Búginde bárimiz azamattyq qoǵam memleket ómirinde mańyzdy ról atqaratynyn bilemiz. Qazir elemizde kóptegen qoǵamdyq uiymdar memleketimizdiń turaqtylyǵy men damýyna qyzmet etip keledi. Azamattyq qoǵam – bul memleketten táýelsiz, biraq onyń zańdaryna baǵynatyn qoǵamdyq uiymdar, qozǵalystar, assotsiatsiialar, kásipodaqtardan turady. Bul uiymdar men qozǵalystar halyqtyń múddelerin qorǵaýǵa, memlekettiń qyzmetine baqylaý ornatýǵa jáne sheshim qabyldaý protsesterine qatysýǵa múmkindik beredi. Azamattyq qoǵamnyń memleket ómirindegi orny jaiynda belgili saiasattanýshy Rýslan Álimnazarmen suhbattasyp, pikirin bilgen edik. Endi soǵan nazar aýdarsańyzdar.
– Rýslan myrza, elimiz táýelsizdikke ie bolǵan kúnnen bastap Qazaqstanda azamattyq qoǵam jumysy jandana bastaǵanyn bilemiz. Azamttyq qoǵamnyń qoǵam ómirinde mańyzyn halyq qazir bir kisidei túsinedi. Desekte Dalanews.kz aqparattyq agenttiginiń oqyrmandaryna elimiz úshin azamattyq qoǵamnyń mańyzy jaiynda az-kem túsinik bere ketseńiz.
– Keibir adamdar Qazaqstanǵa azamattyq qoǵam nelikten qajet degen suraq qoiatynyn men de kórip, baiqap júrmin. Óz basym azamattyq qoǵamǵa qatysty qyzǵýshylyq tanytyp, suraq qoiýdy zańdylyq dep sanaimyn. Menińshe, munda qyzyǵýshylyq tanytqandardyń úsh sanatqa bólip jikteýge bolady. Birinshiden, azamattyq qoǵam memleketke eń aldymen, ózine tán emes memlekettik fýnktsiialardy sheshý úshin qajet.
Ekinshiden, jumyssyz júrgen azamattyń birshama bóligin jumysqa ornalastyrý. Mysaly, kez kelgen adamǵa óz betinshe nemen ainalysatyny belgisiz adamdarmen jumys isteýǵa qaraǵanda, resmi uiymmen qarym-qatynas jasaý áldeqaida yńǵaily emes pe? Mine, azamattyq qoǵam halyqqa qandai da bir áleýmettik mańyzdy máselelerdi sheshý úshin qajet.
Úshinshiden, aqsha tabý úshin. Qazaqstanda qoǵamdyq uiym óte jaqsy damyǵan birneshe óńirler bar. Al Astana osyndai óńirlerdiń úshtigine kiredi dep senimdi túrde aita alamyn.
Iá, memleket bárin úkimettik emes uiymdarsyz da jumys istei beredi. Munda tipti eshteńeni dáleldeýdiń qajeti joq. Memleket kez kelgen nárseni ÚEU-syz áldeqaida tiimdi ete alýy múmkin. Biraq biz osy rette ózimizge suraq qoiýymyz kerek. Bizge azamattyq qoǵam qajet pe? Bizge birlesken rásimdeý kerek pe? Biz azamattarymyzdyń ózderi birnárse jasaǵanyn qalaimyz ba? Árkim ózine tike qoiǵan osy suraqtarǵa jaýap tapqanda Qazaqstanda azamattyq qoǵamnyń kerek ekenine kóz jetkizetin bolady.
– Bilik Jańa Qazaqstandy qurýǵa kirisken kúnnen bastap, azamattyq qoǵam ókilderin teń quqyqty áriptes sanyp, olarmen qoian-qoltyq jumys isteýge kóshkenin bilemiz. Azamttyq qoǵam máselelerin zerttep júrgen bilikti maman retinde qazirgi tańdaǵy memleket pen azmattyq qoǵam arasy qanshalyqty jaqyndady dep esepteisiz?
– Búginde bilik azamattyq qoǵam institýttarynyń damýyna belsendi túrde járdemdesýge umtylyp jatqanyn kórip otyrmyz. Iaǵni, azamattyq sektor uiymdary tarapynan jergilikti bilik organdaryn institýttandyrylǵan baqylaýdyń mańyzdylyǵy tanylady, keibir memlekettik fýnktsiialardy qoǵamdyq sektorǵa berý qajettiligi, sondai-aq memlekettik jáne azamattyq sektorlar arasyndaǵy neǵurlym tyǵyz yntymaqtastyqtyń ornatýdyń mańyzy mańyzdy trendke ainaldy desem artyq aitqandyq bolmas.
Osy maqsatta zańnamalyq baza qurylyp, jetildirilýde. Mysaly, memlekettik organdar men azamattyq qoǵam institýttary yntymaqtastyǵynyń tetikterin bekitetin zań jobalary ázirlenip, qabyldandy. Budan basqa memlekettik-jekeshelik áriptestik pen qaiyrymdylyqty damytý úshin quqyqtyq baza qalanǵanyn bilemiz.
Sonymen qatar kommertsiialyq emes sektor uiymdary úshin býhgalterlik jáne qarjylyq eseptilikke ózgerister engizililip, memlekettik qarjylyq qoldaý júiesin damytý úshin memlekettik áleýmettik tapsyrys, granttar, syilyqaqylar quraldary jetildirilgenin de oń ózgeristerge jatqyzýǵa bolady. Qazir memlekettik organdar, jeke, kvazimemlekettik jáne halyqaralyq uiymdar bazasynda azamattyq bastamalardy qoldaý júiesi birtindep damyp keledi.
Óz basym osy ózgeristerdi elimizde azamattyq qoǵamdy damytýdaǵy oń ózgerister dep nyq senimmen aita alamyn. Sondyqtan osyndai jaittardy eskere kele, memleket pen azamattyq qoǵam arasynda jyla qatynas ornady dep baǵalaýǵa bolady. Árine, áli de sheshýdi qajet etetin máseleler bar. Desek te bul baǵytta «túk jumys istelip jatqan joq» dep aýyzdy qý shóppen súrtý orynsyz bolar edi.
– Memleket pen azamttyq qoǵam arasynda ózińiz aitqandai «jyly qatynas» ornaǵanyn naqty mysaldarmen oqyrmandarymyzǵa tamasha túsindirip berdińiz. Endigi kezekte azamttyq qoǵamnyń halyq múddesi úshin jumys isteýi úshin ózderin qalai damytýy kerek dep esepteisiz?
– Qazirgi zamanǵy jaǵdailar azamattyq sektordan ornyqty qoǵamdy damytý múddesinde jergilikti qoǵamdastyqtar men tutastai alǵanda memleket aldynda turǵan ózekti áleýmettik máselelerdi sheshý jolynda memlekettiń de, kásiptiń de tolyqqandy seriktesi bolýdy talap etedi.
Sondai-aq, azamattardyń ómirine áser etetin sheshimderge qatysty óz pikirlerin bildirýge qatysý salalaryn, arnalaryn jáne tájiribelerin keńeitý qajet. Munyń bári bolashaqta azamattyq qoǵam institýttarynyń aldynda sektordyń turaqtylyǵyn arttyrý, ony kásibilendirý, kórsetiletin qyzmetterdiń sapasyn arttyrý, jeke jáne áleýmettik jaýapkershilik máseleleri turǵanyn kórsetedi. Yntymaqtastyq, ashyqtyq jáne esep berý siiaqty qyzmet printsipteriniń mańyzy artyp keledi. Óz basym elimizdegi azamattyq qoǵamnyń osy baǵytta damýy kerek dep esepteimin.
Eń aldymen, áleýmettik mańyzy bar jobalar arqyly jergilikti jerlerde azamattyq belsendilikti yntalandyrý kerek. Azamttyq qoǵam ókilderi halyq qoldaýyna arqa súieýi úshin jergilikti jerdegi halyqtyń máselesin sheshetin nemese aǵartýshylyq baǵytta zamnaýi kózqarasyn qalyptastyratyn áleýmettik mańyzy zor jobalardy kóptep júzege asyrýy kerek.
Budan basqa memlekettik bilik organdary men biznes sýbektileri aldynda múddelerin bildiretin qoǵamdyq uiymdardyń qalyptasýy da mańyzdy. Búginde «Atameken» kásipkerler palatasy osy baǵytta jumys istep jatqanyn bilemiz. Kásipkerlik sýbektileriniń múddesin kózdeitin qoǵamdyq uiymdar elimizde ekonomikalyq turǵydan damýyna oń áser etetini belgili. Sonymen qatar ózge elder arasynda elimizdiń ustynymyn qorǵap, elimizdiń ekonomikalyq táýelsizdikke qol jetkizýin qamtamasyz etedi. Sondyqtan aldaǵy ýaqytta ekonomikanyń túrli salalary boiynsha salalyq qoǵamdyq uiymdardyń qurylýyn zańdylyq dep qabyldaýymyz kerek.
Budan basqa memlekettik bilik organdarynyń sheshimderin, sondai-aq resýrstardy tiimdi jáne nátijeli paidalanýdy, onyń ishinde biýdjet qarajatynyń maqsatty jumsalýyn baqylaýdy júzege asyrý quraly retinde qoǵamdyq keńesterdi institýtsionaldyq tamyrlaý jáne nyǵaitý jónindegi qajetti qadamdardy iske asyrý qajet; jergilikti ózin-ózi basqarý organdaryn odan ári institýtsionaldyq tamyrlaǵan durys.
– Táýelsizdik jyldary elimizde qoǵamdyq kelisim turaqtylyqtyń bastaý kózi boldy. Qazir Qazaqstanda qoǵamdyq kelisim modeli jaiynda túigen oiyńyzdy ortaǵa sala ketseńiz?
– Azamattyq qoǵam túrli toptar arasynda dialog ornatýǵa jáne qoǵamdaǵy qarama-qaishylyqtardy azaitýǵa yqpal etetin mańyzdy qural ekenin bizdiń bilik o bastan túsindi. Osy 30 jylda bizder túrli dini, etnikalyq nemese áleýmettik toptar arasyndaǵy bailanystardy nyǵaitý arqyly azamattyq qoǵam memlekette turaqtylyqty saqtaýǵa kómektesetine kóz jetkizdik.
Azamattyq qoǵam memleketpen seriktestik ornatyp, onyń sheshim qabyldaý protsesine tikelei qatysýy tiis. Mysaly, keibir qoǵamdyq uiymdar memlekettik baǵdarlamalardy daiyndaýǵa, zań jobalaryn talqylaýǵa jáne saraptama jasaýǵa qatysyp júrgenin bilemiz. Bul memleket pen halyq arasyndaǵy qarym-qatynasty nyǵaitady jáne demokratiianyń damýyna yqpal etetini sózsiz.
Qoǵam belsendileri áleýmettik máselelerdi sheshýde úkimetpen birlese jumys isteýi mańyzyd. Aitalyq, kedeilikti azaitý, bilim berý men densaýlyq saqtaý qyzmetterin jaqsartý boiynsha jobalar men baǵdarlamalardy birlesip júzege asyrýdyń mańyzy zor dep esepteimin. Bizde bul baǵytta jaqsy is-tájiribeler bar. Osy retet azamattyq qoǵamnyń tiimdi jumys isteýi úshin oǵan memlekettiń qoldaý kórsetýi de mańyzdy. Mundai qoldaýlar zańnamalyq jáne quqyqtyq qorǵaý, qarjylyq qoldaý formasynda bolýy múmkin. Azamattyq qoǵam – qoǵamnyń damýynda úlken mańyzy bar kúsh, ol memlekettiń qyzmetin tolyqtyryp, halyqtyń múddelerin qorǵaidy.
– Elimizde qarapaiym adamdardyń azamattyq qoǵam uiymdarymen tize qosyp, týyndaǵan máselelerin sheshý isi qai deńgeide?
– Bul rette «joǵary, tómen deńgeide» dep naqty jaýap berý óte qiyn. Eger qaladaǵy jaǵdailardy saraptap, oi eleginen ótkizsek, qala turǵyndarynyń qoǵamdyq uiymdarmen birlesip jumys istep jatqanyn kórip, baiqaýǵa bolady. Al aýyldaǵy jaǵdai týrasynda bulai dep aita almaisyń. Óz basym azamattar men jergilikti qoǵamdyq uiymdardyń baǵytyn anyqtap, azamattyq qoǵam institýttarynyń kúsh-jigerin qoldaný aiasyn keńeitýdiń mańyzy zor dep esepteimin.
Bul úshin aýyldyq jerlerde áleýmettik qyzmetter kórsetýge jáne múmkindigi shekteýli azamattardy áleýmettendirý jaǵdailaryn qamtamasyz etýge basa nazar aýdaryp, jalpy basymdyqta áleýmettik baǵytqa berý kerek.
Sonymen qatar, áleýmettik kásipkerlikti damytý jáne azamattardy qoǵamnyń ózekti máselelerin sheshýge baǵyttalǵan belsendi kásipkerlik qyzmetke yntalandyrýdyń da mańyzy zor dep esepteimin.
Sondai-aq, jergilikti jáne respýblikalyq deńgeilerde ekologiialyq problemalardy anyqtaý jáne sheshý joldaryn izdeý kezinde azamattyq qoǵam institýttarynyń qoldaý kórsetý múmkindikterin moiyndaý qajet. Sonymen qatar, jergilikti qoǵamdastyqta aimaq, el aldyndaǵy jaýapkershilik sezimin qalyptastyrý, sondai-aq barlyq azamattyq qoǵam institýttary úshin teń sharttarmen qoǵamdyq múddelerdi bildirý úshin jańa alańdar qurǵan jón.
– Áńgimeńizge rahmet!
Suhbattasqan Qýanysh Ermekova
