29 qyrkúiekte BUU Qaýipsizdik keńesi eki eldi áskeri qaqtyǵysqa jol bergeni úshin aiyptady. BUU Bas hatshysy Antoniý Gýterresh eki eldi atysty toqtatyp, beibit kelissózder júrgizýge shaqyrdy.
Biraq Ázirbaijan men Armeniia kelissóz júrgizýden bas tartyp, jaǵdaidyń ýshyǵýyna bir-birin aiyptap otyr.
Reseidiń «Rossiia 1» telearnasyna bergen suhbatynda Ázirbaijan prezidenti Ilham Áliev: «Armeniia premer-ministri Qarabaqty Armeniianyń bir bólshegi dep ashyq aitty. Mundai jaǵdaida qandai kelissóz týraly aitýǵa bolady?», – degen pikir bildirdi.
Alaida janjalǵa ne túrtki bolǵany belgisiz.
Eki el tikushaq, dron, tank jáne artilleriia shyǵaryp, atysa bastady. Baký men Erevan bir-birin «Taýly Qarabaqtan tys jatqan jerlerge shabýyl jasady» dep aiyptaidy. Bir anyǵy, eki memleket qarýly kúshteriniń arasyndaǵy Taýly Qarabaqtaǵy áskeri shabýyldar áli toqtaǵan joq.
Soǵys oshaǵynan túrli habarlar taraýda. Eki tarap ta óz qarsylastarynyń kóbirek zardap shekkenin aityp jatyr. Ázirbaijan áskerileri Qarabaqtaǵy birneshe aýyldy óz baqylaýyna alǵanyn habarlaǵan. Armeniia bul aqparatty joqqa shyǵarǵan. Ázirge belgilisi eki taraptan da qaza tapqandar bar. Olardyń arasynda beibit turǵyndar da bary rastalǵan.
Áliev pen Pashinian
Belgili saiasattanýshy Dosym Sátpaev uzaq jyldar boiy jaýlasyp kele jatqan eki eldiń arasyndaǵy jaǵdaidyń ýshyǵýyna toqtalyp, negizgi sebepterdi atap kórsetti.
«Dál osy áskeri qaqtyǵystar kezinde shyndyqqa janaspaityn aqparattar taraýda. Bul – eń aldymen, eki taraptyń álemdik qaýymdastyq aldynda ózderiniń áreketin aqtap almaq saiasaty. Sonymen qatar janjalǵa taǵy bir sebep, biyl Ázirbaijanǵa óziniń áskeri qýatyn kórsetip, Taýly Qarabaqtyń qorǵanys shebin tekserýi qajet boldy.
Al Armeniia sońǵy jyldary qarýly kúshterin Reseidiń qarý-jaraǵymen jabdyqtap, Kremlmen tyǵyz yntymaqtastyq qurdy. Taýly Qarabaq basshylyǵy da óz áskerin Reseidiń sońǵy úlgidegi qarý-jaraǵymen belsendi túrde qamtamasyz etýge kóshken.
Ázirbaijan da Reseiden qarý-jaraq satyp alyp, áskeri kúshin arttyrǵan. Sondai-aq Belarýsten jáne ózge de elderden belsendi túrde qarý satyp alyp otyrǵan. Qarý-jaraq jarysy erte me, kesh pe qarýly qaqtyǵysqa ulasary anyq edi. Bul kez kelgen janjaldy jaǵdaidy ýshyqtyrýdyń klassikalyq úlgisi», – deidi saiasattanýshy.
Taýly Qarabaqtaǵy qaqtyǵys tabiǵi bailyq kózderiniń baǵasyna da áser etýi múmkin. Kaspiidegi álemdik naryqqa shyǵatyn munai men gaz Ońtústik Kavkazdaǵy qubyrlar arqyly ótedi. Sondyqtan Taýly Qarabaqtaǵy kez kelgen qaqtyǵys naryqqa keri áserin tigizýi múmkin.
Kikiljińniń qara altynnyń naryqtaǵy qunyna qanshalyqty áser eterin aldaǵy ýaqytta baǵamdaityn bolamyz.
«Koronavirýs pandemiiasynan keiin ekonomikalyq ahýaly kúrt tómendep ketken Armeniia men Ázirbaijan memleketteriniń basshylary úshin Taýly Qarabaqtaǵy janjal saiasi upai jinaýdyń múmkindigi sekildi», – deidi Sátpaev.
Onyń pikirinshe, Pashinianǵa ózin Armeniia egemendigin jáne Taýly Qarabaqtyń táýelsizdigin qorǵaýshy retinde kórsetý mańyzdy.
Al Álievke eldegi ekonomikalyq jaǵdaidyń nasharlaýy, narazy pikirlerdiń kóbeiýin eskere otyryp, Ázirbaijan halqynyń qoldaýyn joǵaltpaý mańyzdy. Óitkeni jerin qorǵaý, táýelsizdiginiń baiandy bolýy kez kelgen memlekettiń azamattary úshin árqashanda qasietti borysh bolmaq.
Qaqtyǵysqa ne sebep?
Taýly Qarabaq Ázirbaijandardyń tarihi jáne mádeni mekeni. 1992-1994 jyldardaǵy qarýly qaqtyǵys kezinde Armeniia áskeriniń qoldaýyna ie bolǵan separatister Ázirbaijanǵa tiesili Taýly Qarabaq pen oǵan jaqyn ornalasqan 7 oblysty óz baqylaýyna alǵan.
Bul aimaqta áskeri qaqtyǵys 1988 jyly bastaldy. 6 jyldan asa ýaqytqa sozylǵan qaqtyǵys kezinde 30 myńǵa jýyq adam ajal qushyp, júzdegen eldi meken qirady. Aimaqtyń ekonomikasy men áleýmettik jaǵdaiyna orny tolmas orasan zor shyǵyn keldi.
Budan bólek, 1993 jyly Ázirbaijannyń taǵy 7 aýdany soǵys oshaǵyna ainalyp, aimaqta ómir súrip jatqan armiandar men ázirbaijandar arasynda janjal jiiledi, bosqyndar kóbeidi. Eki memleket arasynda kelispeýshilik kúsheie túsip, eki tarap ta máseleni óz betterinshe sheshýge umtyldy.
Ázirbaijan bul másele memlekettiń ishki saiasi jaǵdaiy ekenin, sondyqtan ony sheshý quqyǵy ózine tiesili ekendigin aita kelip, memlekettiń territoriialyq tutastyǵyna qater tóndirgen Armeniianyń is-áreketin agressiia dep aiyptady.
Biyl shilde aiynda Taýly Qarabaqta tutanǵan qaqtyǵystan eki jaqtan kem degende 17 áskeri jáne bir beibit turǵyn qaza bolǵan. Sol kezde de Armeniia men Ázirbaijan áskeri drondarmen, artilleriiamen atysqan.
Aita keterlik jait, Taýly Qarabaq táýelsizdigin jariialaǵanymen, ony álemniń birde-bir eli moiyndaǵan joq.
Armeniia premer-ministri Nikol Pashinian 30 qyrkúiek kúni «Bilik Taýly Qarabaqtyń táýelsizdigin moiyndaý múmkindigin qarastyryp jatyr», – dep málimdedi.
Pashiniannyń bul málimdemesi otqa mai quiǵandai boldy. Ázirbaijannyń Reseidegi elshisi Polad Býlbýl-ogly:
«Armeniia Taýly Qarabaqtyń táýelsizdigin moiyndaityn bolsa, bul jaǵdaidy shielenistirip, soǵys órtiniń tutanýyna alyp keledi», – degen pikir bildirdi.
Onyń atap ótkenindei, Ázirbaijan Armeniianyń bul áreketin jaýapsyz qaldyrmaidy. Armeniia álem aldyndaǵy abyroiynan jurdai bolady.
«Armeniia tarapynyń Taýly Qarabaqty moiyndaýy Ázirbaijanmen aradaǵy barlyq diplomatiialyq kelissózderdiń kúireýine ákeledi», – dedi Býlbýl-ogly.
Saiasatker Muhtar Taijan da eki el arasyndaǵy áskeri qaqtyǵysqa bailanysty óz pikirin bildirdi:
«Eshkim eshqashan óz jerinen ońai aiyrylmaidy. Kez kelgen halyq ony qaitaratyn ýaqytty kútip júredi.
Armeniia Taýly Qarabaqty Ázirbaijannan 1992-1994 jyldary Resei áskeriniń aralasýy arqasynda tartyp aldy. Osy kúnge deiin Ázirbaijan kúsh jinap, óz jerin qaitaryp alatyn urymtal tusty kútip keldi.
Men olardy jaqsy túsinemin, ata-babalar jeri qashanda qymbat. Qazaqstan Ujymdyq qaýipsizdik kelisim sharty uiymy múshesi retinde qandai jaǵdai bolmasyn, Halyqaralyq quqyq normasyn óreskel buzǵan Armeniiaǵa eshqandai kómek kórsetpeýi kerek.
Másele, ázirbaijan men qazaqtardyń baýyrlas túrkiler bolýynda da emes, másele bulai áskeri kúsh qoldanyp, kórshiniń jerin tartyp alýǵa bolmaitynynda. Bul op-ońai bol salmaidy. Qashanda jaýap beretin kún týady», – dedi Taijan.
Taýly Qarabaq álem nazarynda
AQSh prezidenti Donald Tramp Ázirbaijan men Armeniia arasyndaǵy bastalǵan qaqtyǵystarǵa qatysty «Bul aimaqtaǵy eldermen bailanysymyz jaqsy, túrli salada áriptestik ornatýdamyz. Taýly Qarabaq? Qaqtyǵysty toqtatyp, soǵystyń aldyn alamyz ba joq, ony ýaqyt kórsetedi...» dedi.
Resei prezidenti Vladimir Pýtinniń pikirinshe, qaqtyǵysty ári qarai boldyrmaý úshin qoldan keler barlyq sharalardy qabyldaý qajet.
Basty mindet – soǵys órtiniń tutanýyna jol bermeý kerek.
BUU Bas hatshysy Antoniý Gýterresh Taýly Qarabaqtaǵy áskeri qaqtyǵystarǵa qatysty málimdeme jasap, BUU pozitsiiasyn bildirdi. Uiym basshysy óz málimdemesinde eki tarapqa da úndeý joldap, «áskeri qimyldardy dereý toqtatyp, kelissóz ótkizýge» shaqyrǵan.
BUU Qaýipsizdik keńesiniń 1993 jylǵy №884 rezoliýtsiiasynda uiym músheleriniń Armeniianyń Ázirbaijanǵa baǵyttalǵan agressiiasyn aiyptaityny taiǵa tańba basqandai jazylǵan.
«Ázirbaijannyń territoriialyq tutastyǵyna qol suǵylmaýy kerek. Halyqaralyq shekaralardyń búlinýine jol berilmesin. Bógde eldiń aýmaǵyn kúsh qoldanyp tartyp alýǵa tosqaýyl qoiylsyn. BUU Zangelan aýdany men Goradiza qalasyn okkýpatsiialaǵan, beibit turǵyndarǵa oq jaýdyryp, Ázirbaijan territoriiasyna tumsyq tyqqan Armeniia biligin aiyptaidy», – delingen atalǵan rezoliýtsiiada.
Túrkiia prezidenti Rejep Taiyp Erdoǵan Armeniiadan «Ázirbaijannyń okkýpatsiialap alǵan jerinen tez arada ketýi kerek» dep málimdedi.
«Armeniianyń Taýly Qarabaqty okkýpatsiialap alýymen bastalǵan aimaqtaǵy janjaldy toqtatýǵa ýaqyt keldi. Ázirbaijannyń shydamy taýsyldy. Baký óz kúshimen armian okkýpatsiiasyna qarsylyq bildirip, núkte qoiyp jatyr», – dedi Erdoǵan.
Armian soldaty Ázirbaijan jerinde ne istep júr?
Armeniia men Taýly Qarabaq áskeri jaǵdai jariialap, búkil áskerin soǵysqa daiyndady. Sondai-aq Armeniiada 18-55 jas aralyǵyndaǵy er adamdar aýmaqtyq áskeri komissariattardyń jazbasha ruqsatymen ǵana elden kete alady. Bul týraly eldiń azamattyq aviatsiia komitetine silteme jasaǵan Sputnik Armeniia habarlady.
28 qyrkúiekte Ázirbaijan prezidenti Ilham Áliev el áskerin jartylai mobilizatsiia jasaý týraly málimdeme jasady.
Ázirbaijan da áskeri jaǵdai jáne komendant saǵatyn jariialap, shekaralyq aimaqtarda áskeri oqý-jattyǵý jiynyn bastaǵanyn málimdedi. Sonymen qatar eldegi shielenisti jaǵdaiǵa bailanysty azamattarǵa áleýmettik jelilerge qoljetimdilik shekteledi.
– Biz óz jerimizde soǵysyp jatyrmyz, búginde Ázirbaijan jerindegi Ázirbaijan armiiasy jaýǵa soqqy berip jatyr. Armian soldaty Ázirbaijan jerinde ne istep júr? Bizdiń maqsatymyz ádil, biz jeńemiz!», – dedi Áliev halyqqa arnaǵan úndeýinde.
Ázirbaijan prezidenti armian áskerleri Qarabaqtan birjolata ketken jaǵdaida ǵana aimaqta beibitshilik ornaitynyna senimdi. Kelissózderden nátije bolmasa, Baký bul máseleni áskeri jolmen sheshýge daiyn ekenin jetkizdi.
Ázirbaijan Respýblikasynyń Qazaqstandaǵy elshisi Rashad Mamedov atap ótkenindei, osyǵan deiin aimaqqa qatysty ondaǵan kelissóz júrgen. Alaida barlyǵy nátijesiz aiaqtalǵan.
«Kelissózder barysynda qaqtyǵysty sheshýdiń túrli nusqalary usynyldy. Alaida Ázirbaijan óziniń aýmaqtyq tutastyǵyn qalpyna keltirýdi, Taýly Qarabaqty okkýpatsiialyq kúshterdiń tastap shyǵýy jáne ázirbaijandardyń atamekenine oralýy (Taýly Qarabaqty aitady, red.) ustanymyn árqashan aldyńǵy qatarǵa shyǵardy. Ázirbaijan óz aýmaǵynda, atap aitqanda, Taýly Qarabaqta turatyn armian qaýymdastyǵyna ózin-ózi basqarýdyń joǵary mártebesin berýge daiyn jáne árqashan daiyn bolǵan» deidi elshi myrza.
Aita ketelik, 1994 jyly qarýly qaqtyǵysty toqtatý týraly Bishkek protokoly qabyldanyp, oǵan Armeniia da, Ázirbaijan da qol qoiǵan.
Ázirlegen Qýanysh RAHMETOLLAULY
