Ol sezde sóilegen sózinde:
«Sizder birden tolyqqandy memleket qurǵylaryńyz keledi. Al ol úshin bizde adam joq, tájiribe joq, múmkindik jetimsiz, ásker qurylmaǵan. Rossiia qanshalyqty quldyraý kezeńinde desek te, bizden áldeqaida qýatty... Jariialai salý ońai, alaida bizdiń jaǵdaiymyzda ony saqtap qalý óte qiyn», – degen oidy aitady.
1917 jyldyń alasapyranynda mundai oi jalǵyz M.Shoqaidy qinaǵan joq edi. Týra osyndai pikirdi Alashorda avtonomiiasyn qurýǵa bailanysty Álihan Bókeihan da bildirgen bolatyn.
Al osy 1918 jyldyń 11-aqpanynda bolshevikter kúshpen Qoqan oiranyn jasap, taratyp jibergen Túrkistan (Qoqan) avtonomiialyq úkimeti neni kózdedi?
Keńestik tarihnama sanaly túrde maǵynasyn burmalap, klerikal-feodaldyq mazmunda kórsetýge tyrysqan Túrkistan avtonomiiasy jai bir qalalyq qubylys emes, Túrkistan halyqtarynyń ózin-ózi bilei alý quqyǵyn moiyndamai, eski imperiialyq túsinik sheńberinde qalyp qoiǵan Táshkendegi Keńestik bilikke balama bilik esebinde ómirge kelgen jalpytúrkistandyq qubylys bolatyn.
Bul úkimet aldyna eshqandai da separatistik maqsat qoiǵan emes. Bolshevikter biligi bolsa Qoqan avtonomisterin kúshpen tarata otyryp, jergilikti halyq aldynda ózderiniń ulttar teńdigine qalai qaraityndyǵyn is júzinde kórsetken edi.
Al Qoqan úkimetiniń músheleri ózderiniń Túrkistan Keńesteri sezine joldaǵan hatynda jańa bilik pen ideologiianyń halyqqa zorlyqpen tańylyp otyrǵandyǵyn aityp:
«Nikakaia vlast, vozglavliaemaia daje samoi genialnoi lichnostiý ne mojet, ne v silah dat narodý idei, ideala, raz v nem samom ne sýshestvýet ih zarodysha» dep kórsetedi.
1917 jyldyń jeltoqsan aiynda M.Shoqai Orynborda ótken ekinshi jalpyqazaq sezine qatysyp, sezd sailaǵan Alashorda úkimetiniń quramyna enedi. Sóitip, ol jańa qurylǵan eki úkimettiń de múshesi bolady. Onyń sebepteri týraly ne aitýǵa bolady?
Birinshiden, Qoqanda Túrkistan avtonomiiasy jariialanyp, úkimeti qurylǵanda M.Shoqai aiǵa jeter-jetpes mezgilde Alashorda úkimetiniń ómirge kelerin bilgen joq edi jáne ony oilaýǵa ýaqyt aǵymy mursat ta bergen joq-tyn.
Ekinshiden, Alashorda úkimetiniń quramyna enýge kelisim berýi orynsyz dep aitý qiyn. Óitkeni Alashorda úkimetin sailaǵan jeltoqsan sezi «Bir aidyń ishinde Alashorda Túrkistan qazaǵyn búkil Alashqa qosyp alady, qosyp ala almasa da bir aidan keiin halyqqa bildiredi» degen sheshim qabyldaidy.
Oqyrmanǵa másele tolyǵyraq túsinikti bolýy úshin qosymsha myna jaǵdaidy aita ketý qajet.
1917 jylǵy dúrbeleń tusynda qazaq ziialylary arasynda qazaq eliniń memlekettik tutastyǵy jóninde ortaq pikir bolǵan joq.
M.Dýlatuly bul máselege bailanysty mynadai túsinik bergen-di:
«Ol kezde Túrkistan men qazaq birigýi kerek deýshilerdiń dáleli orystyń otarshyldyǵynan qutylý úshin, kúshti bolyp ult tilegin júzege asyrý úshin Orta Aziia elderi birigýimiz kerek» deitin.
Bókeihanuly Álihan pikiri: «Orta Aziia bolyp (ózbek jáne basqalarmen) birigýge bolmaidy, olarda eskishildik (konservatizm), dinshildik, din jolynda ustaǵanynan aiyrylmaýshylyq (religioznyi fanatizm) kúshti.
Olardy ishan, qoja-molda bilep kele jatqan halyq, shariǵat jolynan tez arada arylmaityn halyq.
Sharýa túri bizden basqa, mádeniet jolynda bizden de tómen, sondyqtan eki soqyr qol ustasyp júrip kún kóre almaimyz» deitin pikirde bolatyn.
Bókeihanulynyń bul pikirine biz de qosylatynbyz».
Týra osy avtor M.Shoqaidyń bul máselege qatysty pikiri jóninde:
«Sezdiń sońyna qarai Qoqannan Shoqaiuly Mustafa keldi. Shoqaiuly Qazaq avtonomiiasynyń óz aldyna jeke qurylýyna qarsy boldy. Túrkistanmen qosylýdy jaqtady» dep kórsetti.
Oqiǵalar aǵymy bul eki avtonomiianyń da ǵumyryn uzaq etken joq. Quramyndaǵy halyqtardyń ózin-ózi basqarý quqyǵyn mansuq etken túrli saiasi toptardyń ózara arpalysty kúresi jaǵdaiynda máseleniń basqasha sheshilýin kútý qisynsyz edi.
Biraq bizge málim basy ashyq jaǵdai M.Shoqaiuly ómiriniń sońǵy sátine deiin Túrkistan halyqtarynyń táýelsizdigi olardyń memlekettik tutastyǵyna bailanysty degen oida bolǵan. Osy oidyń jalyndy nasihatshysy bolyp ómirden ótedi.
Óz ýaǵynda aitylǵan bul pikirdiń XX ǵasyrdyń sońyna qarai iske asý múmkindiginiń qanshalyqty qiyn ekendigin túsine otyryp, sonymen birge onyń strategiialyq turǵydan qanshalyqty tereń jáne dál aitylǵandyǵyn ýaqyttyń ózi áli talai r,et kórsetip beretindigine bizdiń eshqandai da shúbámiz joq.
Sonymen, Resei imperiiasy kólemindegi azamattyq qarsylyqtyń shielenisýi barysynda M.Shoqaiuly aldymen 1920 jyly Mańǵystaý arqyly Grýziiaǵa barady da, sońynan, iaǵni 1921 jyldyń aqpanynda Stanbulǵa attanady. Osy arada mynadai bir kishkene detaldy aita ketý artyq emes.
Ol Grýziiada jýrnal shyǵaryp turǵan shaǵynda Tashkendegi Sultanbek Qojanulynan telefonogramma alady.
Onda aldymen istep alyp, artynan keshirim suraityn Keńes úkimetiniń Qoqan avtonomisterine amnistiia jariialaǵandyǵy, soǵan bailanysty Mustafanyń keiin, Tashkentke qaita orala berýine bolatyndyǵy jóninde aitylǵan edi.
Bir ǵajaby Mustafa bul arada da óte tiimdi sheshimge kele bildi. Ol keiin oralǵan joq. Sóitip, onyń ǵumyrynyń sońyna sheiin ulasqan emigratsiialyq qyzmeti bastalady.
Mámbet QOIGELDI,
(jalǵasy bar)
«Qazaq tarihy» jýrnaly, 1997 jyl.
Maqalany kóshirip basarda Dalanews.kz-ke silteme jasalý mindetti.
