Báıge tigý, jarys isteý bizdiń qazaqta da bar. Qazaqta baı adamdar ıa qýanysh nársege toı istep at shaptyrady, ıa ólgen adamyna as berip at shaptyrady. Baılyǵyna qaraı, adamdyǵyna qaraı as pen toıdyń úlkeni de, kishisi de bolady. Zorlyǵy báıgege tikken malynan góri, shaqyrǵan elderdiń sanynan, soıylǵan malynan baıqalady.
Toıdan kóbine as zor bolady. Asqa soıylǵan maldy, shaı-qantyna shyǵatyn puldy, ishiletin qymyzdy, tigiletin báıgeni aqshaǵa aýdaryp eseptegende, zor astarǵa talaı myń jumsalady.
Sonyń bári jurt jıylyp, bir-eki kún iship-jep ketý úshin isteledi. Ne jurtqa onan keler paıda joq, ne as berýshige tıer saýap joq, qur dalaǵa ketken bir mal bolady da qalady. Aqyldyń aýanymen sanaǵanda, astyń shyn maǵynasy bosqa mal shashý bolyp shyǵady. At shaptyryp, as berdi degen bes-on jylǵa at qalady.
Qazaq jomarttyǵynyń túri hám onyń aqyrǵy tıimi – osy.
Bilimdi jurttardyń bilim jarysyna kelsek, onyń maǵynasy da, kózdegen maqsaty da basqa. Ol birneshe ulys el jıylyp, bir-eki kún dýyldap, et jep, qymyz iship ketý úshin ǵana jasalmaıdy, bútin ult ıa dúnıadaǵy bútin jurt úshin hám kópke qalarlyq is úshin isteledi.
Dúnıadaǵy kún kórip, tirshilik etýdiń aýyryn jeńiltý úshin, jeńilin raqatqa aınaldyrý úshin isteledi.
Neshe túrli ǵylym, óner-bári de tirshiliktiń aýyrlyǵyn azaıtý úshin, raqatyn molaıtý úshin shyǵarǵan nárseler. Ǵylym, óner artylǵan saıyn dúnıada beınet kemimekshi. Osyǵan aqyly jetip, esi engen jurttar ǵylym men ónerdi birden-birge asyrýǵa tyrysady. Asyrý úshin ártúrli ister isteıdi. Sol isterdiń biri – bilim jarysy.
Bilim jarysy degenimiz: baı adam pálen myń aqshany báıgege tigedi de, málim etedi: osy aqshany pálendeı is istegen kisi alady dep. Mysaly, pálen aýrýǵa em tapqan ıa pálen ǵylymnan, ıakı ónerden jańa jol tapqan, ıa pálen týrasynda jazyp, kitap shyǵarǵan adamdarǵa beriledi deıdi.
Al báıge tigildi. Endi at jarysy bolsa, árkim atyn jaratyp, báıgege qosar edi, bilim báıgesi bolǵan soń, bilimdiler báıgege qosylady. Báıgeden dámesi bar bilim júırikteri birinen-biri ozýǵa júıriktigin aıap qalmaıdy. Tap degendi tabýǵa oılanady, iste degendi isteýge qarmanady. Aqyrynda árkim istegenin, tapqanyn synǵa jiberedi.
Synshylary ǵylym ordasynda turǵan bilimdi ǵalym adamdar bolady. Bular qarap, synap, báıge kesedi. Evropada, mysaly, Nobelevskıı bilim jarysy bar. Bul jarysta báıgeni ǵylym aýdanynda ıa ádebıet aýdanynda eńbek etip, ozǵan adam ıa soǵysqa qarsy hám halyq arasyn jaqyndastyrýǵa pikir jaıǵan adamdar almaqshy.
Jylda Rojdestvo meıramynyń aldynda shved jurtynyń astanasy Stokgolm shaharynda bilim jarysynan ozǵandarǵa báıge atalady. Ótken 1912-shi jyly Nobel báıgelerin alǵan adamdar: 1) Injener Dalen ǵylym hıkmetinen kórsetken úzdik bilimine aldy, 2) profesor Karrel dárigerlikten kórsetken úzdik bilimine aldy, 3) nemis jurtynyń ataqty drama jazǵysh júırigi Gaýptman ádebıet júzinde úzdik bilimine aldy, 4) Sabatá hám 5)Grenker fransýz ǵulamalary, ǵylym hıkmetinen kórsetken úzdik bilimderine aldy.
Osylardyń hám basqalardyń jylda ozǵanda alatyn báıgeleri shvedtiń Nobel degen bir ınjeneriniń bilim báıgesine dep shyǵarǵan 18 mıllıon aqshasy.
Osyndaı jurtqa paıdaly, úlgi alarlyq jaqsy isti jurttyń qulaǵyna salyp, bizdiń aıtaıyn dep otyrǵanymyz mynaý: bilim jarysyn isteý ár jurttyń qolynan keletin is.
İsteıin dese, qazaqtyń da qolynan keledi. Evropadaı zor isteýge bolmasa, boıymyzǵa shaǵyndap, «sabasyna qaraı pispegi, murtyna qaraı iskegi» degendeı etip isteýge bolady.
Evropada ǵylym, óner tolyq, qazaqta olardyń jurnaǵy da joq. Olar asqannyń ústine asyrý úshin istep otyr, bizder jurnaǵy bolý úshin isteý kerek.
Myń jylqysy bar baılar onyń ústine mal az degende, bir aty joq jarly mal az demeı, qarap otyrýy durys pa?
Ǵylym, óner týrasynda bizdiń jaıymyz da sol jarlynyń hali syqyldy. Ǵylymnyń jańa jolyn tabýǵa izdemek túgil, tapqan ǵylymǵa qolymyzdy jetkizerlik bizde esh nárse joq.
Jurtqa ǵylym úıretýmen, kórýmen, bilýmen jaıylady. Bilimniń bas quraly – kitap. Qazaq arasyna bilim jaıylýyna, áýeli, oqý úırenetin oryndar saıly bolý kerek, ekinshi, bilim taratatyn kitaptar jaqsy bolarǵa kerek hám halyq arasyna kóp jaıylarǵa kerek. Osy maqsatqa jetýge zor sebepker bolatyn istiń biri – bilim jarysy.
Bilim jarysynyń basqadan artyq bir jeri mynaý: buǵan shyǵarǵan aqsha dalaǵa ketpeı, kózdegen maqsatqa týra tıedi.
Egin salsań, shyqpaı qalyp, bosqa shyǵyndaý yqtımal, mal jısań, ólip qalyp, bosqa shyǵyndaý yqtımal, bilim báıgesinen paıda bolmasa, shyǵyn bolmaıdy. Paıdasy bolarlyq isti istemeı, báıgege eshkim qol sozbaıdy. Solaı bolǵan soń, buǵan shyǵarǵan aqsha bosqa ketýge tipti oryn joq.
Evropa baılary mundaı iske aqshasyn basy bútin qıyp, jomarttyq etedi. Aqshasyn paıda qylyp, sonymen malyn kóbeıtýge shyǵarmaıdy, áýelden-aq jurt úshin, kóp úshin qaıtpas qaıyr qurbanym dep shyǵarady.
Bizdiń qazaq baılarynda Evropa baılaryndaı mol baılyq joq, az baılyqpen halinshe jomarttyq qylatyn baılar qazaqta az, joqtyń qasynda. Bireýdiń maly kóp bolsa da, sańylaýy joq bolady. Jurt isine jany ashyp, jurt namysyna qany qyzatyn qazaqta adamdar az bolady.
Sebebi jurt jumysy degen qazaqtyń ádetinde bolǵan emes. Ózge jurttan ońasha júrip, qazaq basqa halyqtarmen básekelesip, jarysqa túsken joq. Sondyqtan jurt jumysy, ult namysy degen sóz qazaqtyń kóbine túsiniksiz nárse.
Ot basyna kelerlik bále bolmasa, jurt basyna kelerlik báleni oılap, ýaıymdamaıdy. Qýanyshy, qaıǵysy ot basynan aspaıdy.
Ult namysy degendi qazaqtyń kóbi eki aýyldyń, eki taptyń ıa eki rýdyń namysy dep uǵady.
Basqadan kemshilik kórse, namystanbaıdy, kektemeıdi, bir-birinen kemshilik kórse kegin jibermeıdi. Aýylyn shaýyp, adamdaryn sabasa, jaýyn muqatyp, maqsatyna jetip bolǵany. Halyqtyń kóbi sondaı bolǵan soń, sol kóptiń ishindegi baılar qaıda barsyn? Sondyqtan qazaq baılary bilim báıgesine aqshasyn Evropa baılaryndaı basy bútin bere almaıdy. Evropasha iste dep aıtýǵa aýzymyz bara almaıdy.
Osyny esimizge alyp, Evropa úlgisin qazaqtyń múshesine laıyqtap, artyǵyn minep, qazaq baılarynyń aldyna salamyz.
Qazaq baılary bilim báıgesine aqshasyn basy bútin shyǵarmasyn, ózine qaıtaratyn etip báıgege tiksin.
Ony bylaı etýge bolady: joǵaryda aıtyldy, bilim jarysy qazaq arasyna bilim taratatyn kitaptar shyǵarýǵa bolsyn dep. Bilim túrli bolady. Bilimniń ár túrin birdeı jaqsy biletin adamdar az bolady. Bir túrin jaqsy biletinderdiń tabylýy qıyn emes. Doktorlyq ǵylymyn oqyǵandar densaýlyq jaıynan kerek kitaptar jazýǵa múmkin nárse; sharýa jaıyn oqyǵandar sharýa jaıynan qazaqqa kerek jaqsy kitaptar jazýǵa múmkin nárse; oqytý jaıyn jaqsy biletinder mektep kitaptaryn jaqsylap shyǵarýǵa múmkin nárse; ádebıet aýdanynda júırikter halyqtyń qylyǵyn, qulqyn túzetýge keregi bar jaqsy romandar oǵaırı sondaı sózder shyǵarýǵa múmkin nárse.
Osyndaı kitaptarǵa báıge tigilse, ol báıge naǵyz jaqsy shyǵarǵan kitaptarǵa berilse, tigilgen báıgege qaraı báıge berilgen kitapty bir ıa eki ret baı bastyryp, aqshasyn óndirip alatyn bolsa, sonan keıingi bastyrýlary jazýshynyń óz erkine berilse, osy shartpen bilim jarysy istelse, áýeli, báıge tigýge jomarttyq kóp kerek bolmas edi: nege deseń, synaýdan ótip, jaqsy dep báıge berilgen kitap, ótpeı qalady dep qaýiptenýge oryn joq. Ekinshi, jazýshyǵa da qolaıly.
Shyǵarǵan kitaby jaqsy bolsa, eńbegine tıisti daıar aqshany alyp, onan ári taǵy jaqsy kitap shyǵarýǵa kiriser edi. Eńbegine aqysy tatymdy bolǵan soń, ol ózin sol jumysqa alańsyz jeger edi. Ár jerden sondaı jazýshylar shyqsa, bilim jumysyn aıdap alǵa bastyrmaı qoımas edi.
Báıge tigýshige de, báıge alýshyǵa da tynyshty, jurttyń bilim týrasyndaǵy isterin alǵa súıretýge qolaıly hám naǵyz kerek joldyń biri, bizdiń oıymyzshy, – osy. Buǵan basqalar hám baılar, ne aıtasyzdar?
Ahmet BAITURSYNOV,
«Aq jol» jınaǵynan
Derekkóz: "Qala men Dala" gazeti
"Qala men Dala" gazetine jazylý júrip jatyr.
Gazettiń jazylý ındeksi: 64 607
Anyqtama úshin: 8 (707) 403 12 60
Ótirik sóılemeıtin, ótkir jazatyn basylymnyń oqyrmany bolyńyz!
