Birinshi kezekte Jambyl oblysynan kelgen delegasıa Kóksý aýdanyndaǵy «Alım-Taıar» sharýa qojalyǵynyń qant qyzylshasy alqabyna at basyn burdy.
Bul sharýa qojalyǵy qant qyzylshasy, pıaz, maıburshaq jáne baqshalyq kókónisterdi ósirýmen aınalysady. Ótken jyly 53 gektar alqapqa qant qyzylshasyn egip, odan gektarynan ortasha eseppen 350 sentnerden ónim alǵan bolsa, aǵymdaǵy jyly qyzylsha alqabynyń kólemin 60 gektarǵa deıin arttyryp otyr. Aǵymdaǵy jyly egilgen tátti túbirdiń ár gektarynan ortasha eseppen 600 sentnerden, jalpy salmaǵy 3600 tonna qant qyzylshasyn jınaýdy kózdeýde.
Sharýa qojalyǵynyń basshysy Taıar Zeınalovtyń aıtýynsha qant qyzylshasyn ósirý – búgingi kúni qaıta tıimdi iske aınaldy. Bul úlken eńbekti talap etedi, alaıda dál qazirgideı memleket tarapynan kórsetilip jatqan jan-jaqty qoldaýdyń arqasynda onyń óteýi kóńilden shyǵady. Eń bastysy qalaǵan ýaqytta ótkizetin ónimińdi qabyldaıtyn qant zaýyttary bar.
Sharýashylyq qojaıynyń sózinen keıin delegasıa músheleri Kóksý qant zaýytymen tanysýǵa attandy. Qazir munda zaýytty jańǵyrtýdyń ekinshi kezeńi júrgizilip jatyr. İske asyrylyp jatqan jumystar jaıynda sóz qozǵaǵan kásiporyn basshysy Altynbek Abatov:
– Aǵymdaǵy jyly quny 1 mlrd. teńgege Kóksý qant zaýytyn modernızasıalaýdyń ekinshi kezeńin júrgizip jatyrmyz. Zaýytqa búginde qajetti qural-jabdyqtar jetkizildi. Sondaı-aq ákteý-kúıdirý peshin, jylý elektrsentralyn tolyqtaı avtomattandyrýdy, jyldam jylytqysh qurylǵylaryn ornatýdy jáne «Grimme» fırmasynyń úımeleýshi tehnıkasyn satyp alýdy josparlap otyrmyz. Atqarylyp jatqan jumystardyń arqasynda aǵymdaǵy jyly 220 myń tonnaǵa deıin qant qyzylshasyn óńdep, odan 25 myń tonna daıyn qant alýdy kózdeýdemiz.
Oblys ákimi Amandyq Batalov ótken jyly zaýyttyń 220 myń tonna qant qyzylshasyn qabyldap, odan 22 myń tonna taza qant óndirgendigin jáne bıyldan bastap oblysta Aqsý qant zaýytyn qalpyna keltirý jumystary joǵary qarqynmen júrgizilip jatqandyǵyn atap ótti.
– Elbasynyń Jetisý ólkesine qant qyzylshasynyń ósirýshi óńir ataǵyn qaıta jańǵyrtý týraly tapsyrmasyn iske asyrý maqsatynda oblysta keshendi jumystar atqaryldy. Qazirgi kúni tuqym men tyńaıtqyshtardy satyp alýdan bastap, shyqqan ónimdi óńdeýge jiberýge deıingi barlyq máseleler jan-jaqty taldanyp, bir júıege keltirildi. Qazir biz keleshekke jumys isteýdemiz. Iaǵnı, Aqsý qant zaýytyn iske qosqaly jatyrmyz. Keleshekte Alfkól aýdanynda oblysymyz boıynsha úshinshi qant zaýytyn iske qosý josparymyz da bar. Bunyń barlyǵy sharýalarǵa jaıly jaǵdaı týyndatatyndyǵy belgili, onyń ústine jyl saıyn tátti túbir óndirýshilerdiń sany artyp keledi. Eger bas kezinde bul baǵytta 120 sharýa qojalyǵy aınalysqan bolsa, qazirgi kúni olardyń sany 250 jetti, – dedi A.Batalov.
Sondaı-aq áleýmettik, mádenı jáne ónerkásiptik nysandar da delegasıanyń nazarynan tys qalmady. Atap aıtar bolsaq, qaladaǵy Oqýshylar saraıy, Jastarǵa qyzmet kórsetý ortalyǵy, «Jastar» parki, Qaratal ózeniniń jaǵalaýy, qaladaǵy ortalyq baseınimen tanysty. Qalanyń Ońtústik-batysynda oryn tepken «Taldyqorǵan» ındýstraldy aımaǵy da qonaqtardyń erekshe yqylasyna bólendi. Jaqyn bolashaqta bul aımaq qalanyń iri ónerkásiptik alańy bolmaq.
Jambyl oblysynyń ákimi Kárim Kókrekbaev atap ótkendeı, qaladaǵy árbir nysan óz aldyna ereksheligimen jáne qaıtalanbas sáýletimen kózge túsedi. Úırenetin jáne úlgi alarlyq jobalar da barshylyq.
– Taldyqorǵan zamanaýı ári óte ádemi qala! Qalaǵa kire beristen bastap árbir ǵımarat, árbir nysan shynaıy peıilmen, jan dúnıesin sala otyryp oryndalǵan. usaq tetikterine deıin egjeı-tegjeı qarastyrylǵan. Bul ásirese qalanyń kóshelerinde ornatylǵan zamanaýı elektr qýatyn únemdeıtin jaryqdıodty kóshe shamdarynan, qalanyń kógaldandyrylýynan erekshe baıqalady. Qalanyń kóshelerine sapaly jol tósemderi jaıylǵandyǵy bári kózge birden túsedi. Paıdalanýǵa berilip jatqan árbir nysan turǵyndardyń jaıly ómir súrýine yńǵaılastyrylyp, uzaq jyldarǵa sapaly salynǵandyǵy qýantady. Qala turǵyndarynyń atqarylyp jatqan iske kóńilderi tolady degen senimdemin. Qaratal ózeniniń jaǵalaýyn abattandyrý jáne «Jastar» parkiniń jobasy bizdi qatty qyzyqtyrdy. Úlgi retinde almaq oıymyz bar. Osy tıptegi jaǵalaýdy Taraz qalasyndaǵy Talas ózeniniń boıynda da salmaq oıdamyz, – dedi Jambyl oblysynyń ákimi.
Osydan keıin oblystyq ákimdiktiń májilis zalynda aldaǵy ýaqyttaǵy qos oblystyń yntymaqtastyq máseleleri talqylandy.
Almaty oblysynyń ekonomıkalyq damý kórsetkishterin atap ótken Amandyq Batalov:
– Memleket basshysy Nursultan Ábishuly Nazarbaevtyń bergen mańyzdy tapsyrmalarynyń biri óńiraralyq yntymaqtastyqty damytý bolyp tabylady. Osy maqsatta biz Jambyl oblysymen yntymaqtastyǵymyzdy damytqymyz keledi. Ár óńirdegi jaqsy isti úlgi etip, óz oblysyńnyń aýmaǵynda júzege asyrý arqyly qarqyndy damýǵa múmkindik týady. Jambyl oblysy – óndiristik óńir, al Almaty oblysy – agrarlyq óńir. Sol sebepti ár oblysqa bir-birimizden alarymyz da, úırenerimiz de mol. Bul áriptestigimiz aldaǵy ýaqytta eki oblystyń barlyq salalar boıynsha damýyna óziniń úlken septigin tıgizetindigine senimdimin, – dep atap ótti Amandyq Ǵabbasuly.
Óz tarapynan Jambyl oblysynyń ákimi Kárim Kókrekbaev ta oblystyń ekonomıkalyq damý áleýetimen tanystyryp, Jetisý jerine jasaǵan jumys saparynyń nátıjeli bolǵandyǵyn, bul kezdesýdiń oblystardyń damýyna, sonyń ishinde qant qyzylshasy salasyn damytýda oń yqpalyn tıgizetindigine senim bildirdi.
Kezdesý sońynda qos tarapqa da tıimdi damý josparlaryn ekijaqty yntymaqtastyq memorandýmymen bekitti. Oblystar saýda-ekonomıkalyq, ǵylymı-tehnıkalyq, gýmanıtarlyq jáne ózge de salalar boıynsha ózara yntymaqtastyǵyn ári qaraı damytatyn bolady.
Almaty oblysy ákiminiń baspasóz qyzmeti
