29 qyrkúıekte BUU Qaýipsizdik keńesi eki eldi áskerı qaqtyǵysqa jol bergeni úshin aıyptady. BUU Bas hatshysy Antonıý Gýterresh eki eldi atysty toqtatyp, beıbit kelissózder júrgizýge shaqyrdy.
Biraq Ázirbaıjan men Armenıa kelissóz júrgizýden bas tartyp, jaǵdaıdyń ýshyǵýyna bir-birin aıyptap otyr.
Reseıdiń «Rossıa 1» telearnasyna bergen suhbatynda Ázirbaıjan prezıdenti Ilham Álıev: «Armenıa premer-mınıstri Qarabaqty Armenıanyń bir bólshegi dep ashyq aıtty. Mundaı jaǵdaıda qandaı kelissóz týraly aıtýǵa bolady?», – degen pikir bildirdi.
Alaıda janjalǵa ne túrtki bolǵany belgisiz.
Eki el tikushaq, dron, tank jáne artılerıa shyǵaryp, atysa bastady. Baký men Erevan bir-birin «Taýly Qarabaqtan tys jatqan jerlerge shabýyl jasady» dep aıyptaıdy. Bir anyǵy, eki memleket qarýly kúshteriniń arasyndaǵy Taýly Qarabaqtaǵy áskerı shabýyldar áli toqtaǵan joq.
Soǵys oshaǵynan túrli habarlar taraýda. Eki tarap ta óz qarsylastarynyń kóbirek zardap shekkenin aıtyp jatyr. Ázirbaıjan áskerıleri Qarabaqtaǵy birneshe aýyldy óz baqylaýyna alǵanyn habarlaǵan. Armenıa bul aqparatty joqqa shyǵarǵan. Ázirge belgilisi eki taraptan da qaza tapqandar bar. Olardyń arasynda beıbit turǵyndar da bary rastalǵan.
Álıev pen Pashınán
Belgili saıasattanýshy Dosym Sátpaev uzaq jyldar boıy jaýlasyp kele jatqan eki eldiń arasyndaǵy jaǵdaıdyń ýshyǵýyna toqtalyp, negizgi sebepterdi atap kórsetti.
«Dál osy áskerı qaqtyǵystar kezinde shyndyqqa janaspaıtyn aqparattar taraýda. Bul – eń aldymen, eki taraptyń álemdik qaýymdastyq aldynda ózderiniń áreketin aqtap almaq saıasaty. Sonymen qatar janjalǵa taǵy bir sebep, bıyl Ázirbaıjanǵa óziniń áskerı qýatyn kórsetip, Taýly Qarabaqtyń qorǵanys shebin tekserýi qajet boldy.
Al Armenıa sońǵy jyldary qarýly kúshterin Reseıdiń qarý-jaraǵymen jabdyqtap, Kremlmen tyǵyz yntymaqtastyq qurdy. Taýly Qarabaq basshylyǵy da óz áskerin Reseıdiń sońǵy úlgidegi qarý-jaraǵymen belsendi túrde qamtamasyz etýge kóshken.
Ázirbaıjan da Reseıden qarý-jaraq satyp alyp, áskerı kúshin arttyrǵan. Sondaı-aq Belarýsten jáne ózge de elderden belsendi túrde qarý satyp alyp otyrǵan. Qarý-jaraq jarysy erte me, kesh pe qarýly qaqtyǵysqa ulasary anyq edi. Bul kez kelgen janjaldy jaǵdaıdy ýshyqtyrýdyń klasıkalyq úlgisi», – deıdi saıasattanýshy.
Taýly Qarabaqtaǵy qaqtyǵys tabıǵı baılyq kózderiniń baǵasyna da áser etýi múmkin. Kaspııdegi álemdik naryqqa shyǵatyn munaı men gaz Ońtústik Kavkazdaǵy qubyrlar arqyly ótedi. Sondyqtan Taýly Qarabaqtaǵy kez kelgen qaqtyǵys naryqqa keri áserin tıgizýi múmkin.
Kıkiljińniń qara altynnyń naryqtaǵy qunyna qanshalyqty áser eterin aldaǵy ýaqytta baǵamdaıtyn bolamyz.
«Koronavırýs pandemıasynan keıin ekonomıkalyq ahýaly kúrt tómendep ketken Armenıa men Ázirbaıjan memleketteriniń basshylary úshin Taýly Qarabaqtaǵy janjal saıası upaı jınaýdyń múmkindigi sekildi», – deıdi Sátpaev.
Onyń pikirinshe, Pashınánǵa ózin Armenıa egemendigin jáne Taýly Qarabaqtyń táýelsizdigin qorǵaýshy retinde kórsetý mańyzdy.
Al Álıevke eldegi ekonomıkalyq jaǵdaıdyń nasharlaýy, narazy pikirlerdiń kóbeıýin eskere otyryp, Ázirbaıjan halqynyń qoldaýyn joǵaltpaý mańyzdy. Óıtkeni jerin qorǵaý, táýelsizdiginiń baıandy bolýy kez kelgen memlekettiń azamattary úshin árqashanda qasıetti borysh bolmaq.
Qaqtyǵysqa ne sebep?
Taýly Qarabaq Ázirbaıjandardyń tarıhı jáne mádenı mekeni. 1992-1994 jyldardaǵy qarýly qaqtyǵys kezinde Armenıa áskeriniń qoldaýyna ıe bolǵan separatıster Ázirbaıjanǵa tıesili Taýly Qarabaq pen oǵan jaqyn ornalasqan 7 oblysty óz baqylaýyna alǵan.
Bul aımaqta áskerı qaqtyǵys 1988 jyly bastaldy. 6 jyldan asa ýaqytqa sozylǵan qaqtyǵys kezinde 30 myńǵa jýyq adam ajal qushyp, júzdegen eldi meken qırady. Aımaqtyń ekonomıkasy men áleýmettik jaǵdaıyna orny tolmas orasan zor shyǵyn keldi.
Budan bólek, 1993 jyly Ázirbaıjannyń taǵy 7 aýdany soǵys oshaǵyna aınalyp, aımaqta ómir súrip jatqan armándar men ázirbaıjandar arasynda janjal jıiledi, bosqyndar kóbeıdi. Eki memleket arasynda kelispeýshilik kúsheıe túsip, eki tarap ta máseleni óz betterinshe sheshýge umtyldy.
Ázirbaıjan bul másele memlekettiń ishki saıası jaǵdaıy ekenin, sondyqtan ony sheshý quqyǵy ózine tıesili ekendigin aıta kelip, memlekettiń terıtorıalyq tutastyǵyna qater tóndirgen Armenıanyń is-áreketin agresıa dep aıyptady.
Bıyl shilde aıynda Taýly Qarabaqta tutanǵan qaqtyǵystan eki jaqtan kem degende 17 áskerı jáne bir beıbit turǵyn qaza bolǵan. Sol kezde de Armenıa men Ázirbaıjan áskerı drondarmen, artılerıamen atysqan.
Aıta keterlik jaıt, Taýly Qarabaq táýelsizdigin jarıalaǵanymen, ony álemniń birde-bir eli moıyndaǵan joq.
Armenıa premer-mınıstri Nıkol Pashınán 30 qyrkúıek kúni «Bılik Taýly Qarabaqtyń táýelsizdigin moıyndaý múmkindigin qarastyryp jatyr», – dep málimdedi.
Pashınánnyń bul málimdemesi otqa maı quıǵandaı boldy. Ázirbaıjannyń Reseıdegi elshisi Polad Býlbýl-ogly:
«Armenıa Taýly Qarabaqtyń táýelsizdigin moıyndaıtyn bolsa, bul jaǵdaıdy shıelenistirip, soǵys órtiniń tutanýyna alyp keledi», – degen pikir bildirdi.
Onyń atap ótkenindeı, Ázirbaıjan Armenıanyń bul áreketin jaýapsyz qaldyrmaıdy. Armenıa álem aldyndaǵy abyroıynan jurdaı bolady.
«Armenıa tarapynyń Taýly Qarabaqty moıyndaýy Ázirbaıjanmen aradaǵy barlyq dıplomatıalyq kelissózderdiń kúıreýine ákeledi», – dedi Býlbýl-ogly.
Saıasatker Muhtar Taıjan da eki el arasyndaǵy áskerı qaqtyǵysqa baılanysty óz pikirin bildirdi:
«Eshkim eshqashan óz jerinen ońaı aıyrylmaıdy. Kez kelgen halyq ony qaıtaratyn ýaqytty kútip júredi.
Armenıa Taýly Qarabaqty Ázirbaıjannan 1992-1994 jyldary Reseı áskeriniń aralasýy arqasynda tartyp aldy. Osy kúnge deıin Ázirbaıjan kúsh jınap, óz jerin qaıtaryp alatyn urymtal tusty kútip keldi.
Men olardy jaqsy túsinemin, ata-babalar jeri qashanda qymbat. Qazaqstan Ujymdyq qaýipsizdik kelisim sharty uıymy múshesi retinde qandaı jaǵdaı bolmasyn, Halyqaralyq quqyq normasyn óreskel buzǵan Armenıaǵa eshqandaı kómek kórsetpeýi kerek.
Másele, ázirbaıjan men qazaqtardyń baýyrlas túrkiler bolýynda da emes, másele bulaı áskerı kúsh qoldanyp, kórshiniń jerin tartyp alýǵa bolmaıtynynda. Bul op-ońaı bol salmaıdy. Qashanda jaýap beretin kún týady», – dedi Taıjan.
Taýly Qarabaq álem nazarynda
AQSH prezıdenti Donald Tramp Ázirbaıjan men Armenıa arasyndaǵy bastalǵan qaqtyǵystarǵa qatysty «Bul aımaqtaǵy eldermen baılanysymyz jaqsy, túrli salada áriptestik ornatýdamyz. Taýly Qarabaq? Qaqtyǵysty toqtatyp, soǵystyń aldyn alamyz ba joq, ony ýaqyt kórsetedi...» dedi.
Reseı prezıdenti Vladımır Pýtınniń pikirinshe, qaqtyǵysty ári qaraı boldyrmaý úshin qoldan keler barlyq sharalardy qabyldaý qajet.
Basty mindet – soǵys órtiniń tutanýyna jol bermeý kerek.
BUU Bas hatshysy Antonıý Gýterresh Taýly Qarabaqtaǵy áskerı qaqtyǵystarǵa qatysty málimdeme jasap, BUU pozısıasyn bildirdi. Uıym basshysy óz málimdemesinde eki tarapqa da úndeý joldap, «áskerı qımyldardy dereý toqtatyp, kelissóz ótkizýge» shaqyrǵan.
BUU Qaýipsizdik keńesiniń 1993 jylǵy №884 rezolúsıasynda uıym músheleriniń Armenıanyń Ázirbaıjanǵa baǵyttalǵan agresıasyn aıyptaıtyny taıǵa tańba basqandaı jazylǵan.
«Ázirbaıjannyń terıtorıalyq tutastyǵyna qol suǵylmaýy kerek. Halyqaralyq shekaralardyń búlinýine jol berilmesin. Bógde eldiń aýmaǵyn kúsh qoldanyp tartyp alýǵa tosqaýyl qoıylsyn. BUU Zangelan aýdany men Goradıza qalasyn okýpasıalaǵan, beıbit turǵyndarǵa oq jaýdyryp, Ázirbaıjan terıtorıasyna tumsyq tyqqan Armenıa bıligin aıyptaıdy», – delingen atalǵan rezolúsıada.
Túrkıa prezıdenti Rejep Taıyp Erdoǵan Armenıadan «Ázirbaıjannyń okýpasıalap alǵan jerinen tez arada ketýi kerek» dep málimdedi.
«Armenıanyń Taýly Qarabaqty okýpasıalap alýymen bastalǵan aımaqtaǵy janjaldy toqtatýǵa ýaqyt keldi. Ázirbaıjannyń shydamy taýsyldy. Baký óz kúshimen armán okýpasıasyna qarsylyq bildirip, núkte qoıyp jatyr», – dedi Erdoǵan.
Armán soldaty Ázirbaıjan jerinde ne istep júr?
Armenıa men Taýly Qarabaq áskerı jaǵdaı jarıalap, búkil áskerin soǵysqa daıyndady. Sondaı-aq Armenıada 18-55 jas aralyǵyndaǵy er adamdar aýmaqtyq áskerı komısarıattardyń jazbasha ruqsatymen ǵana elden kete alady. Bul týraly eldiń azamattyq avıasıa komıtetine silteme jasaǵan Sputnik Armenıa habarlady.
28 qyrkúıekte Ázirbaıjan prezıdenti Ilham Álıev el áskerin jartylaı mobılızasıa jasaý týraly málimdeme jasady.
Ázirbaıjan da áskerı jaǵdaı jáne komendant saǵatyn jarıalap, shekaralyq aımaqtarda áskerı oqý-jattyǵý jıynyn bastaǵanyn málimdedi. Sonymen qatar eldegi shıelenisti jaǵdaıǵa baılanysty azamattarǵa áleýmettik jelilerge qoljetimdilik shekteledi.
– Biz óz jerimizde soǵysyp jatyrmyz, búginde Ázirbaıjan jerindegi Ázirbaıjan armıasy jaýǵa soqqy berip jatyr. Armán soldaty Ázirbaıjan jerinde ne istep júr? Bizdiń maqsatymyz ádil, biz jeńemiz!», – dedi Álıev halyqqa arnaǵan úndeýinde.
Ázirbaıjan prezıdenti armán áskerleri Qarabaqtan birjolata ketken jaǵdaıda ǵana aımaqta beıbitshilik ornaıtynyna senimdi. Kelissózderden nátıje bolmasa, Baký bul máseleni áskerı jolmen sheshýge daıyn ekenin jetkizdi.
Ázirbaıjan Respýblıkasynyń Qazaqstandaǵy elshisi Rashad Mamedov atap ótkenindeı, osyǵan deıin aımaqqa qatysty ondaǵan kelissóz júrgen. Alaıda barlyǵy nátıjesiz aıaqtalǵan.
«Kelissózder barysynda qaqtyǵysty sheshýdiń túrli nusqalary usynyldy. Alaıda Ázirbaıjan óziniń aýmaqtyq tutastyǵyn qalpyna keltirýdi, Taýly Qarabaqty okýpasıalyq kúshterdiń tastap shyǵýy jáne ázirbaıjandardyń atamekenine oralýy (Taýly Qarabaqty aıtady, red.) ustanymyn árqashan aldyńǵy qatarǵa shyǵardy. Ázirbaıjan óz aýmaǵynda, atap aıtqanda, Taýly Qarabaqta turatyn armán qaýymdastyǵyna ózin-ózi basqarýdyń joǵary mártebesin berýge daıyn jáne árqashan daıyn bolǵan» deıdi elshi myrza.
Aıta ketelik, 1994 jyly qarýly qaqtyǵysty toqtatý týraly Bishkek protokoly qabyldanyp, oǵan Armenıa da, Ázirbaıjan da qol qoıǵan.
Ázirlegen Qýanysh RAHMETOLLAULY
