"Qazaqstanda 2022 jyldan bastap boı kóterip, sodan beri údeýmen kele jatqan ınflásıa 2025 jyly aptyǵyn basady. Sondaı-aq kelesi jyly teńge qatty qunsyzdanbaıdy". Analıtıkalyq kredıttik reıtıń agenttigi (AKRA) sarapshylary elimizdiń 2025-2027 jyldaryna arnalǵan makroekonomıkalyq kórsetkishterine jasaǵan taldaýynda osyndaı qorytyndy jasaıdy, dep habarlaıdy Dalanews.kz.
Reseılik reıtıń agenttiginiń boljamynsha, Qazaqstan boıynsha 2025-2027 jyldarǵa arnalǵan makroekonomıkalyq boljamǵa sáıkes, atalǵan kezeńde JİÓ-niń naqty ósimi shamamen 3,8-4,2%-dy quraıdy.
"Bıyl el ekonomıkasynyń ósý traektorıasy óziniń áleýetti deńgeıinen sál tómen turaqtady (shamamen 3,8%). 2025-2027 jyldary onyń ósiminiń draıveri ónerkásip, qurylys jáne qyzmet kórsetý salalary bolady, al 2026 jyldan keıin óndirýshi salalar yntalandyrýdan góri tejeýshi faktor retinde sıpattalýy múmkin. El prezıdenti belgilegendeı, JİÓ-niń jyl saıynǵy naqty ósiminiń 6% -y neǵurlym eleýli ınvestısıalardy jáne negizgi eksporttalatyn shıkizattar óndirisiniń joǵary kólemin talap etedi. Alaıda, bul ekonomıkanyń qyzyp ketýine ákelip soqtyrýy múmkin, bul tutynýshylyq ınflásıanyń jańa ósimine qaýip tóndiredi", – deıdi sarapshylar.
BAǴA JÁNE INFLÁSIA
AKRA aǵymdaǵy jyly aqsha-nesıe saıasaty salystyrmaly túrde qatań júrgiziledi dep boljaıdy. Al taýarlar men qyzmetter baǵasynyń ósimi birtindep baıaýlaýy múmkin, bul ótken jyldardaǵy ınflásıalyq kúızelisterdiń saldaryn eńserýdiń uzaq kezeńi dep eseptegen jón, sondyqtan atalǵan qubylys 2025 jyly da baıqalady.
"Kompanıalar úshin negizgi aqsha kózderi tikeleı sheteldik ınvestısıalar men ózindik menshikti kapıtal bolyp qala beredi. Birinshisi syrtqy qarjylandyrýmen baılanysty sektorlar úshin (negizinen ol óndirý), ekinshisi, ıaǵnı negizinen ishki qarjy kózderin paıdalanatyn salalar úshin ózekti bolady", delingen sholýda.
Sonymen qatar, syrtqy saýda óndirýshi sektorlardaǵy qıyndyqtarǵa baılanysty qysymǵa ushyraıdy, - deıdi sarapshylar. Olardyń pikirinshe, 2024 jyly tólem balansynyń aǵymdaǵy shotyna shıkizat salalaryndaǵy ahýal tejeýshi sıpatta áser etedi. Degenmen sarapshylar kelesi jyldan bastap óndiris kóleminiń artýy taýar eksporty pozısıasyn ishinara qalpyna keltiredi dep boljaıdy.
"Boljamǵa saı, taýar ımporty da ishinara qalpyna keledi, biraq tutynys pen ınvestısıalyq suranystyń ortasha jıyntyq ósimi, sondaı-aq salystyrmaly túrde teńgeniń nyǵaıýy bul qubylystyń aqyryndap júretinin baıqatady. Taza eksport ortasha oń mánder aımaǵynda qalyptasady, sonyń ishinde Qytaımen aradaǵy saýda baılanysynyń artýy aıasynda", – dep tolyqtyrady AKRA.
Halyqaralyq qyzmetterge keletin bolsaq, bul rette sarapshylar Qazaqstannyń ustanymdary áldeqaıda tepe-teńdikte júretinin aıtady. Olar 2001 jyldan 2010 jylǵa deıingi osy segmenttegi ortasha teris saldony mysalǵa alady: JİÓ-niń (–) 6,7%, al 2011 jyldan 2020 jylǵa deıin JİÓ-niń (-) 2,8% qurady jáne 2024 jyly ol (-) 1% deńgeıine jetýi múmkin.
AQSHA SAIASATY
Sarapshylar bul úrdis 2025-2027 jyldary da jalǵasyn tabady dep kútedi, oǵan kórsetiletin qyzmetter kóleminiń ulǵaıýy, ásirese kólik sektorynda jáne týrızmde, sondaı-aq ımport ósimi de yqpal etetin bolady.
"Eldiń syrtqy shottary úshin mańyzdy faktor, ádettegideı rezıdent emesterge taza mándegi bastapqy tabystary boıynsha tólenetin tólemder bolady: 2022 jyldan 2023 jylǵa deıin olar jyl saıyn 51,5 mlrd dollar nemese JİÓ-niń 10-11% qurady nemese 2022-2023 jyldarǵa arnalǵan 55 mlrd dollar jıyntyq taza saýda balansyn tolyǵymen derlik japty. Bul Qazaqstan ekonomıkasy buryn syrtqy aktıvterge tikeleı sheteldik ınvestısıalar arqyly qol jetkizgen qarajatty tolyq kólemde qarjylandyrýǵa jumsap otyrmaǵanyn kórsetedi. Bul úrdis 2024 jyly tólem balansynyń aǵymdaǵy shotynda teris saldonyń nege bulaı qalyptasqanyn túsindire alady. Sondaı-aq bul jaıt 2025-2027 jyldary da ózektiligin joǵaltpaıdy. Ári eseptik kezeńniń sońyna qaraı ol 2023 jyly JİÓ-niń (-) 3,3%- nan (–) 1,5%-ǵa deıin azaıady", - dep atap ótti reıtıńtik agenttiktegiler.
Osyǵan baılanysty AKRA boljamdy kezeńde ulttyq valútaǵa qysym jasaıtyn eleýli alǵysharttardy baıqamaıdy. Bul rette valúta baǵamyn túzetýge baılanysty teńgeniń shamaly arzandaý yqtımaldyǵyna ǵana jol beriledi. Onda da bul ınflásıanyń joǵary deńgeıiniń uzaǵyraq saqtalýy men teńgedegi paıyzdyq syıaqy mólsherlemesiniń tómendeýimen baılanysty.
Sondaı-aq, sarapshylar qazir ınflásıalyq dınamıkaǵa eń eleýli úles qosyp otyrǵan kórsetiletin qyzmetter baǵalary ekenin naqtylaıdy. Olardyń aıtýynsha, bul - jyldyq mánde eki tańbaly sıfrdy kórsetetin jalǵyz segment.
"2025 jyl óz sıklindegi ınflásıanyń boı kóterýiniń sońǵy jyly bolýy múmkin (2022 jyldyń basynan bastap). AKRA 2026 jáne 2027 jyldary retteýshi organ óz maqsatyna jaqyndaıdy dep sanaıdy, árıne eger jańa daǵdarystar aldyny orap ketpese, ıaǵnı syrttan "ımporttalǵan" nemese basqa da fıskaldyq keńeıtýlerge baılanysty", – dep atap ótti sarapshylar.
Sonymen qatar, Ulttyq banktiń aqsha-kredıt saıasaty 2025 jyldyń ortasyna deıin qatań kúıde bolady, dep kútedi agenttiktegiler. Olardyń pikirinshe, aǵymdaǵy jyldyń qarasha aıynda retteýshi vedomstvo bazalyq syıaqy mólsherlemesin shamaly tómendetýi múmkin, múmkin 0,25-0,5 p.p. boıynsha. Odan keıingi jaǵdaıda sarapshylar beıtarap monetarlyq saıasat ornaıtynyn boljaıdy.
BOLJAMDY QAÝİPTER
AKRA memlekettik búdjet tapshylyǵy 2026-2027 jyldary turaqtalady dep boljaıdy. Al aǵymdaǵy jyly onyń kólemi shamamen 3,9-4 trln teńge nemese JİÓ-niń shamamen 2,9-3% deńgeıin qamtıdy dep kútiledi.
Sonymen qatar, sarapshylar ózderiniń osy boljamdy senarıdiń oryn alýyna kedergi bolýy yqtımal tórt negizgi táýekeldi atap kórsetti. Olardyń qatarynda shıkizat óndirisiniń keńeıýi jáne eksporttyq-saýda joldarynyń kúrdelenýimen baılanysty jaǵdaıdyń qıyndaýy, orta jáne uzaq merzimdi perspektıvada shoǵyrlandyrýǵa baǵyttalǵan búdjettiń ońdy-soldy shashylýy, sondaı-aq keıbir salalardyń qosarlas sanksıalarǵa ushyraý yqtımaldyǵy jáne rúbldiń álsireýinen týyndaýy múmkin qıyndyqtar.
