár. Onyń óleńderiniń kóbi osy oıǵa jeteleıdi. Aýyldan qalaǵa erte ketken uldyń ókinishi aralas óleńderinen áldeqandaı ýaqytqa degen qurmetti, mahabbaty, taǵy qaıtalap aıtamyz, qı­mastyqty anyq baıqaımyz. Keńshilik kóp aqyndar sıaqty ózin joǵary baǵa­la­maıdy. Tek sońǵy ámirdi ýaqyttan kútedi.

Áke – aqyn úshin qasıetti jan. Áke­den erte qalǵan jannyń alańy, keıinnen aıaqqa turǵan balalardyń táýbesi seziledi. Solardyń bári ana eńbeginiń, ana qajyrynyń fonynda. Aıtpasa da túsinikti...

Ákem dúnıe saldy.

Artynda bir shańyraq – bir úı qaldy.

«Syrqatym bar» deýshi edi sypaıylap,

Kózin jumbaı tiride kim ılandy?!

Bunda da – ákeniń zyrǵyp aqqan ýaqyty. Qazaqtyń aýrýǵa degen qarym-qatynasy bar. Óleń sońynda bir qaýym el bolǵanyn aıtatyn aqyn, sonyń bári ananyń tilegi ekenin rıtorıkalyq mánde jetkizedi. Endi she? Áke bolmasa, ana jetkizbegende kim jetkizedi?! Bál­kim, sodan keıin de ol jaryn qatty qur­met­teıdi.

Bireýdi syılaý, eń aldymen – ýaqyt­ty syılaý. Óıtkeni, erteń ómirden ozsa, eshkim qaıta aınalyp kelmeıdi. Keń­shi­lik óleńindegi lırıkalyq Menniń ýa­qytqa sonshalyqty baılanýynyń se­be­bi kóp shyǵar. Jalpy, adam balasy «ýaqyt­ty qurmette» dep kóp aıtqanymen, soǵan qatty mán berip te jatpaıdy. Biraq Keńshilik bul máselege kelgende uqypty.

Ýaqyt ótken saıyn ótken kúndi kóp oılaıtyn aqyn, únemi balalyǵyn sóz etedi. Arnaıy kitap ta arnady («Balalyq shaq balladalary»). Qalaı degende de ótken kúndi ańsaý, qımaý jıi baıqalatyn aqyn jany asa sezimtal­dyq­tan ba, bir taǵat tappaıdy. Onyń eńbeksúıgishtigi de, kúrkirep óleń oqı­tyny da sol – sezimtaldyǵynan. Ýa­qytqa kelgende – erekshe sezimtal.

* * *

Buldyrap  qalǵan balalyq shaqtyń elesi,

Túsime nege kóp kirip kettiń sen, osy?

Tún uıqym meniń bólingen keıbir kezderde,

Tótennen kelip – bolasyń maǵan tóreshi.

***

Balalyqqa jaýtań-jaýtań qarasań,

Beıkúná kóz oı salady orasan.

Betine onyń týra qaraı almaısyń,

Kináń menen kúnáńdi eger sanasań.

Onyń ar soty – balalyq shaǵy. Onyń aınasy – balalyq týraly óleń­deri. Ertaı Ashyqbaev maqalasynyń taqyrybyn beker «Keńshiliktiń  kókte­mi» dep qoımaǵan shyǵar. Aqyn kóktemdi de kóp jyrlaıdy. Ol da – ýaqyt. Mezgil. Eger toqsanynshy jyly shyqqan «İńkár dúnıesin» qarasańyz, alǵashqy betteri kóktem týraly óleńderge toly.  Nege kóktem? Tirshiliktiń basy, tabıǵattyń sán-saltanatynyń bastaýy bolǵan kóktemdi súıýi, jyrlaýy da ýaqytqa yntyqtyqtan emes pe eken.

Keńshilik taǵdyryn, bolmysyn áldeqandaı tylsymǵa baılap qoıýdan aýlaqpyz. Ýaqyttyń úlken májesimen qaraǵanda tym beride ómir súrgen. Ol týraly estelik aıtýshylardyń da kózi tiri. Ańyzǵa da, jyryna sengimiz keledi. Jyry ýaqytty áldıleıdi.

Ólimniń bári birdeı me?

Jo-jo-joq, oǵan qarsymyn.

Men ólsem erteń gúldeıdi.

Tamyrym menen talshyǵym.

Aqynnyń bir ret senimdi aıtqan sózi – osy! Tamyry menen talshyǵyna senedi. «Kúni erteń kúlli qazaq oqıdy!», «Tirimde baǵalanbadym!..» pafosqa toly jalań sózden aýlaq aqynnyń sońǵy sóziniń biri. Jazylýy ýaqyty jaǵynan emes, lırıkalyq mazmun turǵysynan alsańyz, jobamen osylaı bolady.

Keń­shilik Myrzabekovtyń júrek zaryn shyn júrek qana uǵa almaq. Jyryn ýaqytyna syıdyra almaı ketken aqynnyń shyǵarmashylyq kúshi sol qalpynda kitaptarynda saqtalypty. Ony bir zamannyń eshkim teń kelmegen aqyny dep te aıta almaımyz. Eń sońǵy óleńin Maǵjan aqtalǵan kezde oqypty. Ol da ýaqytqa tapshy aqyn edi.

Kórkemdik qupıasyn, qalamger sheberhanasyn ashý mindet bolmasa da, Keńshilik degen talantty aqynnyń ále­mine bir enip kórýi edi maqsat. Qazaq óleń­sózine ózindik órnegimen kelgen ár aqyndy jaqynnan taný, shyǵarma­shyl­ǵymen tanysý biz úshin murat bolsa kerek.

Qalaǵa aqyn bolýy úshin kelip, ómir­den aqyn qalpy ótken jannyń dıdary kóz aldyńda turady. Shashy tolqyn­dan­ǵan aqynnyń tiri kelbetin shyramytýǵa tyrysyp biraz áýrege túskenińmen esh­teńe ónbeıdi. Biren-saran saqtalǵan taspalardy ary-beri shegindirip, sen oılaǵan aqynnan múlde basqasha jandy kóresiń. Onyń óleńderin oqyp, sonymen birge tolǵanasyń. Syryn uǵýǵa tal­pynyp, tolyq túsine almasań da, tilek­tes, nıettes bolǵyń keledi. Keıde óz pikirińdi qurban etip, aqynnyń yǵyna jyǵylǵyń kep turatyny – avtordyń shynaıylyǵynan bolsa kerek.

Al aqynnyń naǵyz sońǵy sózi osy bolar! Eshkimge jaltaqtamaı, sońǵy sóz aıta alý da – erlik!  «Shashtym, tógildim, shaıqaldym!»  dep qaıta-qaıta aıtýynyń ózi zor ókinishtiń taby sıaqty. Kim shashylmady? Kim tógilmedi? Kim shaıqal­mady? Biraq sonyń bári «ómir súrdim!» dek aıta alar ma edi? Al Keńshilik jas­qan­baı aıtady:

«Shashtym, tógildim, shaıqaldym,

Jastyq býy bar «saıtannyń»

Ýyn urttadym, ýyt qaıtardym.

Býy bıledi, ýyn urttadym

Shashtym, tógildim, shaıqaldym,

Shashtym, tógildim, shaıqaldym,

Ashtym ózimdi – aıqardym.

Kóńil meselin myń-san qaıtardym,

Mir esebin sheshtim dep qalaı aıtarmyn.

Basyp qamshymdy, barymmen baıqaldym.

Kimde joq deısiń óksik-ókinish,

Múmkin keıindeý barmaq tistermin,

Múmkin men-daǵy basty shaıqarmyn.

Shashtym, tógildim, shaıqaldym,

«Ómir súrdim!» dep aıtarmyn!».

"Qazaq ádebıeti" gazeti.

Baǵashar Tursynbaıuly