Ol sıeze sóılegen sózinde:
«Sizder birden tolyqqandy memleket qurǵylaryńyz keledi. Al ol úshin bizde adam joq, tájirıbe joq, múmkindik jetimsiz, ásker qurylmaǵan. Rossıa qanshalyqty quldyraý kezeńinde desek te, bizden áldeqaıda qýatty... Jarıalaı salý ońaı, alaıda bizdiń jaǵdaıymyzda ony saqtap qalý óte qıyn», – degen oıdy aıtady.
1917 jyldyń alasapyranynda mundaı oı jalǵyz M.Shoqaıdy qınaǵan joq edi. Týra osyndaı pikirdi Alashorda avtonomıasyn qurýǵa baılanysty Álıhan Bókeıhan da bildirgen bolatyn.
Al osy 1918 jyldyń 11-aqpanynda bólshevıkter kúshpen Qoqan oıranyn jasap, taratyp jibergen Túrkistan (Qoqan) avtonomıalyq úkimeti neni kózdedi?
Keńestik tarıhnama sanaly túrde maǵynasyn burmalap, klerıkal-feodaldyq mazmunda kórsetýge tyrysqan Túrkistan avtonomıasy jaı bir qalalyq qubylys emes, Túrkistan halyqtarynyń ózin-ózi bıleı alý quqyǵyn moıyndamaı, eski ımperıalyq túsinik sheńberinde qalyp qoıǵan Táshkendegi Keńestik bılikke balama bılik esebinde ómirge kelgen jalpytúrkistandyq qubylys bolatyn.
Bul úkimet aldyna eshqandaı da separatıstik maqsat qoıǵan emes. Bólshevıkter bıligi bolsa Qoqan avtonomısterin kúshpen tarata otyryp, jergilikti halyq aldynda ózderiniń ulttar teńdigine qalaı qaraıtyndyǵyn is júzinde kórsetken edi.
Al Qoqan úkimetiniń músheleri ózderiniń Túrkistan Keńesteri sezine joldaǵan hatynda jańa bılik pen ıdeologıanyń halyqqa zorlyqpen tańylyp otyrǵandyǵyn aıtyp:
«Nıkakaıa vlast vozglavláemaıa daje samoı genıalnoı lıchnostú ne mojet, ne v sılah dat narodý ıdeı, ıdeala, raz v nem samom ne sýshestvýet ıh zarodysha» dep kórsetedi.
1917 jyldyń jeltoqsan aıynda M.Shoqaı Orynborda ótken ekinshi jalpyqazaq sezine qatysyp, sıez saılaǵan Alashorda úkimetiniń quramyna enedi. Sóıtip, ol jańa qurylǵan eki úkimettiń de múshesi bolady. Onyń sebepteri týraly ne aıtýǵa bolady?
Birinshiden, Qoqanda Túrkistan avtonomıasy jarıalanyp, úkimeti qurylǵanda M.Shoqaı aıǵa jeter-jetpes mezgilde Alashorda úkimetiniń ómirge kelerin bilgen joq edi jáne ony oılaýǵa ýaqyt aǵymy mursat ta bergen joq-tyn.
Ekinshiden, Alashorda úkimetiniń quramyna enýge kelisim berýi orynsyz dep aıtý qıyn. Óıtkeni Alashorda úkimetin saılaǵan jeltoqsan sezi «Bir aıdyń ishinde Alashorda Túrkistan qazaǵyn búkil Alashqa qosyp alady, qosyp ala almasa da bir aıdan keıin halyqqa bildiredi» degen sheshim qabyldaıdy.
Oqyrmanǵa másele tolyǵyraq túsinikti bolýy úshin qosymsha myna jaǵdaıdy aıta ketý qajet.
1917 jylǵy dúrbeleń tusynda qazaq zıalylary arasynda qazaq eliniń memlekettik tutastyǵy jóninde ortaq pikir bolǵan joq.
M.Dýlatuly bul máselege baılanysty mynadaı túsinik bergen-di:
«Ol kezde Túrkistan men qazaq birigýi kerek deýshilerdiń dáleli orystyń otarshyldyǵynan qutylý úshin, kúshti bolyp ult tilegin júzege asyrý úshin Orta Azıa elderi birigýimiz kerek» deıtin.
Bókeıhanuly Álıhan pikiri: «Orta Azıa bolyp (ózbek jáne basqalarmen) birigýge bolmaıdy, olarda eskishildik (konservatızm), dinshildik, din jolynda ustaǵanynan aıyrylmaýshylyq (relıgıoznyı fanatızm) kúshti.
Olardy ıshan, qoja-molda bılep kele jatqan halyq, sharıǵat jolynan tez arada arylmaıtyn halyq.
Sharýa túri bizden basqa, mádenıet jolynda bizden de tómen, sondyqtan eki soqyr qol ustasyp júrip kún kóre almaımyz» deıtin pikirde bolatyn.
Bókeıhanulynyń bul pikirine biz de qosylatynbyz».
Týra osy avtor M.Shoqaıdyń bul máselege qatysty pikiri jóninde:
«Sıeziń sońyna qaraı Qoqannan Shoqaıuly Mustafa keldi. Shoqaıuly Qazaq avtonomıasynyń óz aldyna jeke qurylýyna qarsy boldy. Túrkistanmen qosylýdy jaqtady» dep kórsetti.
Oqıǵalar aǵymy bul eki avtonomıanyń da ǵumyryn uzaq etken joq. Quramyndaǵy halyqtardyń ózin-ózi basqarý quqyǵyn mansuq etken túrli saıası toptardyń ózara arpalysty kúresi jaǵdaıynda máseleniń basqasha sheshilýin kútý qısynsyz edi.
Biraq bizge málim basy ashyq jaǵdaı M.Shoqaıuly ómiriniń sońǵy sátine deıin Túrkistan halyqtarynyń táýelsizdigi olardyń memlekettik tutastyǵyna baılanysty degen oıda bolǵan. Osy oıdyń jalyndy nasıhatshysy bolyp ómirden ótedi.
Óz ýaǵynda aıtylǵan bul pikirdiń XX ǵasyrdyń sońyna qaraı iske asý múmkindiginiń qanshalyqty qıyn ekendigin túsine otyryp, sonymen birge onyń strategıalyq turǵydan qanshalyqty tereń jáne dál aıtylǵandyǵyn ýaqyttyń ózi áli talaı r,et kórsetip beretindigine bizdiń eshqandaı da shúbámiz joq.
Sonymen, Reseı ımperıasy kólemindegi azamattyq qarsylyqtyń shıelenisýi barysynda M.Shoqaıuly aldymen 1920 jyly Mańǵystaý arqyly Grýzıaǵa barady da, sońynan, ıaǵnı 1921 jyldyń aqpanynda Stanbulǵa attanady. Osy arada mynadaı bir kishkene detaldy aıta ketý artyq emes.
Ol Grýzıada jýrnal shyǵaryp turǵan shaǵynda Tashkendegi Sultanbek Qojanulynan telefonogram alady.
Onda aldymen istep alyp, artynan keshirim suraıtyn Keńes úkimetiniń Qoqan avtonomısterine amnıstıa jarıalaǵandyǵy, soǵan baılanysty Mustafanyń keıin, Tashkentke qaıta orala berýine bolatyndyǵy jóninde aıtylǵan edi.
Bir ǵajaby Mustafa bul arada da óte tıimdi sheshimge kele bildi. Ol keıin oralǵan joq. Sóıtip, onyń ǵumyrynyń sońyna sheıin ulasqan emıgrasıalyq qyzmeti bastalady.
Mámbet QOIGELDİ,
(jalǵasy bar)
«Qazaq tarıhy» jýrnaly, 1997 jyl.
Maqalany kóshirip basarda Dalanews.kz-ke silteme jasalý mindetti.
