Esterińizge sala keteiik, atalǵan qujat Áleýmettik jáne injenerlik infraqurylymdy, ekonomikanyń naqty sektoryn damytý, jumyspen qamtýdy qamtamasyz etý jáne halyqtyń tabysyn ósirý máselelerin júieli sheshýge baǵyttalǵan.
Keshendi jospar aiasyndaǵy jumystar 2020 jyly bastalyp, 2025 jylǵa deiin jalǵasady. Jalpy somasy 260 mlrd teńgege 56 jobany iske asyrý josparlanǵan. Onyń 98,5 mlrd teńgesi respýblikalyq biýdjetten, al qalǵan bóligin jergilikti, jeke investitsiialar men memlekettik-jekeshelik áriptestikten bólindi.
Óńir basshysy Qaraǵaily jańa turǵyn aýdanyn belsendi damytýǵa kóp kóńil bólingenin atap ótti. Máselen, eki jyl ishinde munda bes jalǵa beriletin jáne 15 nesielik úi paidalanýǵa berildi. 3,5 mlrd teńgege velojoldary men jaryqtandyrýy bar kvartalishilik ótý joldary salyndy. Biyl shaǵyn aýdanda 1200 oryndyq zamanaýi mekteptiń qurylysy bastalady.
Keshendi jospar aiasynda Semeide kommertsiialyq qurylys salýshylar 20 kópqabatty turǵyn úidi turǵyzdy. «Bir qabatty Shyǵys» óńirlik baǵdarlamasy boiynsha jeke qurylys salýshylar 78 bir qabatty úi saldy. Aita ketý kerek, eki jyl ishinde 256 myń sharshy metr turǵyn úidi paidalanýǵa berý josparlanǵan. Is júzinde 400 myń sharshy metrden astam turǵyn úi paidalanýǵa berildi. Iaǵni, josparlanǵan jospardan 1,6 ese artyq. Turǵyn úi sektorynyń belsendi qurylysy 2 200-den astam otbasynyń turǵyn úi máselelerin sheshýge múmkindik berdi.
Infraqurylymdyq sektor jospar boiynsha 4,2 mlrd teńge bolsa, 12 jobany júzege asyrýǵa 5,5 mlrd teńge igerildi. Sonyń arqasynda Stepnoi jáne Sýyq bulaq aýyldarynyń turǵyndary ortalyq sýmen qamtamasyz etildi.
Al Ushaqtar kentinde oramishilik sý qubyry jelileri salyndy. Sý resýrstarynyń lastanýyn boldyrmaý úshin Ertis ózeni arqyly ótetin kommýnikatsiialyq diýker jóndeldi. Aita ketý kerek, bul jóndeý máselesi 15 jyl ishinde sheshilmegen edi.
Sonymen qatar, Danial Ahmetov Semei – halyqaralyq jáne respýblikalyq mańyzy bar joldar ótetin óńirdiń mańyzdy kóliktik-logistikalyq jáne saýda toraby ekenin atap ótti. Sondyqtan joldardy abattandyrýǵa erekshe kóńil bólinedi.
Júk-kólik jolaýshylar áleýetin damytý úshin eki iri joba iske asyrylatyn bolady. Atap aitqanda, uzyndyǵy 51 shaqyrym Semei qalasynyń ainalma jolynyń qurylysy jáne Ertis ózeni arqyly ótetin avtojol kópirin qaita jańartý. Ótken jyly ainalma jol qurylysy boiynsha jobanyń tehnikalyq-ekonomikalyq negizdemesin ázirleý aiaqtaldy.
Avtojol kópirin rekonstrýktsiialaý jobasyna saraptama alyndy. Aldaǵy ýaqytta jobalardy qarjylandyrý salalyq ministrlikpen pysyqtalatyn bolady.
Osylaisha qala joldarynyń jaǵdaiyn jaqsartý úshin kóp jumys atqaryldy. Eki jyl ishinde jol jelisin aǵymdaǵy jáne ortasha jóndeýge 3 mlrd teńge josparlanǵan bolatyn. Alaida, atalǵan baǵytqa 7,2 mlrd teńge jumsaldy. Nátijesinde bul 90 shaqyrym joldar men kóshelerdi qanaǵattanarlyq jaǵdaiǵa keltirýge múmkindik berdi.
Ótken jyly Jangeldin kóshesi boiymen «Omby – Maiqapshaǵai» trassasyna deiingi avtojoldy qaita jańartý aiaqtaldy, «Semei – Qainar» avtojolynyń 108 shaqyrymy ortasha jóndeý aiaqtaldy. Sondai-aq, 106 kóshe men jergilikti mańyzy bar joldar jóndeldi.
Qala turǵyndary úshin jaily orta qurý máselelerine erekshe nazar aýdaryldy. 2020 jyldan bastap 24 nysan abattandyryldy. Olardyń arasynda «Abai joly» jaiaý júrginshiler aimaǵy, meshit ainalasyndaǵy aýmaq, Abai atyndaǵy alańdy qaita qurý, «Máńgilik El» kóshesin abattandyrý siiaqty iri nysandar bar.
Danial Ahmetov atap ótkendei, qazir qalalyq bilik depýtattarmen birlesip, Semei qalasyn damytýdyń keshendi josparymen tanysyp, halyqpen kezdesýler ótkizýi tiis.
Danial Ahmetov Semei qalasynyń jurtshylyǵymen kezdesý barysynda qalanyń ortalyq kóshesine shyǵatyn kópqabatty úilerdiń qalai abattandyrylatyny týraly aityp berdi.
Onyń aitýynsha, biyl Semeide Shákárim dańǵylyndaǵy 19 kópqabatty úidiń qasbeti jańartylady. Sebebi, olar ortalyq kóshe men temirjol vokzalyn bailanystyrady.
– Bul Semei qalasynyń qaqpasy. Sondyqtan atalǵan úilerdi abattandyrýdy josparlap otyrmyz. Olardyń qasbetteri jańa kelbetke ie bolmaq. Alaida, qala tarihi qundylyǵy bar erekshe ǵimarattarǵa bai ekendigin umytpaýymyz kerek. Mundai nysandardy qalpyna keltirýdiń arnaiy baǵdarlamasy bar. Sondyqtan biz Semeidiń tarihi kelbetin saqtaý úshin eski úilerdi qalpyna keltirýmen ainalysatyn mamandardy jumyldyratyn bolamyz, – dep habarlady Danial Ahmetov.
