Qor arqyly aqynnyń tarıhı tulǵa retindegi aıshyqty beınesi, eren eńbekteri men shyǵarmashylyǵy jan-jaqty zerttelip, ǵylymı aınalymǵa engizilip, jastarǵa kóbirek nasıhattala túspek. Sonyń bir baǵyty retinde ótkizilgen baıqaýǵa 4 joǵary oqý ornynan 16 stýdent qatysty. Olar aqyn ómiri men shyǵarmashylyǵyn tanyp bilý deńgeıin kóp aldynda kórsetip, Tańjaryq óleńderin mánerlep oqyp synǵa tústi. Belgili aqyn, jýrnalıs, ónerpazdardan quralǵan qazylar alqasynyń sheshimi boıynsha bas júldeni atalǵan oqý ornynyń stýdenti Aıjan Meldebek ıelendi. 1-oryndy Abaı atyndaǵy QazUPÝ-dyń stýdenti Saltanat Anapıaeva, 2-oryndy QyzPÝ-dyń stýdenti Aqgúl Aıdarbekqyzy, 3-oryndy atalǵan oqý ornynyń stýdenti Qamajaı Erkebaeva qanjyǵalady. Júldegerler qarjylaı syıaqyǵa qol jetkizdi. Sonymen qatar, Aqyt Úlimjiuly, Asylqan Myńjasaruly jáne Tańjaryqtanýshy Tileýjan Saqalov atyndaǵy arnaıy júldeler berildi. Tileýjan aǵamyzdyń jary Bópen Jeksebaeva ózi kelip júldeni buıyrǵan ıesine tabys etti. Qysqasy, jastar jarady, shabyttan shyǵarma jazyp, otty, rýhty aqynnyń jyrlaryn jatqa oqydy, mán-mańyzyn kókeıge toqydy. Tańjaryqtanýǵa belsene kirisip, jaqsy nátıje kórsete alatynyn shyn dáleldedi. Jastardyń uly aqyn, ult qaıratkeriniń rýhynan úlken áser alyp, tebirene qalam terbep, tereń tanı túskeni kóńil qýantady. Osy baǵyttaǵy ıgi ister aldaǵy ýaqytta da jalǵasa bermek. Igi sharaǵa belgili synshy, qalamgerler men jastar qatysty. Tańjaryq ánderi shyrqalyp, nasıhatshylaryna qor atynan alǵys hat berildi.
Serik Qalıev, aqyn, qazylar alqasynyń tóraǵasy:
«Tańjaryq oqýlary» – jyl ótken saıyn órisi keńeıip, qanatyn keńge jaıyp kele jatyr. Tańjaryq muralaryn nasıhattaý, urpaq sanasynda qaıta jańǵyrtý isi jyldan-jylǵa jandanyp kele jatyr dep aıtýǵa bolady. Sonyń bir kórinisi, búgingi «Tańjaryq oqýlaryna» tyńǵylyqty, tıanaqty daıyndalyp kelgen joǵarǵy oqý oryndarynyń stýdentteriniń ónerine tántti boldyq. Sondyqtan da óz deńgeıinde ótti dep oılaımyn. Mánerlep oqý kezeńinde múdirip, umytyp qalǵan úmitkerlerdi baıqaǵan joqpyz. Tańjaryq shyǵarmalaryn jańa qyrynan ózderinshe paıymdap, zerdelep-zerttegen keıbir ushqyndy sáýleli oılardy baıqadyq. Tańjaryq shyǵarmalary, Tańjaryq murasy búgingi urpaqtyń rýhanı azyǵyna, tálim-tárbıesine, eldi, otandy súıýine, patrıottyq sezimdi qalyptastyrýyna birden-bir nasıhatshy ról atqarady dep oılaımyn.
Aıjan Meldebek, QyzPÝ-dyń 2-kýrs stýdenti, bas júlde ıegeri:
Tańjaryq oqýlaryna ekinshi márte qatysyp otyrmyn. Saıys bolǵannan soń, bedeldi ýnıversıtet stýdenttermen báıgege túskennen keıin olardan oq boıy ozyp shyǵýǵa talpynasyń. Ol úshin eńbek jolynda ter tógilýi qajet. Tańjaryqty jan jaqty zerttep, onyń shyǵarmashylyǵymen tanys bolý kerek. Árıne, tanystyq. Aqynnyń ómir jolyndaǵy qıyndyqtaryna ókinishpen qaradyq.Keshe biz kim edik? Tańjaryqty tanymaq túgili Alashtyń bundaı azamaty bar ekenin de bilmedik. Al, búgin osy baıqaýdyń arqasynda Tańjaryqty Abaısha tanyp jatqan jaıymyz bar. Bul joly Tańjaryq baıqaýynan alǵan áserim esten ketpesteı boldy. Osy jolda bıik shyńnan kórinýime kómek bergen birtýar azamattarǵa, ata -anama, meni rýhanı shabyttandaryp úmit atqan dostaryma aıtar alǵysym sheksiz!
Jarqyn Sálenuly
Sýretti túsirgen: Sársenbek Qyzaıbekuly
