Esterińizge sala keteıik, atalǵan qujat Áleýmettik jáne ınjenerlik ınfraqurylymdy, ekonomıkanyń naqty sektoryn damytý, jumyspen qamtýdy qamtamasyz etý jáne halyqtyń tabysyn ósirý máselelerin júıeli sheshýge baǵyttalǵan.
Keshendi jospar aıasyndaǵy jumystar 2020 jyly bastalyp, 2025 jylǵa deıin jalǵasady. Jalpy somasy 260 mlrd teńgege 56 jobany iske asyrý josparlanǵan. Onyń 98,5 mlrd teńgesi respýblıkalyq búdjetten, al qalǵan bóligin jergilikti, jeke ınvestısıalar men memlekettik-jekeshelik áriptestikten bólindi.
Óńir basshysy Qaraǵaıly jańa turǵyn aýdanyn belsendi damytýǵa kóp kóńil bólingenin atap ótti. Máselen, eki jyl ishinde munda bes jalǵa beriletin jáne 15 nesıelik úı paıdalanýǵa berildi. 3,5 mlrd teńgege velojoldary men jaryqtandyrýy bar kvartalishilik ótý joldary salyndy. Bıyl shaǵyn aýdanda 1200 oryndyq zamanaýı mekteptiń qurylysy bastalady.
Keshendi jospar aıasynda Semeıde komersıalyq qurylys salýshylar 20 kópqabatty turǵyn úıdi turǵyzdy. «Bir qabatty Shyǵys» óńirlik baǵdarlamasy boıynsha jeke qurylys salýshylar 78 bir qabatty úı saldy. Aıta ketý kerek, eki jyl ishinde 256 myń sharshy metr turǵyn úıdi paıdalanýǵa berý josparlanǵan. İs júzinde 400 myń sharshy metrden astam turǵyn úı paıdalanýǵa berildi. Iaǵnı, josparlanǵan jospardan 1,6 ese artyq. Turǵyn úı sektorynyń belsendi qurylysy 2 200-den astam otbasynyń turǵyn úı máselelerin sheshýge múmkindik berdi.
Infraqurylymdyq sektor jospar boıynsha 4,2 mlrd teńge bolsa, 12 jobany júzege asyrýǵa 5,5 mlrd teńge ıgerildi. Sonyń arqasynda Stepnoı jáne Sýyq bulaq aýyldarynyń turǵyndary ortalyq sýmen qamtamasyz etildi.
Al Ushaqtar kentinde oramishilik sý qubyry jelileri salyndy. Sý resýrstarynyń lastanýyn boldyrmaý úshin Ertis ózeni arqyly ótetin komýnıkasıalyq dúker jóndeldi. Aıta ketý kerek, bul jóndeý máselesi 15 jyl ishinde sheshilmegen edi.
Sonymen qatar, Danıal Ahmetov Semeı – halyqaralyq jáne respýblıkalyq mańyzy bar joldar ótetin óńirdiń mańyzdy kóliktik-logıstıkalyq jáne saýda toraby ekenin atap ótti. Sondyqtan joldardy abattandyrýǵa erekshe kóńil bólinedi.
Buǵan deıin Semeıde «Nurly jol» ınfraqurylymdyq damý baǵdarlamasy boıynsha «Omby – Maıqapshaǵaı» avtomobıl joldarynyń ýchaskelerin qaıta jańartý aıaqtaldy. Bul tranzıttik júkterdi tasymaldaý kóleminiń aıtarlyqtaı ósýine yqpal etken.
Júk-kólik jolaýshylar áleýetin damytý úshin eki iri joba iske asyrylatyn bolady. Atap aıtqanda, uzyndyǵy 51 shaqyrym Semeı qalasynyń aınalma jolynyń qurylysy jáne Ertis ózeni arqyly ótetin avtojol kópirin qaıta jańartý. Ótken jyly aınalma jol qurylysy boıynsha jobanyń tehnıkalyq-ekonomıkalyq negizdemesin ázirleý aıaqtaldy.
Avtojol kópirin rekonstrýksıalaý jobasyna saraptama alyndy. Aldaǵy ýaqytta jobalardy qarjylandyrý salalyq mınıstrlikpen pysyqtalatyn bolady.
Osylaısha qala joldarynyń jaǵdaıyn jaqsartý úshin kóp jumys atqaryldy. Eki jyl ishinde jol jelisin aǵymdaǵy jáne ortasha jóndeýge 3 mlrd teńge josparlanǵan bolatyn. Alaıda, atalǵan baǵytqa 7,2 mlrd teńge jumsaldy. Nátıjesinde bul 90 shaqyrym joldar men kóshelerdi qanaǵattanarlyq jaǵdaıǵa keltirýge múmkindik berdi.
Ótken jyly Jangeldın kóshesi boıymen «Omby – Maıqapshaǵaı» trassasyna deıingi avtojoldy qaıta jańartý aıaqtaldy, «Semeı – Qaınar» avtojolynyń 108 shaqyrymy ortasha jóndeý aıaqtaldy. Sondaı-aq, 106 kóshe men jergilikti mańyzy bar joldar jóndeldi.
Qala turǵyndary úshin jaıly orta qurý máselelerine erekshe nazar aýdaryldy. 2020 jyldan bastap 24 nysan abattandyryldy. Olardyń arasynda «Abaı joly» jaıaý júrginshiler aımaǵy, meshit aınalasyndaǵy aýmaq, Abaı atyndaǵy alańdy qaıta qurý, «Máńgilik El» kóshesin abattandyrý sıaqty iri nysandar bar.
Danıal Ahmetov atap ótkendeı, qazir qalalyq bılik depýtattarmen birlesip, Semeı qalasyn damytýdyń keshendi josparymen tanysyp, halyqpen kezdesýler ótkizýi tıis.
Danıal Ahmetov Semeı qalasynyń jurtshylyǵymen kezdesý barysynda qalanyń ortalyq kóshesine shyǵatyn kópqabatty úılerdiń qalaı abattandyrylatyny týraly aıtyp berdi.
Onyń aıtýynsha, bıyl Semeıde Shákárim dańǵylyndaǵy 19 kópqabatty úıdiń qasbeti jańartylady. Sebebi, olar ortalyq kóshe men temirjol vokzalyn baılanystyrady.
– Bul Semeı qalasynyń qaqpasy. Sondyqtan atalǵan úılerdi abattandyrýdy josparlap otyrmyz. Olardyń qasbetteri jańa kelbetke ıe bolmaq. Alaıda, qala tarıhı qundylyǵy bar erekshe ǵımarattarǵa baı ekendigin umytpaýymyz kerek. Mundaı nysandardy qalpyna keltirýdiń arnaıy baǵdarlamasy bar. Sondyqtan biz Semeıdiń tarıhı kelbetin saqtaý úshin eski úılerdi qalpyna keltirýmen aınalysatyn mamandardy jumyldyratyn bolamyz, – dep habarlady Danıal Ahmetov.
