Biyl Alash qozǵalysynyń ǵasyrlyq toiy – Alash ulttyq avtonomiiasynyń, Alash partiiasynyń jáne Alash úkimetiniń qurylǵanyna 100 jyl tolyp otyr. Aitýly merekege orai elimizde túrli is-sharalar josparlanýda. Memleketimiz úshin aiyryqsha mánge ie erekshe merekeni atap ótý bastalap ta ketti. Alash qozǵalysy ideialaryn eldiń túkpir-túkpirinde ótip jatqan konferentsiialar, simpoziýmdar men dóńgelek ústelderde nasihattaýda.
Mańyzdy datalardy nazardan tys qaldyrmaityn Qyzdar ýniversiteti 15 naýryz kúni Alash Ordanyń 100 jyldyǵyna orai «Alash Orda jáne qazaq memlekettiliginiń máseleleri» atty halyqaralyq ǵylymi-tájiribelik konferentsiia ótkizdi.
«Elimiz egemendik alyp, táýelsiz memleket qurǵanymyzda el qamyn oilap, sol jolda ózderiniń sanaly ǵumyryn sarp etken asyl azamattardyń tarihyn qaita paraqtap, shynaiy túrde «aqtańdaqtarynyń» betin ashyp zaman talabyna sai zerdeleýdiń mańyzy zor. Sharany uiymdastyrýdaǵy basty maqsatymyz – Alash arystarynyń rýhyn jas urpaqqa sińdirý, elimizdiń bolashaǵy bolyp tabylatyn jastarǵa Alash ideiasyn ustanǵan ulttyq-demokratiialyq ziialylardyń saiasi qyzmeti men ulttyq partiia qurý ideialaryn dáripteý jáne osy ideialardy boilaryna sińire otyryp ultjandylyqqa tárbieleý», – deidi sharanyń uiymdastyrýshysy, «Tarih» kafedrasynyń meńgerýshisi Lázzat Qojekeeva. Onyń aitýynsha, shara dástúrli «Nurpeiis oqýlary» aiasynda ótip otyr.
Halyqaralyq ǵylymi-tájiribelik konferentsiia jumysyna tarihshy ǵalymdar, Sh.Ýalihanov atyndaǵy Tarih jáne etnologiia institýtynyń, Japoniianyń Tsýkýba ýniversitetiniń, Myrza Ulyqbek atyndaǵy Ózbekstan ulttyq ýniversitetiniń, «Almaty» ýniversitetiniń, «Intellekt Orda» Halyqaralyq áleýmettik-gýmanitarlyq zertteýlerdi yqpaldastyrý institýtynyń, Qorqyt Ata atyndaǵy Qyzylorda memlekettik ýniversiteti, ál-Farabi atyndaǵy Qazaq ulttyq ýniversiteti men Abai atyndaǵy Qazaq ulttyq pedagogikalyq ýniversitetiniń jáne t.b. elimizdiń JOO-lardyń tarih pániniń ustazdary men ǵalymdary qatysty.
Konferentsiia Qazaq memlekettik qyzdar pedagogikalyq ýniversitetiniń Birinshi prorektory Bahodir Álievtiń alǵy quttyqtaý sózimen ashyldy.
– Qazaqstan ulttyq memleketiniń basty ideialarynyń qalyptasýy Alash qozǵalysynyń ideiasynan jáne Alash partiiasynyń baǵdarlamasynan bastaý alady. Alashorda avtonomiiasy myńdaǵan jyldar boiy uly dalanyń tósinde alyp imperiialar qurǵan, iri handyqtardy qalyptastyrǵan jurttyń óz memlekettiligin qalpyna keltirý úshin tepsinip, úzilgendi jalǵap, úmitti jandyrmaq bolǵan qadamynyń jemisi. «Alash» qubylysy – HH ǵasyr basyndaǵy ulttyń ózin-ózi ult retinde saqtap qalýǵa talpynǵan iri qozǵalys retinde tarihqa endi. Alash qozǵalysynyń basynda at tóbelindei az sandy qazaq oqyǵandary turdy. Olardyń qairatkerligi, tulǵalyǵy qoǵamdyq-saiasi is-áreketterindegi ziialylyqtan kórindi. Álihan Bókeihan bastaǵan «Alash» qozǵalysynyń belsendileri Qazaqstannyń demokratiialyq jolmen damýynyń irgetasyn qalady, – dep Alash qozǵalysynyń alar ornyn atap ótip, barsha qaýymdy Alash ordanyń 100 jyldyǵymen quttyqtady.
Konferentsiiada Alash qozaǵylysynyń qurylý tarihymen qatar, Alash qairatkerleriniń atqarǵan isteri men qyzmeti, tarihi taǵdyry, Qazaq eliniń damýyna qosqan úlesteri sóz boldy.
«Keńestiń qiturqy saiasaty Alash kósemderin birin qaldyrmai qurtqanymen, Alash ideiasyn, Alash rýhyn óshire almady. Jetpis jyl qursaýda bolsa da, eldiń saǵy synbady. Yzǵarly Jeltoqsanda qazaq jastaryn alańǵa shyǵarǵan da qazaqtyń qanynda turǵan Alashtyq rýh edi. Keńes odaǵy Alash úkimetin de, Túrkistan avtonomiiasyn da kúshtep qulatyp, qairatkerlerdi qýdalai bastaǵan tusta da alashtyqtar halyq úshin qyzmet etýden taisalǵan joq. Saiasi qurylym qurýdan qol úzgenimen qalyń buqarany aǵartýdan ainymady. Ahmet Baitursynov qazaq til bilimi men ádebiettanýdyń negizin salsa, Halel Dosmuhameduly meditsina, biologiia jáne tabiǵattaný, Mirjaqyp Dýlatov pen Sultanbek Qojanov matematika, Júsipbek Aimaýytov psihologiia, Maǵjan Jumabaev pedagogika oqýlyqtaryn jazdy. Bul bastamalardyń bárin ulttyń rýhani negizine, dástúri men dinine sáikesteýdi negizgi talaby etip aldy. Alash qairatkerleriniń derbestikten keiingi eń qasterli asyl muraty – jastardy áýeli otansúigishtikke tárbielep, jańasha bilim berý boldy. Alash qairatkerleriniń til saiasatyndaǵy taǵlymy qazirgi tizgin ustaǵan talaiǵa úlgi bolarlyqtai. Til – ult rýhaniiatynyń negizgi ózegi dep bildi, ári ana tiliniń kósegesin kógertýdi basty mindeti etip aldy. 1917 jyly Orynborda Jalpyqazaq quryltaiyn ótkizgen Alash arystary qaýly qabyldap, qazaq tiliniń mártebesin aiqyndady», dep atap ótildi basqosýda.
Konferentsiia barysynda búkil eńbek joly men kyzmetin Qazaqstannyń tarih ǵylymyna, Alash máselesin, Alash qairatkerleriniń tulǵasyn tereń zertteýge arnaǵan, Qazaqstan ǵylymynyń órkendeýi jolynda ter tókken, ári osy salanyń órkendeýine úles qosqan kórnekti ǵalym, Ulttyq Ǵylym akademiiasynyń akademigi, tarih ǵylymdarynyn doktory, professor, Qazaqstan Respýblikasy Memlekettik syilyǵynyń laýreaty, Qazaqstannyń eńbek sińirgen ǵylym jáne tehnika qairatkeri, alashtanýshy ǵalym Keńes Nurpeiisuly Nurpeiistiń eńbegi ushan-teńiz ekendigi keńinen aityldy. Ǵalym týraly Sh.Sh.Ýalihanov atyndaǵy Tarih jáne etnologiia institýty direktorynyń orynbasary, t.ǵ.d., professor Svetlana Smaǵulova «K.Nurpeiis eńbekterindegi Alash máselesi: Tulǵalar taǵdyry», atalmysh institýttyń bas ǵylymi qyzmetkeri Haidar Aldajýmanov «Akademik Keńes Núrpeiis jáne HH ǵasyrdaǵy Qazaqstan tarihnamasy», Qyzdar ýniversitetiniń ustazy, tarih ǵylymdarynyń kandidaty Bota Taqabaeva «Keńes Nurpeiistiń Alash qozǵalysy tarihyn zertteýge qosqan úlesi» atty baiandamalar jasady. Óz baiandamasynda professor Svetlana Smaǵulova:
– Tarihshy ǵalymnyń ǵylymi zertteýleriniń basymy HH ǵasyr basyndaǵy Qazaqstannyń saiasi ómirge arnaldy. Iaǵni, HH ǵasyrdyń bas kezindegi ult-azattyq qozǵalys tarihy, 1917 jylǵy aqpan jáne qazan revoliýtsiialary tusyndaǵy Qazaqstannyń saiasi jaǵdaiy, 1921-1922 jyldardaǵy asharshylyq jáne Alash qozǵalysy, qýǵyn-súrgin máseleler. Alash azamattaryn tanytý barysynda K. Nurpeiis olardyń birinshi ultqa degen súiispenshiligin anyqtap, eń bastysy halqyna sińirgen qyzmetin, eńbegin nasihattaýdy jón sanaidy. Tarihta «aqtańdaqtar» dep atalyp ketken bul máselelerdi alǵashqylardyń biri bolyp kóterip, muraǵattar men kitaphanalar qorynda «qupiia» saqtalǵan materialdardy ǵylymi ainalymǵa túsirgen tarihshynyń biri – Keńes Nurpeiisuly Nurpeiis. Onyń eńbekteri ǵylymǵa bet burǵan jas izdenýshilerge jón siltep, baǵyt bereri sózsiz», dep atap ótse, Qyzdar ýniversitetiniń oqytýshysy, ǵalymnyń izbasary Bota Taqabaeva: «Keńes Nurpeiistiń Alash tarihyn zertteýdegi ózindik ornyn aitqanda, eń aldymen muraǵat qorlarynda jatqan muraǵat qorlarynda jatqan beimálim qujattardy, derekterdi taýyp, zertteýdi jańasha dárejege jetkizdi. Sonyń nátijesinde Alash qairatkerleriniń osy ýaqytqa deiingi belgisiz bolyp kelgen belsendi áreketterin jáne biz bile bermeitin halqyna adal qyzmet etken qairatkerlerdi bilýge múmkindik berýi úlken mánge ie. Kórnekti ǵalym, ustaz Keńes Nurpeiisulinyń júrek soǵysy toqtaǵanmen, onyń tarihi tanymy árbir adamnyń júreginen oryn aldy. Ǵalym Sh.Sh. Ýálihanov atyndaǵy Tarih jáne etnologiia ǵylymi-zertteý institýtymen qatar Qazaq memlekettik qyzdar pedagogikalyq Ýniversitetinde jarty ǵasyrǵa jýyq eńbek etti. Aǵa býyn ókilderiniń dástúrin jalǵastyrdy. K. Nurpeiisti alǵash alashtaný negizin qalaǵan tarihshy, akademik jáne Álihan Bókeihanov, Ahmet Baitursynov, Álimhan. Ermekov, Turar Rysqulov, Muhamedjan Tynyshbaev, Halel Dosmuhamedov, Oraz Jandosov muralaryn jariialap, baǵalaýǵa aýqymdy úles qosqan ǵalym retinde de elimiz tarihynda qalary sóssiz», dep ǵalymnyń Alash qozǵalysy tarihyn zertteýge qosqan úlesin keńinen ashyp kórsetti.
Konferentsiia barysynda Alash qozǵalysynyń bastaýlary, Alash qozǵalysynyń tarihi mańyzy, HH ǵasyr basyndaǵy Qazaqstan tarihynyń zerttelýi, K.Nurpeiis eńbekterindegi Alash máselesi, qazaq memlekettiginiń kontseptsiiasy, Alash ideiasyndaǵy «Máńgilik el» qundylyqtary, HH ǵasyrdyń basyndaǵy ult-azattyq qozǵalystar, Alash ziialylarynyń ómiri men qoǵamdyq-saiasi qyzmetteri týraly ózekti máseleler qozǵalyp, HH ǵasyrdyń 20-30 jyldaryndaǵy Qazaqstannyń memlekettik bilik júiesindegi qubylystar tarihy men memlekettik bilik organdarynda qyzmet etken qazaq qairatkerleriniń arasyndaǵy topshyldyq kúres tarihy, XXI ǵasyrdyń basyndaǵy, qoǵamymyzdyń qaita jańaryp demokratiialanýy, tarihymyzdyń kúrdeli betterin iaǵni, «aqtańdaqtaryn» ashýǵa sol zamanda ómir súrgen, totalitarlyq júiege qarsy kúresken tarihi tulǵalardy aqtaýǵa, Keńestik dáýirdegi qýǵyn-súrgin saiasatyn, muraǵattyq naqty derekter arqyly áshkereleýge mol múmkindik týǵandyǵy, qazaq halqynyń bolashaǵy úshin kúresken azamattarynyń aty taptyq óshpendilikke negizdelgen tarihnamalyq máseleler qarastyryldy.
Plenarlyq májilis tústen keiin «Alash Orda jáne qazirgi zaman: ideialar sabaqtastyǵy», «Alash» qairatkerleriniń tarihi taǵdyry», «Jastardy tárbieleýdegi Alash qozǵalysynyń róli», «HH ǵasyrdyń basyndaǵy saiasi jáne qoǵamdyq qozǵalystar» atty sektsiialyq jumystarmen jalǵasty.
Alash arystary kósemsózde, aqyndyq ónerde, kásibi maman retinde de arttarynda óshpestei iz qaldyrdy. Olardyń eńbekterin tereń de túbegeili zertteý qazirgi kúnniń, búgingi jastarymyzdyń enshisinde. Óz zamanyndaǵy ozyq bilimmen qarýlanyp, túrli kásibi maman ieleri retinde Alash ziialylarynyń qai qyryn alsaq ta búgingi urpaqqa úlgi, ónege. Bul ultymyzdyń jasampazdyq rýhyn oiatý úshin asa qajet. Az sandy Alash ziialylarynyń sol bir tarihi syn saǵatta shamalarynyń jetkeninshe, óz múmkindikterin sarqa jumsap, ulttyń múddesi úshin áreket jasaýǵa umtylýy, eren erlikke sai. Bul kezeńniń tarihy taǵylym men sabaqqa toly. Munyń bári bizge tarihtan sabaq alýǵa, ótkennen tiisti qorytyndy jasai bilýge shaqyrady.
Atap óte keteiik, konferentsiia aiasynda arnaiy jinaq jaryq kórdi. «Alash Orda jáne qazaq memlekettiliginiń máseleleri» degen atpen shyqqan konferentsiianyń materialdar jinaǵyna Alash Ordanyń 100 jyldyǵyna jáne qazirgi Qazaqstan tarihy jáne Dúniejúzi tarihy ǵylymdarynyń ózekti máselelerine arnalǵan ǵylymi maqalalar toptastyryldy.
«Qyzdar ýniversiteti» media ortalyǵy
