Keshke estrada juldyzdary, mektep oqýshylary, oqý orynnyń stýdentteri men oqytýshylar qaýymy qatysty. Aqynyn qurmettegen jastar qara sózden qamshy órgen aıtysker-aqynyn erekshe yqylas tanytty.
Aqtańger jannyń shyǵarmashylyǵyna arnalǵan keshte aqynnyń júrekjardy jyrlary oqylyp, aqyn sózderine jazylǵan ánder shyrqaldy. Aqynnyń ómirinen syr shertetin beıne fılm kórsetilip, Aqsýatta «Týǵan jerge týyńdy tik» atty alaman aıtysta Aspanbek Shuǵataevpen ótken aıtystan úzindiler kórsetildi. Elimizge tanymal ánshi Ulbolsyn Belǵozıeva aqyn sózine jazylǵan «Úmit nury» ánin, dástúrli ánshiler Aıbek Qalybaev «Imanyń jalǵyz joldasyń», Muqataı Baımuhammet «Ańǵal dosym-aı», Tileý Qýanbaev «Aıaýlym» ánderin áýelete shyrqasa, qazaq estradasynyń jaryq juldyzy Muratbek Sarybasov «Qara jorǵa» ánin oryndap kesh kórkin asha tústi. Keshte M.Sarybasov sonymen qatar, aqynnyń sózine jazylǵan «Dostaryma» ánin oryndap, jańa ánniń tusaýyn kesti. Ánmen órilgen keshte sondaı-aq, «Tolaǵaı» drama teatr úıirmesiniń oqýshylary «Kózaıym», «Ýaqyt kerýeni» jyr jınaqtaryn ómirge ákelgen aqynnyń «Shekerbek», «Baǵdarsham», «Ákemniń eri», «Ájetaı» jáne t.b. óleńderin jatqa oqyp berse, Qyzdar ýnıversıtetiniń stýdentteri aqyn óleńderinen quralǵan poezıalyq qoıylym kórsetti. Óz kezeginde kesh ıesi Serik Qalıev óziniń aqyndyǵy jaıynda syrly áńgimelerimen bólisip, tyńdarmanǵa sıasy keppegen biraz óleńderin oqyp berdi. Sonymen qatar, «Meniń tilim» atty termeni oryndap jyrdan shashý shashty.
Syrly suqbatqa toly bolǵan áserli keshte jastar aqyn ómiri men shyǵarmashylyǵymen, adamı bolmysy men rýhanı álemimen jaqyn tanysa aldy. Óleń dese ishken asyn jerge qoıatyn jastar aqynnyń júregin jaryp shyqqan jyrlaryn tyńdap, aqyn óleńderimen rýhanı sýsyndap qaıtty. Kesh sońyna deıin tapjylmaı otyrǵandyǵynan-aq jas tyńdarmandardyń qara óleńge degen mahabbatyn ańǵarýǵa bolady. Kópshilikti ásirese, bul kezdesýge asqan daıyndyqpen kelgen, uıymdastyrýshylaq qabiletin joǵary deńgeıde kórsetken, rýhanı keshti uıymdastyrýǵa muryndyq bolǵan Áıgerim Turarbektiń jumysy kóńilge jylylyq uıalatty.
Tamasha kesh sońynda Qyzdar ýnıversıtetiniń qurmetti ustazy Aǵaısha Isaǵulova men Tárbıe isi jónindegi departamenttiń dırektory Álibı Nesipbaev aqyn shyǵarmashylyǵyna erekshe tabys tilep, ózekjardy tilekterin jaýdyrdy. Syı-sıapattaryn tapsyryp, qurmet kórsetti. Aqyn óz kezeginde jınalǵan qaýymǵa rızashylyǵyn bildirip, Arýlar ordasyna aq tilegin arnap, stýdenttermen estelikke sýretke tústi.
Serik Qalıev – qazirgi qazaq poezıasynda tanymal aqyndardyń biri. Qazaq jurtyna alǵash ret aıtysker-aqyn retinde tanylǵan S.Qalıev kóptegen aıtystardyń júldegeri. Onyń óleńderine jazylǵan ánder jeterlik. Aqynnyń ánderin elimizge tanymal ánshiler Eskendir Hasanǵalıev, Toqtar men Beıbit, Gúlbarshyn Tergeýbekova, Aıgúl Imanbaeva, Gúlnur Ómirbaeva, Gúlmıra Aqúrpekova, Sáken Qalymov jáne t.b. ánshiler oryndap júr. Al, aqynnyń ózi shyǵarǵan termeleri Meırambek Besbaev, Ǵanı Mátebaev, Erlan Rysqalı, Erkin Shúkimanov syndy ánshilerdiń oryndaýynda halyqqa keńinen taralǵan. Aqynnyń toptama óleńderi «Tolqynan tolqyn týady», «Jas aqyndar antologıasy», «Almatym júregimde», «Altyn besik – týǵan jer», «Jyr marjan» atty 10 tomdyq poezıa antologıasyna engen. Ol «Kózaıym», «Ýaqyt kerýeni» jyr jınaqtarynyń avtory. S.Qalıev alash rýhyn asqaqtatar óleńderimen qatar lırıkalyq óleńderimen de oqyrmanynyń júreginen oryn alǵan aqyn. Qalamger sonymen qatar balalarǵa arnalǵan óleńder jazatyn aqyn.
«Qyzdar ýnıversıteti» medıa ortalyǵy
