Bıyl Alash qozǵalysynyń ǵasyrlyq toıy – Alash ulttyq avtonomıasynyń, Alash partıasynyń jáne Alash úkimetiniń qurylǵanyna 100 jyl tolyp otyr. Aıtýly merekege oraı elimizde túrli is-sharalar josparlanýda. Memleketimiz úshin aıyryqsha mánge ıe erekshe merekeni atap ótý bastalap ta ketti. Alash qozǵalysy ıdeıalaryn eldiń túkpir-túkpirinde ótip jatqan konferensıalar, sımpozıýmdar men dóńgelek ústelderde nasıhattaýda.
Mańyzdy datalardy nazardan tys qaldyrmaıtyn Qyzdar ýnıversıteti 15 naýryz kúni Alash Ordanyń 100 jyldyǵyna oraı «Alash Orda jáne qazaq memlekettiliginiń máseleleri» atty halyqaralyq ǵylymı-tájirıbelik konferensıa ótkizdi.
«Elimiz egemendik alyp, táýelsiz memleket qurǵanymyzda el qamyn oılap, sol jolda ózderiniń sanaly ǵumyryn sarp etken asyl azamattardyń tarıhyn qaıta paraqtap, shynaıy túrde «aqtańdaqtarynyń» betin ashyp zaman talabyna saı zerdeleýdiń mańyzy zor. Sharany uıymdastyrýdaǵy basty maqsatymyz – Alash arystarynyń rýhyn jas urpaqqa sińdirý, elimizdiń bolashaǵy bolyp tabylatyn jastarǵa Alash ıdeıasyn ustanǵan ulttyq-demokratıalyq zıalylardyń saıası qyzmeti men ulttyq partıa qurý ıdeıalaryn dáripteý jáne osy ıdeıalardy boılaryna sińire otyryp ultjandylyqqa tárbıeleý», – deıdi sharanyń uıymdastyrýshysy, «Tarıh» kafedrasynyń meńgerýshisi Lázzat Qojekeeva. Onyń aıtýynsha, shara dástúrli «Nurpeıis oqýlary» aıasynda ótip otyr.
Halyqaralyq ǵylymı-tájirıbelik konferensıa jumysyna tarıhshy ǵalymdar, Sh.Ýalıhanov atyndaǵy Tarıh jáne etnologıa ınstıtýtynyń, Japonıanyń Sýkýba ýnıversıtetiniń, Myrza Ulyqbek atyndaǵy Ózbekstan ulttyq ýnıversıtetiniń, «Almaty» ýnıversıtetiniń, «Intellekt Orda» Halyqaralyq áleýmettik-gýmanıtarlyq zertteýlerdi yqpaldastyrý ınstıtýtynyń, Qorqyt Ata atyndaǵy Qyzylorda memlekettik ýnıversıteti, ál-Farabı atyndaǵy Qazaq ulttyq ýnıversıteti men Abaı atyndaǵy Qazaq ulttyq pedagogıkalyq ýnıversıtetiniń jáne t.b. elimizdiń JOO-lardyń tarıh pániniń ustazdary men ǵalymdary qatysty.
Konferensıa Qazaq memlekettik qyzdar pedagogıkalyq ýnıversıtetiniń Birinshi prorektory Bahodır Álıevtiń alǵy quttyqtaý sózimen ashyldy.
– Qazaqstan ulttyq memleketiniń basty ıdeıalarynyń qalyptasýy Alash qozǵalysynyń ıdeıasynan jáne Alash partıasynyń baǵdarlamasynan bastaý alady. Alashorda avtonomıasy myńdaǵan jyldar boıy uly dalanyń tósinde alyp ımperıalar qurǵan, iri handyqtardy qalyptastyrǵan jurttyń óz memlekettiligin qalpyna keltirý úshin tepsinip, úzilgendi jalǵap, úmitti jandyrmaq bolǵan qadamynyń jemisi. «Alash» qubylysy – HH ǵasyr basyndaǵy ulttyń ózin-ózi ult retinde saqtap qalýǵa talpynǵan iri qozǵalys retinde tarıhqa endi. Alash qozǵalysynyń basynda at tóbelindeı az sandy qazaq oqyǵandary turdy. Olardyń qaıratkerligi, tulǵalyǵy qoǵamdyq-saıası is-áreketterindegi zıalylyqtan kórindi. Álıhan Bókeıhan bastaǵan «Alash» qozǵalysynyń belsendileri Qazaqstannyń demokratıalyq jolmen damýynyń irgetasyn qalady, – dep Alash qozǵalysynyń alar ornyn atap ótip, barsha qaýymdy Alash ordanyń 100 jyldyǵymen quttyqtady.
Eki ǵasyrǵa jýyq patshalyq Reseıdiń qyspaǵynda qalyp, ezgisine túsken qazaqty kózi ashyq, kókiregi oıaý Alash qaıratkerleri «Oıan Qazaq, kózińdi ash, kóter basty!», dep uran tastap, ult bolyp uıysýǵa shaqyrdy. Eldiń eńsesin tiktep namysyn janý úshin, qalamyn qarý etti. Qalyń uıqydaǵy buqarany oıatyp eldikke shaqyrdy. Qalyń jurtty azat Alash týynyń astyna toptastyrý tek nasıhat aıtýmen shektelmedi. Ult kósemderi nıetin naqty ispen dáleldedi. Ult zıalylary 1917 jyly Alash partıasyn quryp, Alash Orda ókimetin jasaqtady. Bul Abylaı, Kenesary zamandarynan keıingi úsh júzdiń basyn qosyp, sahara tósinde derbes qazaqtyń memleketin qurýǵa qulshyna kirisken Alashtyń alǵashqy qozǵalysy edi.
Konferensıada Alash qozaǵylysynyń qurylý tarıhymen qatar, Alash qaıratkerleriniń atqarǵan isteri men qyzmeti, tarıhı taǵdyry, Qazaq eliniń damýyna qosqan úlesteri sóz boldy.
«Keńestiń qıturqy saıasaty Alash kósemderin birin qaldyrmaı qurtqanymen, Alash ıdeıasyn, Alash rýhyn óshire almady. Jetpis jyl qursaýda bolsa da, eldiń saǵy synbady. Yzǵarly Jeltoqsanda qazaq jastaryn alańǵa shyǵarǵan da qazaqtyń qanynda turǵan Alashtyq rýh edi. Keńes odaǵy Alash úkimetin de, Túrkistan avtonomıasyn da kúshtep qulatyp, qaıratkerlerdi qýdalaı bastaǵan tusta da alashtyqtar halyq úshin qyzmet etýden taısalǵan joq. Saıası qurylym qurýdan qol úzgenimen qalyń buqarany aǵartýdan aınymady. Ahmet Baıtursynov qazaq til bilimi men ádebıettanýdyń negizin salsa, Halel Dosmuhameduly medısına, bıologıa jáne tabıǵattaný, Mirjaqyp Dýlatov pen Sultanbek Qojanov matematıka, Júsipbek Aımaýytov psıhologıa, Maǵjan Jumabaev pedagogıka oqýlyqtaryn jazdy. Bul bastamalardyń bárin ulttyń rýhanı negizine, dástúri men dinine sáıkesteýdi negizgi talaby etip aldy. Alash qaıratkerleriniń derbestikten keıingi eń qasterli asyl muraty – jastardy áýeli otansúıgishtikke tárbıelep, jańasha bilim berý boldy. Alash qaıratkerleriniń til saıasatyndaǵy taǵlymy qazirgi tizgin ustaǵan talaıǵa úlgi bolarlyqtaı. Til – ult rýhanıatynyń negizgi ózegi dep bildi, ári ana tiliniń kósegesin kógertýdi basty mindeti etip aldy. 1917 jyly Orynborda Jalpyqazaq quryltaıyn ótkizgen Alash arystary qaýly qabyldap, qazaq tiliniń mártebesin aıqyndady», dep atap ótildi basqosýda.
Konferensıa barysynda búkil eńbek joly men kyzmetin Qazaqstannyń tarıh ǵylymyna, Alash máselesin, Alash qaıratkerleriniń tulǵasyn tereń zertteýge arnaǵan, Qazaqstan ǵylymynyń órkendeýi jolynda ter tókken, ári osy salanyń órkendeýine úles qosqan kórnekti ǵalym, Ulttyq Ǵylym akademıasynyń akademıgi, tarıh ǵylymdarynyn doktory, profesor, Qazaqstan Respýblıkasy Memlekettik syılyǵynyń laýreaty, Qazaqstannyń eńbek sińirgen ǵylym jáne tehnıka qaıratkeri, alashtanýshy ǵalym Keńes Nurpeıisuly Nurpeıistiń eńbegi ushan-teńiz ekendigi keńinen aıtyldy. Ǵalym týraly Sh.Sh.Ýalıhanov atyndaǵy Tarıh jáne etnologıa ınstıtýty dırektorynyń orynbasary, t.ǵ.d., profesor Svetlana Smaǵulova «K.Nurpeıis eńbekterindegi Alash máselesi: Tulǵalar taǵdyry», atalmysh ınstıtýttyń bas ǵylymı qyzmetkeri Haıdar Aldajýmanov «Akademık Keńes Núrpeıis jáne HH ǵasyrdaǵy Qazaqstan tarıhnamasy», Qyzdar ýnıversıtetiniń ustazy, tarıh ǵylymdarynyń kandıdaty Bota Taqabaeva «Keńes Nurpeıistiń Alash qozǵalysy tarıhyn zertteýge qosqan úlesi» atty baıandamalar jasady. Óz baıandamasynda profesor Svetlana Smaǵulova:
– Tarıhshy ǵalymnyń ǵylymı zertteýleriniń basymy HH ǵasyr basyndaǵy Qazaqstannyń saıası ómirge arnaldy. Iaǵnı, HH ǵasyrdyń bas kezindegi ult-azattyq qozǵalys tarıhy, 1917 jylǵy aqpan jáne qazan revolúsıalary tusyndaǵy Qazaqstannyń saıası jaǵdaıy, 1921-1922 jyldardaǵy asharshylyq jáne Alash qozǵalysy, qýǵyn-súrgin máseleler. Alash azamattaryn tanytý barysynda K. Nurpeıis olardyń birinshi ultqa degen súıispenshiligin anyqtap, eń bastysy halqyna sińirgen qyzmetin, eńbegin nasıhattaýdy jón sanaıdy. Tarıhta «aqtańdaqtar» dep atalyp ketken bul máselelerdi alǵashqylardyń biri bolyp kóterip, muraǵattar men kitaphanalar qorynda «qupıa» saqtalǵan materıaldardy ǵylymı aınalymǵa túsirgen tarıhshynyń biri – Keńes Nurpeıisuly Nurpeıis. Onyń eńbekteri ǵylymǵa bet burǵan jas izdenýshilerge jón siltep, baǵyt bereri sózsiz», dep atap ótse, Qyzdar ýnıversıtetiniń oqytýshysy, ǵalymnyń izbasary Bota Taqabaeva: «Keńes Nurpeıistiń Alash tarıhyn zertteýdegi ózindik ornyn aıtqanda, eń aldymen muraǵat qorlarynda jatqan muraǵat qorlarynda jatqan beımálim qujattardy, derekterdi taýyp, zertteýdi jańasha dárejege jetkizdi. Sonyń nátıjesinde Alash qaıratkerleriniń osy ýaqytqa deıingi belgisiz bolyp kelgen belsendi áreketterin jáne biz bile bermeıtin halqyna adal qyzmet etken qaıratkerlerdi bilýge múmkindik berýi úlken mánge ıe. Kórnekti ǵalym, ustaz Keńes Nurpeıisulinyń júrek soǵysy toqtaǵanmen, onyń tarıhı tanymy árbir adamnyń júreginen oryn aldy. Ǵalym Sh.Sh. Ýálıhanov atyndaǵy Tarıh jáne etnologıa ǵylymı-zertteý ınstıtýtymen qatar Qazaq memlekettik qyzdar pedagogıkalyq Ýnıversıtetinde jarty ǵasyrǵa jýyq eńbek etti. Aǵa býyn ókilderiniń dástúrin jalǵastyrdy. K. Nurpeıisti alǵash alashtaný negizin qalaǵan tarıhshy, akademık jáne Álıhan Bókeıhanov, Ahmet Baıtursynov, Álimhan. Ermekov, Turar Rysqulov, Muhamedjan Tynyshbaev, Halel Dosmuhamedov, Oraz Jandosov muralaryn jarıalap, baǵalaýǵa aýqymdy úles qosqan ǵalym retinde de elimiz tarıhynda qalary sóssiz», dep ǵalymnyń Alash qozǵalysy tarıhyn zertteýge qosqan úlesin keńinen ashyp kórsetti.
Konferensıa barysynda Alash qozǵalysynyń bastaýlary, Alash qozǵalysynyń tarıhı mańyzy, HH ǵasyr basyndaǵy Qazaqstan tarıhynyń zerttelýi, K.Nurpeıis eńbekterindegi Alash máselesi, qazaq memlekettiginiń konsepsıasy, Alash ıdeıasyndaǵy «Máńgilik el» qundylyqtary, HH ǵasyrdyń basyndaǵy ult-azattyq qozǵalystar, Alash zıalylarynyń ómiri men qoǵamdyq-saıası qyzmetteri týraly ózekti máseleler qozǵalyp, HH ǵasyrdyń 20-30 jyldaryndaǵy Qazaqstannyń memlekettik bılik júıesindegi qubylystar tarıhy men memlekettik bılik organdarynda qyzmet etken qazaq qaıratkerleriniń arasyndaǵy topshyldyq kúres tarıhy, XXI ǵasyrdyń basyndaǵy, qoǵamymyzdyń qaıta jańaryp demokratıalanýy, tarıhymyzdyń kúrdeli betterin ıaǵnı, «aqtańdaqtaryn» ashýǵa sol zamanda ómir súrgen, totalıtarlyq júıege qarsy kúresken tarıhı tulǵalardy aqtaýǵa, Keńestik dáýirdegi qýǵyn-súrgin saıasatyn, muraǵattyq naqty derekter arqyly áshkereleýge mol múmkindik týǵandyǵy, qazaq halqynyń bolashaǵy úshin kúresken azamattarynyń aty taptyq óshpendilikke negizdelgen tarıhnamalyq máseleler qarastyryldy.
Plenarlyq májilis tústen keıin «Alash Orda jáne qazirgi zaman: ıdeıalar sabaqtastyǵy», «Alash» qaıratkerleriniń tarıhı taǵdyry», «Jastardy tárbıeleýdegi Alash qozǵalysynyń róli», «HH ǵasyrdyń basyndaǵy saıası jáne qoǵamdyq qozǵalystar» atty seksıalyq jumystarmen jalǵasty.
Alash arystary kósemsózde, aqyndyq ónerde, kásibı maman retinde de arttarynda óshpesteı iz qaldyrdy. Olardyń eńbekterin tereń de túbegeıli zertteý qazirgi kúnniń, búgingi jastarymyzdyń enshisinde. Óz zamanyndaǵy ozyq bilimmen qarýlanyp, túrli kásibı maman ıeleri retinde Alash zıalylarynyń qaı qyryn alsaq ta búgingi urpaqqa úlgi, ónege. Bul ultymyzdyń jasampazdyq rýhyn oıatý úshin asa qajet. Az sandy Alash zıalylarynyń sol bir tarıhı syn saǵatta shamalarynyń jetkeninshe, óz múmkindikterin sarqa jumsap, ulttyń múddesi úshin áreket jasaýǵa umtylýy, eren erlikke saı. Bul kezeńniń tarıhy taǵylym men sabaqqa toly. Munyń bári bizge tarıhtan sabaq alýǵa, ótkennen tıisti qorytyndy jasaı bilýge shaqyrady.
Atap óte keteıik, konferensıa aıasynda arnaıy jınaq jaryq kórdi. «Alash Orda jáne qazaq memlekettiliginiń máseleleri» degen atpen shyqqan konferensıanyń materıaldar jınaǵyna Alash Ordanyń 100 jyldyǵyna jáne qazirgi Qazaqstan tarıhy jáne Dúnıejúzi tarıhy ǵylymdarynyń ózekti máselelerine arnalǵan ǵylymı maqalalar toptastyryldy.
«Qyzdar ýnıversıteti» medıa ortalyǵy
