Búginde bárimiz azamattyq qoǵam memleket ómirinde mańyzdy ról atqaratynyn bilemiz. Qazir elemizde kóptegen qoǵamdyq uıymdar memleketimizdiń turaqtylyǵy men damýyna qyzmet etip keledi. Azamattyq qoǵam – bul memleketten táýelsiz, biraq onyń zańdaryna baǵynatyn qoǵamdyq uıymdar, qozǵalystar, asosıasıalar, kásipodaqtardan turady. Bul uıymdar men qozǵalystar halyqtyń múddelerin qorǵaýǵa, memlekettiń qyzmetine baqylaý ornatýǵa jáne sheshim qabyldaý prosesterine qatysýǵa múmkindik beredi. Azamattyq qoǵamnyń memleket ómirindegi orny jaıynda belgili saıasattanýshy Rýslan Álimnazarmen suhbattasyp, pikirin bilgen edik. Endi soǵan nazar aýdarsańyzdar.
– Rýslan myrza, elimiz táýelsizdikke ıe bolǵan kúnnen bastap Qazaqstanda azamattyq qoǵam jumysy jandana bastaǵanyn bilemiz. Azamttyq qoǵamnyń qoǵam ómirinde mańyzyn halyq qazir bir kisideı túsinedi. Desekte Dalanews.kz aqparattyq agenttiginiń oqyrmandaryna elimiz úshin azamattyq qoǵamnyń mańyzy jaıynda az-kem túsinik bere ketseńiz.
– Keıbir adamdar Qazaqstanǵa azamattyq qoǵam nelikten qajet degen suraq qoıatynyn men de kórip, baıqap júrmin. Óz basym azamattyq qoǵamǵa qatysty qyzǵýshylyq tanytyp, suraq qoıýdy zańdylyq dep sanaımyn. Menińshe, munda qyzyǵýshylyq tanytqandardyń úsh sanatqa bólip jikteýge bolady. Birinshiden, azamattyq qoǵam memleketke eń aldymen, ózine tán emes memlekettik fýnksıalardy sheshý úshin qajet.
Ekinshiden, jumyssyz júrgen azamattyń birshama bóligin jumysqa ornalastyrý. Mysaly, kez kelgen adamǵa óz betinshe nemen aınalysatyny belgisiz adamdarmen jumys isteýǵa qaraǵanda, resmı uıymmen qarym-qatynas jasaý áldeqaıda yńǵaıly emes pe? Mine, azamattyq qoǵam halyqqa qandaı da bir áleýmettik mańyzdy máselelerdi sheshý úshin qajet.
Úshinshiden, aqsha tabý úshin. Qazaqstanda qoǵamdyq uıym óte jaqsy damyǵan birneshe óńirler bar. Al Astana osyndaı óńirlerdiń úshtigine kiredi dep senimdi túrde aıta alamyn.
Iá, memleket bárin úkimettik emes uıymdarsyz da jumys isteı beredi. Munda tipti eshteńeni dáleldeýdiń qajeti joq. Memleket kez kelgen nárseni ÚEU-syz áldeqaıda tıimdi ete alýy múmkin. Biraq biz osy rette ózimizge suraq qoıýymyz kerek. Bizge azamattyq qoǵam qajet pe? Bizge birlesken rásimdeý kerek pe? Biz azamattarymyzdyń ózderi birnárse jasaǵanyn qalaımyz ba? Árkim ózine tike qoıǵan osy suraqtarǵa jaýap tapqanda Qazaqstanda azamattyq qoǵamnyń kerek ekenine kóz jetkizetin bolady.
– Bılik Jańa Qazaqstandy qurýǵa kirisken kúnnen bastap, azamattyq qoǵam ókilderin teń quqyqty áriptes sanyp, olarmen qoıan-qoltyq jumys isteýge kóshkenin bilemiz. Azamttyq qoǵam máselelerin zerttep júrgen bilikti maman retinde qazirgi tańdaǵy memleket pen azmattyq qoǵam arasy qanshalyqty jaqyndady dep esepteısiz?
– Búginde bılik azamattyq qoǵam ınstıtýttarynyń damýyna belsendi túrde járdemdesýge umtylyp jatqanyn kórip otyrmyz. Iaǵnı, azamattyq sektor uıymdary tarapynan jergilikti bılik organdaryn ınstıtýttandyrylǵan baqylaýdyń mańyzdylyǵy tanylady, keıbir memlekettik fýnksıalardy qoǵamdyq sektorǵa berý qajettiligi, sondaı-aq memlekettik jáne azamattyq sektorlar arasyndaǵy neǵurlym tyǵyz yntymaqtastyqtyń ornatýdyń mańyzy mańyzdy trendke aınaldy desem artyq aıtqandyq bolmas.
Osy maqsatta zańnamalyq baza qurylyp, jetildirilýde. Mysaly, memlekettik organdar men azamattyq qoǵam ınstıtýttary yntymaqtastyǵynyń tetikterin bekitetin zań jobalary ázirlenip, qabyldandy. Budan basqa memlekettik-jekeshelik áriptestik pen qaıyrymdylyqty damytý úshin quqyqtyq baza qalanǵanyn bilemiz.
Sonymen qatar komersıalyq emes sektor uıymdary úshin býhgalterlik jáne qarjylyq eseptilikke ózgerister engizililip, memlekettik qarjylyq qoldaý júıesin damytý úshin memlekettik áleýmettik tapsyrys, granttar, syılyqaqylar quraldary jetildirilgenin de oń ózgeristerge jatqyzýǵa bolady. Qazir memlekettik organdar, jeke, kvazımemlekettik jáne halyqaralyq uıymdar bazasynda azamattyq bastamalardy qoldaý júıesi birtindep damyp keledi.
Óz basym osy ózgeristerdi elimizde azamattyq qoǵamdy damytýdaǵy oń ózgerister dep nyq senimmen aıta alamyn. Sondyqtan osyndaı jaıttardy eskere kele, memleket pen azamattyq qoǵam arasynda jyla qatynas ornady dep baǵalaýǵa bolady. Árıne, áli de sheshýdi qajet etetin máseleler bar. Desek te bul baǵytta «túk jumys istelip jatqan joq» dep aýyzdy qý shóppen súrtý orynsyz bolar edi.
– Memleket pen azamttyq qoǵam arasynda ózińiz aıtqandaı «jyly qatynas» ornaǵanyn naqty mysaldarmen oqyrmandarymyzǵa tamasha túsindirip berdińiz. Endigi kezekte azamttyq qoǵamnyń halyq múddesi úshin jumys isteýi úshin ózderin qalaı damytýy kerek dep esepteısiz?
– Qazirgi zamanǵy jaǵdaılar azamattyq sektordan ornyqty qoǵamdy damytý múddesinde jergilikti qoǵamdastyqtar men tutastaı alǵanda memleket aldynda turǵan ózekti áleýmettik máselelerdi sheshý jolynda memlekettiń de, kásiptiń de tolyqqandy seriktesi bolýdy talap etedi.
Sondaı-aq, azamattardyń ómirine áser etetin sheshimderge qatysty óz pikirlerin bildirýge qatysý salalaryn, arnalaryn jáne tájirıbelerin keńeıtý qajet. Munyń bári bolashaqta azamattyq qoǵam ınstıtýttarynyń aldynda sektordyń turaqtylyǵyn arttyrý, ony kásibılendirý, kórsetiletin qyzmetterdiń sapasyn arttyrý, jeke jáne áleýmettik jaýapkershilik máseleleri turǵanyn kórsetedi. Yntymaqtastyq, ashyqtyq jáne esep berý sıaqty qyzmet prınsıpteriniń mańyzy artyp keledi. Óz basym elimizdegi azamattyq qoǵamnyń osy baǵytta damýy kerek dep esepteımin.
Eń aldymen, áleýmettik mańyzy bar jobalar arqyly jergilikti jerlerde azamattyq belsendilikti yntalandyrý kerek. Azamttyq qoǵam ókilderi halyq qoldaýyna arqa súıeýi úshin jergilikti jerdegi halyqtyń máselesin sheshetin nemese aǵartýshylyq baǵytta zamnaýı kózqarasyn qalyptastyratyn áleýmettik mańyzy zor jobalardy kóptep júzege asyrýy kerek.
Budan basqa memlekettik bılik organdary men bıznes sýbektileri aldynda múddelerin bildiretin qoǵamdyq uıymdardyń qalyptasýy da mańyzdy. Búginde «Atameken» kásipkerler palatasy osy baǵytta jumys istep jatqanyn bilemiz. Kásipkerlik sýbektileriniń múddesin kózdeıtin qoǵamdyq uıymdar elimizde ekonomıkalyq turǵydan damýyna oń áser etetini belgili. Sonymen qatar ózge elder arasynda elimizdiń ustynymyn qorǵap, elimizdiń ekonomıkalyq táýelsizdikke qol jetkizýin qamtamasyz etedi. Sondyqtan aldaǵy ýaqytta ekonomıkanyń túrli salalary boıynsha salalyq qoǵamdyq uıymdardyń qurylýyn zańdylyq dep qabyldaýymyz kerek.
Budan basqa memlekettik bılik organdarynyń sheshimderin, sondaı-aq resýrstardy tıimdi jáne nátıjeli paıdalanýdy, onyń ishinde búdjet qarajatynyń maqsatty jumsalýyn baqylaýdy júzege asyrý quraly retinde qoǵamdyq keńesterdi ınstıtýsıonaldyq tamyrlaý jáne nyǵaıtý jónindegi qajetti qadamdardy iske asyrý qajet; jergilikti ózin-ózi basqarý organdaryn odan ári ınstıtýsıonaldyq tamyrlaǵan durys.
– Táýelsizdik jyldary elimizde qoǵamdyq kelisim turaqtylyqtyń bastaý kózi boldy. Qazir Qazaqstanda qoǵamdyq kelisim modeli jaıynda túıgen oıyńyzdy ortaǵa sala ketseńiz?
– Azamattyq qoǵam túrli toptar arasynda dıalog ornatýǵa jáne qoǵamdaǵy qarama-qaıshylyqtardy azaıtýǵa yqpal etetin mańyzdy qural ekenin bizdiń bılik o bastan túsindi. Osy 30 jylda bizder túrli dinı, etnıkalyq nemese áleýmettik toptar arasyndaǵy baılanystardy nyǵaıtý arqyly azamattyq qoǵam memlekette turaqtylyqty saqtaýǵa kómektesetine kóz jetkizdik.
Azamattyq qoǵam memleketpen seriktestik ornatyp, onyń sheshim qabyldaý prosesine tikeleı qatysýy tıis. Mysaly, keıbir qoǵamdyq uıymdar memlekettik baǵdarlamalardy daıyndaýǵa, zań jobalaryn talqylaýǵa jáne saraptama jasaýǵa qatysyp júrgenin bilemiz. Bul memleket pen halyq arasyndaǵy qarym-qatynasty nyǵaıtady jáne demokratıanyń damýyna yqpal etetini sózsiz.
Qoǵam belsendileri áleýmettik máselelerdi sheshýde úkimetpen birlese jumys isteýi mańyzyd. Aıtalyq, kedeılikti azaıtý, bilim berý men densaýlyq saqtaý qyzmetterin jaqsartý boıynsha jobalar men baǵdarlamalardy birlesip júzege asyrýdyń mańyzy zor dep esepteımin. Bizde bul baǵytta jaqsy is-tájirıbeler bar. Osy retet azamattyq qoǵamnyń tıimdi jumys isteýi úshin oǵan memlekettiń qoldaý kórsetýi de mańyzdy. Mundaı qoldaýlar zańnamalyq jáne quqyqtyq qorǵaý, qarjylyq qoldaý formasynda bolýy múmkin. Azamattyq qoǵam – qoǵamnyń damýynda úlken mańyzy bar kúsh, ol memlekettiń qyzmetin tolyqtyryp, halyqtyń múddelerin qorǵaıdy.
– Elimizde qarapaıym adamdardyń azamattyq qoǵam uıymdarymen tize qosyp, týyndaǵan máselelerin sheshý isi qaı deńgeıde?
– Bul rette «joǵary, tómen deńgeıde» dep naqty jaýap berý óte qıyn. Eger qaladaǵy jaǵdaılardy saraptap, oı eleginen ótkizsek, qala turǵyndarynyń qoǵamdyq uıymdarmen birlesip jumys istep jatqanyn kórip, baıqaýǵa bolady. Al aýyldaǵy jaǵdaı týrasynda bulaı dep aıta almaısyń. Óz basym azamattar men jergilikti qoǵamdyq uıymdardyń baǵytyn anyqtap, azamattyq qoǵam ınstıtýttarynyń kúsh-jigerin qoldaný aıasyn keńeıtýdiń mańyzy zor dep esepteımin.
Bul úshin aýyldyq jerlerde áleýmettik qyzmetter kórsetýge jáne múmkindigi shekteýli azamattardy áleýmettendirý jaǵdaılaryn qamtamasyz etýge basa nazar aýdaryp, jalpy basymdyqta áleýmettik baǵytqa berý kerek.
Sonymen qatar, áleýmettik kásipkerlikti damytý jáne azamattardy qoǵamnyń ózekti máselelerin sheshýge baǵyttalǵan belsendi kásipkerlik qyzmetke yntalandyrýdyń da mańyzy zor dep esepteımin.
Sondaı-aq, jergilikti jáne respýblıkalyq deńgeılerde ekologıalyq problemalardy anyqtaý jáne sheshý joldaryn izdeý kezinde azamattyq qoǵam ınstıtýttarynyń qoldaý kórsetý múmkindikterin moıyndaý qajet. Sonymen qatar, jergilikti qoǵamdastyqta aımaq, el aldyndaǵy jaýapkershilik sezimin qalyptastyrý, sondaı-aq barlyq azamattyq qoǵam ınstıtýttary úshin teń sharttarmen qoǵamdyq múddelerdi bildirý úshin jańa alańdar qurǵan jón.
– Áńgimeńizge rahmet!
Suhbattasqan Qýanysh Ermekova
